EW Pioneerpataljon

[ivalO]

Kui foorumlastel on väeosa kohta pildi- või muud materjali, paluks lahkesti riputada.
Asus väeosa praeguste Hiiu-Suurtüki ja Vääna tänavate nurgal. Vene aeg võeti seal vastu kutsealuseid ja seda kuni 1971 (loodan, et ei eksinud) aastani. 3-4 aastaga tehti tühjaltseisnud hoonetele 1:0 ära ja seejärel kolis platsile Tallinnfilm oma ladudega. Kelle - mille valduses praegu ei tea.

Ajaloost nähtub, et kasarmukompleks ehitatud juba tsaari ajal. Kusagil 1914 aasta kandis. Kahekümnendatel kolis sinna Kaitseväe Pioneerpataljon.
1940 aasta 19. novembril võeti kompleks üle Korpuse Üksiku Sapöörpataljoni, ehk juba punaväe poolt.
Kes Pipataljoni hooneid Hiiul Saksa aeg ja vahetult peale sõda kasutas, ei tea.
1936 aasta plaanil nägi hoonestus välja selline:



Rohelisega märgitud hooned purustati ja lammutati püromaanide, hävitajate ja muude ENSV kodanike poolt seitsmekümnendail.
Tänapäevaks ainsana kogu kompleksist säilinud ohvitseride elumaja.

Pataljoni staap asus teisel pool Vääna tänavat. Lammutati samuti seitsmetkümnendail, tänapäeval alles tühi plats jupi munakivisillutisega.
Plaanilt vaadatuna paiknes teisel pool Vääna tänavat(endine Pioneeri) poolkaare sees.
Plaani idaküljel olevas kaares jooksis aga kitsarööpmeline Tallinn - Vääna raudtee.

[faust]

Leho Lõhmusel selline raamatut "Nõmme vanadel fotodel", kus mitmel pildil Pioneeripataljoni näha. Hooneid, lipu õnnistamine jne.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/7B865C ... 44003405A1

Nõmme Tee Selts leheküljelt lugedes rääkis keegi seal, et algupärased väravapostid pidavat veel alles olema ja võib olla üritatakse neid veel päästa. Muul territooriumil toimuvad mingid arendustööd----pidavat tulema elumajad sellele alale.

[ivalO]

Ehk tõesti alles niipaljutki! Minu mäletamist mööda olid seal valatud betoonpostid.
Eestiaegne piire oligi muide betoonpostidega 170 cm kõrgune lippaed.
Seda siis tänavapoolses küljes, raudtee pool oli lihtsalt okastraataed.
Arendajatel hetkel vai kubemes, aga tühjaks see koht kindlasti mitte ei jää.
Tänud raamatu viite eest.

[faust]

Jalutasin täna seal territooriumilt mööda ja ega seal enam midagi ei ole jah. Suured liivahunnikud ja sügavad vundamendid valmis juba. Alale jäänud veel Tallinnfilmi angaar. Väravapostidest niipalju, et pole enam neidki---tänava poolsemale küljele on ehitatud uus katuse plekist aed.
Ning ainukesena jah kenasti alles Ohvitseride elamu (ja arvatavasti ei kao ka kuhugile, majale uus katuski pandud)

[freiwilliger]

Nõmme pioneerpataljonist on kirjutanud ka L.Lõhmus Laidoneri muuseumi aastaraamatus nr.5 2005.a.

[ivalO]

Grahvi kogust:



Pildistatud kasarmu Nr. 2 ees Hiiul.

[Igor]

tere,
üldiselt tegelen Pioneerpataljoni ajalooga 2002. aastast. Aus olla, töö edeneb väga aeglaselt, kuid 2005. aastal sain valmis väikse kirjutusega teemal "Eesti Inseneripataljoni pioneeriüksused aastatel 1917-1924", mis on diplomitöö näol kättesaadav Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist. Selle diplomitöö viimases peatükis kirjeldasin Insneripataljoni pioneeriüksuste koondamist Nõmmele ja ka Nõnne nn "Pioneerkasarmutest" veidi seal juttu.
Praegu jätkan uurimist Pioneerpataljonist (valmis ainult Jägala suvelaagri kohta peatükk), kuid selle fotoallikaid peale EFAs olemasolevaid ja ka praeguses Pioneeripataljonis erakogus olevaid fotosi paraku ei leidnud. Äkki nüüd ülevalpool olevate fotode õnnelikud omanikud tahavad mulle need fotod väärika hinna eest loovutada või siis anda loa nende fotode avalikustamisele?
terv.,
Igor

[ivalO]

Jägala foto sõdalaste söömaajast on osta.ee peal jälle 120 eeguga müügis.
Ise ostsin sealt hiljuti 2 pipati fotot, neist võin saata koopiad.
Kas Madaras pole fotomaterjali, omal jäi osa seonduvat läbi vaatamata?

[LoCo]

Natuke veel teemale särtsu...

Tunnusmärke alates 1924.a.



Pataljoni kraemärk alates 1936.a.:



Ajaloost:

15.XII 1917-18 I Eesti diviisi insenerirood
1918-1924 Inseneripataljon
Esimene ülem oli kapten (hilisem kindralmajor) Voldemar Rieberg.
Väesosa kooseisu kuulusid telegraafi-, sapööri-, auto-, lennu-, raudtee-, pontooni -ja helgiheitjate üksus.
22.II.1919 eraldus lennuvägi, sama aasta mais moodustati iseseisva üksusena autorood (hilisem Auto-tankirügement),
1920 koondati Nõmmele Suurtüki tänava kasarmutesse.
1924 eraldus telegraafirood (millest moodustati omaette Sidepataljon)
1923-40 oli väosa ülem kolonel Johann-Bernhard Haljaste (Grünberg).
Pataljon ehitas tehno-ja kaitserajatisi (Jägala polügooni, Narva jõe kindlustused, Jägala silla), korraldas Kaitseliidu Nõmme Malevkonna väljaõpet ning osales Hiiu staadioni ja Mustamäe lasketiiru rajamisel.
1940 moodustati Pioneeripataljoni alusel 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse inseneriteenistus.
Enamik väeosa ohvitsere represseeriti.

Mõned pildid ka:

"Inseneri Pataljoni Töö komando kantseleis. Komando ülem leitnant Straus, weltweebel Wladimir Garjewsky ja kaks kirjutajat. 1923 märtsi kuul"



Foto peale 1936 aastat:

[aivar74]

Keda pioneerpataljon väga huvitab siis minul ka pilte sellest igasuguseid,originaallaualipp ka täna oma laual.
Müügiks pole midagi!

[brunner]

Hää oleks kui näitaksid neid pilte ja ka lippu,tahaks ka silma nuumata.

[aivar74]

Ma otsin siis lähiäevadel kõik pildid välja ja panen kõigile vaatamiseks.Pilte on nii kasarmu juures toimunud üritustest,mingitest rongiõnnetustest mida vist käidi likvideerimas,söömingutest ja joomingutest nii soomlaste kui ka muude meestega jne.

[aivar74]

Lisaks veel niipalju,et keda pioneerpataljon väga huvitab siis kõige rohkem materjali peaks olema Leho Lõhmusel kes töötas vähemalt eelmisel aastal Laidoneri muuseumis Viimsis ja tegeleb Nõmme ajaloo uurimisega.Ise viisin ka Temale mõned pildid ja ühe laualipu.

[Igor]

äärmiselt huvitav!!
Lugupeetud härra Leho Lõhmus oligi minu diplomitöö juhendaja.

[faust]

Herr Ivalo te kirjutasid oma esimeses postituses:
Pataljoni staap asus kunagises Nõmme-Väike jaamas. Lammutati samuti seitsmetkümnendail, tänapäeval alles tühi plats jupi munakivisillutisega.

Ehk täpsustaksid seda väidet. Sest siiani on alles nii Nõmme-Väike algne jaam (paekivist), kui ja hilisem kasarmubarakist (puust) jaam. Mis seal nurgas tühjal platsil siis ikkagi oli, munakivisillutist veel ja kohati näha.