Ants Ilmjärv demonstreerib loo autorile, kuidas ilmasõjaaegne tehnika tänapäeval toimib. FOTO: Irina Mägi
Saaremaa teedel on viimasel ajal liikumas kuuerattaline tumehall sõiduk, mis oma lahtise juhikabiini ja veidra välimusega sunnib pilku pöörama. Tegu on teise ilmasõja aegse Saksa sõjaväeveokiga, mille taastamiseks on kulunud ei rohkem ega vähem kui neliteist aastat.
Vanade autode taastaja Ants Ilmjärv sai 1998. aastal vihje selle kohta, et Tornimäe lähedal asuvas Kanissaare külas on palju mingi imeliku masina juppe. Asja uurima läinud mehed leidsid ühe kiviaia pealt tõepoolest veidravõitu boksermootori, millest puu oli juba jõudnud läbi kasvada.
Kuna mootor polnud komplektne ja autot ennastki kusagil näha polnud, ei tekkinud esialgu suuremat huvi. Aga paar kuud hiljem võeti Kanissaare tee siiski uuesti ette. Nüüd tuli välja ka auto käigukast, pooleks lõigatud raam, tagasillad ja igasugu muid detaile.
Selgus, et kui Punaarmee 1944. aastal Väikese väina forsseeris, jäi Saksa vägede taganemisel maha üks Krupp L2H143 ehk Krupp Protze, mille kohalikud “igaks juhuks” küüni varjule vedasid. Auto rehvid lõigati saapataldadeks, hiljem võttis iga mees endale tarvis minevaid juppe ja nii veeti suur osa masinast tasapisi küla peale laiali.
Auto sünnib uuesti
1998. aastal Kanissaarest kõiki juppe enam üles leida loomulikult ei õnnestunud ja nii tuli puuduvate detailide saamiseks laiemalt ringi vaadata. Näiteks sama tüüpi auto esisild leiti hoopiski Sõrvest. Sealtkandist kaevati maa seest välja ka üks armatuurlaud, mis lähemal uurimisel osutus samuti Kruppi omaks. Mitukümmend aastat maa sees roostetanud detaili järgi sai valmistada taastatava auto jaoks täpse koopia. Samamoodi tuli teha veel mitmete osadega, mida leida ei õnnestunud või mille olukord oli taastamiseks liiga vilets.
Kõige suurem probleem oli ratastega. Kuna rehvid lõigati juba sõja ajal ribadeks, polnud velgedega ka enam midagi teha ja need vedelesid tavaliselt kusagil õuenurgas loodusjõudude meelevallas. Neli Kanissaarest leitud velge paistsid vastu valgust vaadates läbi, komplekssel masinal pidi neid olema aga lausa kaheksa. Ja Kruppil on need ka väga ebatavalist mõõtu. Pikema ja põhjalikuma otsimise peale leidus siiski paremas seisukorras velgi, kuid nende hinna suhtes tuli omanikuga kaheksa aastat läbirääkimisi pidada!
Veokasti säilmetest võetud puiduproov näitas, et tegemist on sekvoiaga. Huvi pärast küsiti ühest Eesti puidufirmast ka sekvoiapuu hinda. Kui aga firmas teada saadi, mille tarbeks hinda uuritakse, peeti küsimist lihtsalt halvaks naljaks. Nii tuli kasti koopia valmistamisel sekvoiast siiski loobuda. Autot kattev present valmis vanade fotode põhjal. Antsu hinnangul pole katte värvitoon praegu küll mitte kõige õigem, kuid eks aeg teeb seda järjest paremaks.
Vaeva hind
Siiski pole auto veel kaugeltki valmis. “Kastiga veoauto sõjaväetähis oli Kfz. 70, Kanissaarest leitud raaminumbriga auto valmistati aga suurtükivedukina Kfz. 69, mis vedas tankitõrjekahurit, selle meeskonda ja varustust,” selgitab Ants. “See masin oli oma väljanägemiselt veoautost veidi erinev. Kuna osa selle suurtükiveoki verisooni detaile on mul praegu veel puudu, otsustasin auto esialgu taastada veoauto Kfz. 70-na. Aga lõppeesmärk on ikkagi Kfz. 69.”
Loomulikult pole kõike autoga seonduvat Ants Ilmjärv ise teinud, suureks abiks on olnud veel paljud Saaremaa inimesed. Auto taastamise peale kulutatud ajast ja rahast Ants eriti rääkida ei taha. Esimeste juppide leidmisest kuni auto sõidukorda seadmiseni on kulunud juba 14 aastat ja see pole ikka veel täielikult valmis.
“Kui kõik jupid oleksid olemas, teeksid kaks meest sellise auto aastaga korda,” pakub Ants. “Mul kulus suurem osa ajast vajalike juppide otsimisele ja vahepeal olen jõudnud mitu muud autot taastada. Rahast pole aga mõtet üldse rääkida – see, kes sellise asjaga tegeleb, teab neid suurusjärke isegi, kes aga ei tegele, ei suuda seda niikuinii mõista.
Minu jaoks on selle auto suurim väärtus see, et see on siitsamast Saaremaa kiviaedade pealt kokku korjatud. See on osa meie ajaloost,” võtab Ants teema kokku.
Krupp Protze
Tootmisaastad 1939–1941
Valmistati umbes 7000 eksemplari
3,3-liitrine 4-silindriline boksermootor
Võimsus 60 hobujõudu
Kütusekulu alates 24 liitrist 100 km kohta
Artikli autor: Toomas Harjus
...
