Aastast 1931 oli Saksa sõjaväes kasutusel järgmine Feldflasche. Pudel ja joogitops valmistati alumiiniumist, kusjuures mõlema kuju ja maht erinesid olenevalt tootjatehasest üsna suurelt. Rihmad tehti headel aegadel nahast, vilditrukid vasest (vähemasti vasekarva see materjal on)

Mõned joogitopsid võrdluseks

Kokkuhoiu eesmärgil hakati kasutama ka muid materjale, näiteks joogitopse tehti bakeliidist ( levinumad värvid pildil nähtavad must ja tumepruun, ent on liikvel ka siniseid, rohelisis, oranže, valgeid ja kõikvõimalikke täpilisi, nt. must või pruun tops valgete või punaste täpikestega) ja rauast, ümbrisvilt moondus sõja lõpuks tavaliseks riideks, trukke tehti raudplekist (seejuures kadus neilt muster), rihmade nahk muutus madalakvliteediliseks või asendus hoopis tekstiiliga (samas olid tekstiilrihmad sõja alul mõeldud ka kasutamiseks lõunarinnetel). Pildil vasakul tavaline alumiiniumpudel bakeliittopsi ja tekstiilrihmaga, paremal pressitud puidusarnasest segust kattega nn. kookospähkel, mida toodeti vahemikus 1941-1945 (peale sõda uhati neid samuti teha, ent siis juba teiste markeeringute ja õige pisut muutunud välimusega; aastast 1944 pole teada ühtki eksemplari, arvatavasti oli tootmine sel aastal häiritud näiteks tehase pommitamise tõttu liitlaste poolt). Kookost nimetatakse levinult kõrbe- või troopikapudeliks, ent tegelikult ei olnud see valmistatud spetsiaalselt lõunamaades kasutamiseks (pigem oli see näiteks Aafrika rinnetel ülimaks harulduseks), mingil põhjusel lihtsalt üks tootja (Heinrich Ritter, Esslingeni linnas, markeering HRE) asendas ümbrisvildi sellise kattematerjaliga.

Mulle teadaolevalt hakati alates 1943. aastat valmistama nii pudelit kui topsi rauast. Levinumad värvid pudelil olid punane ja roheline, aga leidus paljusid teisi toone (sellisel juhul polnud raud mitte värvitud, vaid emailitud- erinevad sinised, pruun, must...). Raudne joogitops oli alumiiniumanaloogist vähemalt 1cm madalam, samuti kadusid pudeli ümbert ära osa rihmu, mis seni topelt olid.

Sanitaride varustusse kuulus tavalisest mõnevõrra suurem (u. 1l) pudel, mida kanti pika üleõlarihmaga ning toetati tagaküljel oleva haagiga vöörihmale. Pildil oleval eksemplaril pikk rihm puudub
Järgnevalt natuke netiookeanist püütud variat.
M31 välipudelit toodeti palju aastaid peale sõda edasi, siin näide

Klaasist tops, mida ei osanud ka vanad kollektsionäärid kuidagi kommenteerida

Ka graffity võib kaunis olla (kunstiprojekt Hollandis möödunud aastal)

Veider nahkümbris, mille saladus on seni lahendamata

Sõja edenedes kukuti raudpudeleid ja -topse kohati värvi asemel emailiga katma. Sellised isendid maksavad kordi rohkem, kui harilikud

Eks välgumehed pidid ikka teistest paremad olema, mulle on teada vähemalt üks selliste kirjadega isend kodumaal
Siin pildil näha ka pudel, mille kohta Ivalo aluguses aru päris

Mis viga kinnimajja sõita, viina ju jätkub!

Olen kuulnud, et koer peremehele tuhvlid ja värske seitungi kohale toob, aga teutooni vägilased sundisid inimese parimat sõpra ka hüva märtsiõlut transportima

Alte Reval ja vangilangenud punalojused

Aga ei põlanud fedotid ja jevdokid ära ka surmavaindlase punsusid
Ootan huviga ka kõigi teiste anumaid areenile!
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)