Tannenbergi liin (Sinimäed) 26.07 - 06.08.1944

[nrw44]

80. aastapäev muudkui lähenemas – viimane aeg vaadata, mis seal Sinimägedes ja ümbruses ikkagi täpsemalt juhtus. Esialgu kolm esimest päeva – 26.-28.07. Kui viitsimist on, siis hiljem ka järgnevad lahingud.

Ütleb kohe, et senised käsitlused on lünklikud ja vigaderohked. Tegelikult ongi ainult kaks põhilist käsitlust: Wilhelm Tieke raamat III SS-soomuskorpusest ja Mart Laari raamat Sinimäed. Tieke Sinimägesid puudutav osa paistab olevat valdavalt mälestuste/isiklike päevikute põhjal kirjutatud, seal on palju lünki, leidub ka otseseid vigu. Laar lisas Tiekele andmeid eesti veteranide mälestustest, natuke infot Saksa dokumentidest (enamikku Saksa olemasolevaid dokumente pole kasutatud) ja nõukateostest. Laari käsitlus on samuti lünklik ja seal on samuti vigu.

Alljärgnev põhineb peamiselt Saksa ja Nõukogude dokumentidel, samuti on kasutatud veteranide mälestusi ja muidugi ka Tieket ja teisi raamatuid

Saksa dokumentidega on selline lugu, et III SS-soomuskorpuse staabi, diviisi Nordland ja 20. eesti diviis dokumentidest pole peaaegu midagi säilinud. Brigaadi Nederland puhul on olemas sõjapäevik koos lisadega (Tieke ega Laar ei ole seda kasutanud). Armeegrupi Narva sõjapäevik koos lisadega on samuti säilinud, aga reeglina on sealne info vähedetailne/pealiskaudne ja väga palju kasulikku sealt ei saa.

Eesti diviisi kohta on olemas küll nimelised kaotusaruanded, kuid kahjuks lünklikud (sealjuures väga puudulikud andmed on 47. rügemendi kohta ja üldse pole andmeid füsiljeepataljoni kohta). Lootust on, et Bundesarchivis leidub neile lünkadele täiendust, kuid praegu ei pääsevat lihtinimesed neile kaotusnimekirjadele ligi. Lisaks on Bundesarchivis Saksa üksuste nimelised kaotusaruanded, millel mul juurdepääs puudub. Ilmselt oleks Nordlandi aruannetest kasu Nordlandi allüksuste tegevuse kronoloogia täpsustamisel.

Punaarmee dokumente on päris palju avaldatud pamyat-naroda.ru portaalis, täiendavalt olen aastaid tagasi saanud midagi ka otse VF kaitseministeeriumi arhiivist. Mõne diviisi kohta on rohkem, mõne kohta vähem dokumente. Väga vähe on mul tankiüksuste dokumente, on küll armee soomustankivägede päevakokkuvõtted, aga need on pealiskaudsed.

[nrw44]

Alljärgnevalt kaart, mis kujutab vastaspoolte asetust Tannenbergi liinil 26. juuli õhtul ja punaarmee pealetungi samal õhtul. Sinine joon on Tannenbergi liini eesliini kaevik. Lõunast kuni maantee ümbruseni on kaevik kaardile kantud august 1944 aerofoto alusel, sealt edasi põhjapoole on positsioon kaardile kantud ühe Saksa dokumendi alusel, mis PA kätte langes.

Saksa poole jõud Tannenbergi liinil 26. juulil

Tannenbergi liinil (merest Sooküla piirkonnani) asusid 26. juulil kaitsel brigaad Nedrland ja diviis Nordland, mõlemad allusid III SS-soomuskorpusele. Nende vahejoon on kaardil märgitud, see kulges Sinimägede juures mööda maanteed, sealjuures maantee ise oli määratud Nordlandi vastutusalasse.

Saksa üksused on ülaltoodud kaardile reeglina märgitud armeegurpi Narva ja Nederlandi kaartide ja dokumentide põhjal (eranditest tuleb kohe allpool juttu).

Brigaad Nederland
Alates mererannikult:

• Mererannikul rindel 928. maaväe suurtükiväedivisjoni lahingpataljon (kaardil tähistatud 928.). Patarei suurtükid jäid Vokale, meeskond saadeti 26.07 rindele. Pataljoni koosseisus 1., 2., 3. patarei.

• Mererannikul rinde taga reservis II./47. rügement (Rebase pataljon). Ehkki pataljoni veteranide mälestustest võib jääda ka mulje, et sinna saabuti kuskil 27.07, siis Nederlandi olukorrakaart osutab, et pataljon jõudis hiljemalt 26.07 õhtuks sinna, kusjuures üks selle kompanii paigutati Tornimäele. Läheb kokku 6./47 veterani J. Toomla mälestustega, mille kohaselt saadeti 6./47 “kolmanda mäe” peale varupositsioonile.

• Mereväe lahingpataljon Ostland – kolm kompaniid, lahingutugevus kuskil 300 mehe ringis (Laaril üksus valesti paigutatud maantee juurde).

• 49. rügemendi I pataljon (pataljonis koosseisus neli kompaniid). Neli päeva varem oli pataljoni lahingutugevus jäänud 300-400 mehe vahele, kuid vahepeal oldi kantud kaotusi, mistõttu võimalik, et näitaja oli langenud alla 300 mehe.

• 49. rügemendi II pataljon (pataljonis koosseisus neli kompaniid). Neli päeva varem oli pataljoni lahingutugevus jäänud 300-400 mehe vahele, vahepeal kanti kaotusi, aga arvatavasti väksemaid kui I/49.

• Hohnschildti grupp – mereväelased (varem rannikukaitsel Auga piirkonnas), kuni kaks kompaniid, lahingutugevus tõenäoliselt kuskil 100-200 mehe vahel.

928. divisjoni pataljon, Ostland ja I/49 allusid I/49 ülemale Hstuf Meyerile. Meyeri reservis oli brigaadi Nederland pioneeripataljon (54. SS-pioneeripataljon; kaks kompaniid), mis paiknes kaugemal tagalas mereranniku lähedal.

Rebase pataljon Meyerile ei allunud, vaid ilmselt otse brigaadile.

II/49 ja Hohnschildti grupp allusid 49. rügemendi ülemale Ostubaf Collanile. Tornimäel asuv II/47 üks kompanii on 26.07 olukorrakaardil justkui ka Collani vastutusalas.

I või II/49 lõigus asus 20. eesti diviisi liikmetest moodustatud ajutine allüksus (või allüksused) – idast Sinimägedeni jõudnud eesti diviisi taganejaid (ilmselt oma allüksusest eraldunud mehed) peeti 26.07 kinni, formeeriti kiiresti allüksus(t)eks ja saadeti rindele. Kokku võib-olla kompanii jagu mehi.

Nederlandi 54. SS-tankitõrjedivisjonis oli 26.07 10 lahingukorras ründesuurtükki. Osa neist määrati toetama Meyerit (käsu kohaselt 3 tk).

Nederlandi 49. rügemendil võis 26.07 seisuga olla kuni 7 rasket ja 4 keskmist tankitõrjekahurit. Lisaks allutati samal päeval Nederlandile 20. eesti diviisi 20. SS-tankitõrjedivisjoni 1. kompanii rühm (kaks 7,5cm tankitõrjekahurit koos ühe keskmise tankitõrjekahuriga), mis paigutati kaitse sügavusse. Divisjoni veterani H.Rägo mälestustest jääb mulje, et tema allüksuse tankitõrjekahureid asus maantee piirkonnas Sinimägedest läänes – arvatavasti needsamad kahurid, mis Nederlandile allutati.

Veel allutati Nederlandile samal päeval 1004. maaväe rannikusuurtükiväedivisjon, milles oli mh kolm 7,5 cm tankitõrjekahurit – need paigutati samuti Nederlandi lõiku positsioonile.

Kummagi poole suurtükiväe grupeeringut ei hakka selles ülevaates reeglina lähemalt lahkama.


Diviis Nordland

Alates põhjast:

• Lastekodumäe idanõlva ees ja Lastekodumäel asus 6. SS-ründebrigaadi Langemarck I pataljon (kaardil Langem.), flaamlased. Saksa dokumentidest ei leidnud andmeid pataljoni tugevuse kohta lahingu alguses. Flaami vabatahtlike kohta käivas ajalooraamatus on pataljoni tugevuseks nimetatud 450 meest – neli kompaniid (sh raskekompanii) ja üks rühm tankitõrjekahureid (kolm 7,5cm). Kuid vastase kätte vangilangenute sõnul oli pataljonis kolm kompaniid (sh raskekompanii) ja tankitõrjerühm. Saksa dokumentide järgi kaotas pataljon kokku ligi 200 meest ja 29.07 seisuga oli selle lahingutugevus alla 100 mehe. Sellest järeldab, et pataljonis võis pigem olla 300 mehe ringis.
  
  Senistes raamatutes (Tieke jt) on tavaliselt väidetud, et flaamlaste pataljon oli positsioonil Lastekodumäel, samal ajal kui Lastekodumäe idanõlva ees olid hoopis rügemendi Danmark III pataljoni allüksused. Arvan, et see on viga, sest: 1) flaami pataljoni veteranide mälestuste järgi olid nad positsioonil idanõlva ees kaevikutes, 2) kui Danmarki III pataljoni allüksused paiknenuks Hundinurgast maanteeni, siis olnuks selle pataljoni rindelõik ebatavaliselt lai, 3) Tieke järgi püsis III/Danmarki vasak tiib oma positsioonil veel ka 27.07 hommikul, kuid Saksa kaitse idanõlva ees murti 26.07 õhtul läbi (nagu peagi vaatame). Seega III/Danmarki vasak tiib asus tõenäoliselt hoopis kuskil Tirtsust loodes, mitte Lastekodumäe idanõlva ees.

• Rügemendi Danmark III pataljon (neli kompaniid). Dokumentide järgi oli pataljoni lahingutugevus neli päeva varem olnud üle 400 mehe ja vahepeal ilmselt suuri kaotusi ei kantud.

• Rügemendi Danmark II pataljon (neli kompaniid), mälestuste järgi oli 7. kompanii rügemendi reservis. Dokumentide järgi oli pataljoni lahingutugevus neli päeva varem olnud üle 400 mehe ja vahepeal tõenäoliselt suuri kaotusi ei kantud.
  Danmarki II ja III pataljoni vahekoht asus ilmselt kuskil Hundinurga ristmiku piirkonnas.

• Lõunapool raudteed asusid rügemendi Norge II ja III pataljon (5.-12. kompanii). Dokumentide järgi oli mõlema pataljoni lahingutugevus neli päeva varem olnud üle 400 mehe ja vahepeal tõenäoliselt suuri kaotusi ei kantud. Norge II pataljoni ja Danmarki II pataljoni vahekoht asus raudtee juures või veidi lõunapool.

Danmarki II ja III pataljon allusid rügememendile Danmark ning Norge II ja III pataljon rügemendile Norge. Danmarki ülemale allus tõenäoliselt ka flaamlaste pataljon.

Üksused Nordlandi reservis või tagumistel kaitsepositsioonidel:

• 47. rügemendi III pataljon (20. eesti diviisist). Pataljoni ülemal oli ebaõnne 26.07 õhtul vangi langeda ja ülekuulamisel seletas, et III/47 allus alates 25.07 Danmarki ülemale, pataljoni allüksused paigutati kõigi kolme mäe lõunanõlvale. Pataljonis 430 meest, 12 raske- ja 27 kergekuulipildujat, 12 8cm miinipildujat, umbes 50 püstolkuulipildujat. Veteranide mälestuste järgi asus Lastekodumäel üks kompanii, kaks kompaniid Grenaderimäel. Pataljon koosnes valdavalt lahingukogemuseta mobiliseeritutest.

• 20. SS-füsiljeepataljon (Narva pataljon) ja 45. rügemendi pataljon – on märgitud armeegrupi Narwa olukorrakaardil 26.07 asuvaks Vaivara kirkust läänes reservis (või tagumisel kaitsepositsioonil).
  Narva pataljon oli Auvere lahingus ilmselt tõsiseid kaotusi kandnud (suure osa pataljonist moodustasid lahingukogemuseta mobiliseeritud).
  Olukorrakaardil ei ole täpsustatud, kas silmas on peetud 45. rügemendi I või II pataljoni. 45. rügemendi kohta neil päevil olen leidnud järgmist:
  o Üks 2./45 veteran on väitnud, et kompanii viidi esialgu Vokale, aga ilma ööbimata (järelikult 26.07 – nrw44) saadeti kohe uuesti rindele.
  o Üks 3./45 veteran on väitnud, et esialgu koguneti Vokal, kus I pataljoni võitlejatest moodustati 120-meheline kompanii, mis saadeti rindele (hilejmalt 28.07).
  o Üks 8./45 veteran väitis, et esialgu koondati tagalasse, kust 28.07 saadeti rindele.
  o II pataljoni veteran on meenutanud, et kuna Auvere lahingus olid olnud suured kaotused, siis moodustati Sinimägedes segakoosseisuga võitlusgrupid. Rand sattus I/45 ülema Maitla omasse.
  o 27.07 on 45. rügemendist kaotusi kandnud vähemalt 4./45 ja 7./45 (7./45 puhul on teada, et suurtükiväetulest). 28.07 on kaotusi kandnud 45. rügemendi staap ja staabikompanii, 2., 4. ja 7./45.
  o Danmarki 13. kompanii (15cm jalaväekahurid ja 12cm miinipildujad) ülema mälestuste järgi allutati talle 27.07 õhtul eesti jalaväekahurite kompanii (kolm 15cm ja kuus 7,5cm). Tõenäoliselt oli see 13./45.
  o Ago Loorpärgi mälestuste järgi paigutati 20. eesti diviisi 45. rügemendi 14. kompanii kaks 7,5cm tankitõrjekahurit 26.07 õhtul positsioonile Tornimäest lõunas oleva surnuaia ette ja “ahjutorude” ning “tankirusikatega” relvastatud rühm põhja poole Vaivara kirikut mõlemale poole raudteed.
  Kokkuvõttes näib, et 45. rügement tõmmati alguses tagalasse, kuid juba 26.07 otsustati terve rügement anda Nordlandi reservi. 28.07 raporteeris III SS-soomuskorpus, et 45. rügemendi jäänused (Riipalu võitlusgrupp) ja 20. SS-füsiljeepataljon on antud Nordlandile asetamiseks tagumisele riivistuspositsioonile. Võimalik, et osa 45. rügemendi allüksusi saabus Nordlandi käsutusse hiljem kui 26.07. Samuti võimalik, et esialgu moodustati I ja II pataljoni baasil ajutine segapataljon, hiljem täienduse saabudes I ja II pataljon nö taastati.

• 11. SS-pioneeripataljon. Tieke andmetel asus pataljoni üks kompanii Tornimäel ja teine Grenaderimäel. Pataljonist pärit sõjavang seletas ülekuulamisel aga, et 25. juuli õhtul koondati pataljon Vaivara kiriku piirkonda, kust 27.07 läks rindele.

• 11. SS-tankitõrjedivisjoni ja 11. SS-tankipataljoni allüksustes loeti 26.07 lahinguvalmis 20 ründesuurtükki StuG, 7 PzKpfw IV, 6 PzKpfw V (Pantrid). Lisaks loeti 5 ründesuurtükki olevat armeegrupi Narva soomusreservis.

• Kuskil reservis asus ilmselt ka 103. SS-ründekompanii (trahvikompanii), sealt pärit sõjavangide sõnul oli kompaniis esialgu 150 meest. Välistada ei saa ka, et kompanii asus hoopis III SS-soomuskorpuse reservis.

Nordlandi käsutuses loeti 26.07 11 rasket ja üks keskmine tankitõrjekahur, kuid võimalik, et need arvud ei arvesta kõiki eelmiste päevade kaotusi (tegelikult võis kahureid olla vähem).

Norge III pataljoni alluvuses oli üks rühm 20. eesti diviisi 20. SS-tankitõrjedivisjoni 1. kompaniist (kolm 7,5cm tankitõrjekahurit Ustuf Seideli juhtimisel). 28.07 seisuga oli Nordlandi käsutuses kaks nimetatud kompanii rühma, pole täpselt teada, millal teine rühm Nordlandile anti.

Sinimägede piirkonnas oli võib-olla ka Nordlandi õhutõrjeallüksusi. Lisaks on teada, et 26. ja 27.07 kandis Sinimägede piirkonnas inimkaotusi 20. eesti diviisi 20. SS-õhutõrjedivisjoni 2. patarei (3,7 cm kahurid) ning samadel kuupäevadel ka 20. SS-tankitõrjedivisjoni 3. patarei (2cm õhutõrjekahurid). Viimasest on 26.07 kergelt haavata saanud Kaljo West (jäi oma allüksuse juurde), kelle mälestuste järgi asus tema rühm (neli kahurit) Lastekodumäe ja Grenaderimäe vahel (lõunapoolse kaeviku ees puiestee all), kus pidi tegutsema maismaasihtmärkide vastu.

Ülejäänud 20. eesti diviis oli tõmmatud tagalasse III SS-soomuskorpuse reservi (osa suurtükiväest ja õhutõrjeallüksused asusid tulepositsioonil), sealjuures 25.07 raskeid kaotusi kandnud 46. rügementi loeti ilmselt lahinguvõimetuks.

[uscha]

Kui viitsimist on, siis hiljem ka järgnevad lahingud.

Kauaoodatud teema!
Loodan, et viitsimist jätkub!

Nederlandi 49. rügemendil võis 26.07 seisuga olla kuni 7 rasket ja 4 keskmist tankitõrjekahurit. Lisaks allutati samal päeval Nederlandile 20. eesti diviisi 20. SS-tankitõrjedivisjoni 1. kompanii rühm (kaks 7,5cm tankitõrjekahurit koos ühe keskmise tankitõrjekahuriga), mis paigutati kaitse sügavusse. Divisjoni veterani H.Rägo mälestustest jääb mulje, et tema allüksuse tankitõrjekahureid asus maantee piirkonnas Sinimägedest läänes – arvatavasti needsamad kahurid, mis Nederlandile allutati.

See on huvitav infokild. Lisan kaks ülesvõtet ühes PAK'i meeskonnast, mis on tehtud 26. juuli pealelõunal Tannenbergi liinil ja alati on nendele fotodele viidatud kui brigaadi "Nederland" tankitõrjekahurid. Sellest seeriast on rohkem ülesvõtteid kui need kaks aga ülejäänutest ei ole mul piisavalt hea kvaliteediga pilte, et oleks mõtet siia lisada (ilmunud 1944. aasta juuli lõpus või augusti alguses ajakirjades ja ajalehtedes). Ühes kohas öeldakse fotode autoriks SS-Kriegsberichter Fabiger ja teises kohas eestlasest SS-Kriegsberichter Helmut Neider. Need siia postitatud ülesvõtted on ilmutatud negatiividelt, mis on Helmut Neideri pärandi hulgas (positiivid on Leo Tammiksaare kollektsioonis).
Suurtükk asub positsioonil mingi hoone nurga taga ja fotode paremas nurgas on näha purustatud tank ja selle taga tundub olevat telefoni- või elektripost, mis viitab maantee lähedusele. Esimesel fotol on pildi keskel üleval servas näha nagu mingi suure heleda hoone varemed. Ühes artiklis, mille juures on selle seeria pilte avaldatud on kirjas, et meeskond on juba hävitanud kaks tanki. Kihvt oleks kui suudaks nende maamärkide (varemed, maantee ja majanurk) abil paika panna pildistamiskoha. Kui H.Rägo väidab, et nende kahurid asusid Sinimägedest läänes siis võimalus, et pildile eestlaste meeskond on jäänud on vist vähetõenäoline?

[uscha]

Üksused Nordlandi reservis või tagumistel kaitsepositsioonidel:

• 47. rügemendi III pataljon (20. eesti diviisist). Pataljoni ülemal oli ebaõnne 26.07 õhtul vangi langeda ja ülekuulamisel seletas, et III/47 allus alates 25.07 Danmarki ülemale, pataljoni allüksused paigutati kõigi kolme mäe lõunanõlvale. Pataljonis 430 meest, 12 raske- ja 27 kergekuulipildujat, 12 8cm miinipildujat, umbes 50 püstolkuulipildujat. Veteranide mälestuste järgi asus Lastekodumäel üks kompanii, kaks kompaniid Grenaderimäel. Pataljon koosnes valdavalt lahingukogemuseta mobiliseeritutest.

Olen kunagi SIIN teemas kirjutanud 47. rügemendi III pataljoni suuruseks koos ohvitseridega ca. 640 meest + alljuhid, kes jõudsid pataljoni juurde 23. juulil. Sain sellise numbri säilikust ERA.R-67.1.2 - (Rügemendi käskkirjad isikulise koosseisu kohta, 15.05.1944-31.07.1944).

Tsiteerin enda kaheksa aasta tagust juttu:

Kui 47/III pataljoni ohvitseride kohta on andmed üsna puudulikud, siis reakoosseis on arhiivis säilinud pataljoni suunamise nimekirjade abil üsna täpselt taastatav. 19. juulil on 20. väljaõpperügemendi 1. marsikompaniist ja põhikompaniist 47. rügemendi III pataljoni määratud 556 meest ja kaks päeva hiljem, 21. juulil lisandus neile veel 70 meest 20. väljaõpperügemendi 4. kompaniist. 21. juulil määrati veel 20. väljaõpperügemendi I pataljoni staabist üks O.Scha. 47/III juurde Waffenmeister'i kohale ja 7. kompaniist üks U.Scha. 47/III juurde rühmaülemaks.

Koos ohvitseridega on teada umbes 640 47/III võitlejat. Kui õnnestuks tuvastada veel see alljuhtide grupp, kes jõudis pataljoni juurde 23. juulil, siis oleks kogu pataljoni koosseis teada.

Ega see minu number ei pruugi ka muidugi õige olla ja Sul ehk paremad allikad aga igaks juhuks toon siiski siia kõrvale, et ehk on millekski hea.

[nrw44]

Kui H.Rägo väidab, et nende kahurid asusid Sinimägedest läänes siis võimalus, et pildile eestlaste meeskond on jäänud on vist vähetõenäoline?

Rägo tuleavamist ei maininud, vähemalt pole ma seda endale üles märkinud (tema mälestused: Rägo, H. Üks mees Narva all. // Võitleja. Märts/aprill 1998, lk 12).

Olen kunagi SIIN teemas kirjutanud 47. rügemendi III pataljoni suuruseks koos ohvitseridega ca. 640 meest + alljuhid, kes jõudsid pataljoni juurde 23. juulil. Sain sellise numbri säilikust ERA.R-67.1.2 - (Rügemendi käskkirjad isikulise koosseisu kohta, 15.05.1944-31.07.1944).

Ega lõplikku tõde on siin raske kindlaks teha. Võimalik, et arv 430 on ühel või teisel põhjusel ekslik (pataljoniülem andis ebaõiget infot, ülekuulajate tõlk eksis, dokumendi ümberkirjutaja eksis jne) või siis neist 640+ mehest tegelikult osa ei jõudnud/jäänud 26. juuliks III/47 ridadesse, vaid suunati pärast 20ED käsutusse jõudmist mujale. Lisan veel, et Saksa dokumentide andmeil oli pataljon 22.07 seisuga "tugev", s.t. lahingutugevus 400+ meest (see ei välista ka 630 meest), aga väljaõpet loeti isikkoosseisul ainult 14 päeva.

[nrw44]

Veel tuleb seoses III/47 tugevusega kõne alla, et Scholz andis ülekuulamisel lahingutugevuse - 430 meest. Näiteks I/47 lahingutugevus oli 24.07 439 meest, aga Iststärke 581 meest.

[uscha]

Veel tuleb seoses III/47 tugevusega kõne alla, et Scholz andis ülekuulamisel lahingutugevuse ...

See mõte läbis ka minu pead.

Tulles veelkord tagasi nende eespool postitatud PAK'i ülesvõtete juurde, mis tehtud 26. juuli pärastlõunal. Leidsin Filmiarhiivist ühe selle seeria pildi, kus on seda maja rohkem näha kui ainult see väike nurk. Suur, kahekorruseline tellistest (?) hoone, mis peaks asuma kaardile märgitud sinisel joonel ja jääma 49. rügemendi vastutusalasse.

[nrw44]

Võitlused 26. juulil

Vt ka kaarti ülalpool.

Kõik kellaajad (ka punaarmee tegevusega seoses) on edaspidi antud nn. Saksa aja järgi.

Kuna infot Saksa poolelt on vähe ja see on lünklik, siis peab sündmuste käiku jälgima peamiselt punaarmee üksuste tegevuse kaudu.

Üldiselt ööl vastu 26. juulit ja 26. juuli hommikul tõmbus III SS-tankikorpus Tannenbergi liinile ja teostas vägede ümbergupeerimise. Neile järgnesid 8. armee ja 2. löögiarmee diviisid.

1) Andmed nõukogude dokumentidest. (Nõukaraamatutest midagi kasulikku ei leia.)

Alustame rinde lõunatiivalt.

8. armee 124. laskurkorpuse 48. laskurdiviisi kolm laskurpolku saavutasid Tannenbergi liini (Norge II ja III pataljoni lõigus - nrw44), mille positsioone päeva jooksul ründasid. Kuskil püsivat sissemurret ilmselt ei saavutanud. Diviisi allüksused olid juba eelnevatel päevadel suuri kaotusi kandnud, nii ka 26.07 - päeva jooksul vähemalt 107 surnut/kadunut+haavatud. Õhtul pealetung katkestati. Pimeduse katte all tõi 48. diviis järele otsesihtimisega kahurid; öösel tegutsesid luuregrupid, vange võtta neil ei õnnestunud.

8. armee 117. laskurkorpuse 256. laskurdiviis saavutas hommikul Tannenbergi liinile taanduvat vastast jälitades kolme laskurpolguga raudtee joone Haava-Lembitu piirkonnas. Diviisi allüksused olid eelnevatel päevadel tõsiseid kaotusi kandnud, laskurpolkude pataljonid ei olnud enam täiskoosseisulised (täiskoosseisulises pataljonis pidi olema 285 inimest), 930. laskurpolgus oli III pataljon varem kaotuste tõttu laiali saadetud (isikkoosseis anti täienduseks teistele pataljonidele), tõenäoliselt sama oli tehtud 934. laskurpolgu II pataljoniga (polgu III pataljon asus diviisi reservis ja rindel oli ainult I pataljon).

Põhja suunas edenemist jätkates põrkus 256. diviis vastase (Danmarki II ja III pataljon - nrw44) positsioonile Tannenbergi liinil. 937. polgule langes Lastekodumäest kagus vangi neli meest 676. maaväe pioneeripataljonist (ilmselt oma allüksustest eraldunud grupp). Kl 13 tegid 256. diviisi polgud katset rünnata, enne seda toodi järele suurtükke (otsesihtimisega positisoonile) ja miinipildujad. Pealetung kukkus läbi, uus katse kavatseti ette võtta pimeduse katte all. 937. laskurpolgu I pataljon liikus Ridaküla piirkonda, kust pidi haarama Lastekodumäge põhjast, 937. polgule operatiivselt allutatud 7. üksik trahvirood asus maantee rajooni.

Keskpäeval ehk 256. diviisiga umbes samal ajal saavutasid Tannenbergi liini ka 117. laskurkorpuse 201. laskurdiviisi allüksused, mis olid samuti eelnevatel päevadel tõsiseid kaotusi kandnud. Diviisi 191. laskurpolk (polgus kolm pataljoni) jõudis keskpäevaks kagu suunast Ridaküla piirkonda, misjärel kohtas Lastekodumäe kirdeküljel tugevat vastupanu. Kl 14.35 alustas polk rünnakut Lastekodumäe suunas. Esialgu erilist edu ilmselt ei saavutatud. Pärastpoole jõudsid järele 191. polguga koostööd tegevad 98. üksik tankipolk (lahingukorras 16 T-34/85) ja 31. kaardiväe üksik läbimurde-tankipolk (lahingukorras 13 IS-2). 201. diviisi 92. laskurpolk (kolm pataljoni) jõudis 15.45 Udria piirkonda, misjärel edenes lääne suunas, jõudes õhtul Ridakülast põhja pool välja Tannenbergi liini ette, kus vastase tule alla jäädes peatuti. 92. polk sel õhtul pealetungi ei jätkanud. 201. diviisi 122. laskurpolk oli 117. korpuse reservis.

Mererannikul jõudis õhtul Mummassaare piirkonda 2. löögiarmee otsealluvuses tegutseva 131. laskurdiviisi 482. laskurpolk, peatudes Tannenbergi liini ees (sel õhtul ei rünnanud). Diviisi ülejäänud kaks laskurpolku järgnesid ida pool.

Kella 17.30 paiku jõudsid idast maanteed mööda Lastekodumäeni 2. löögiarmee 109. laskurkorpuse 109. laskurdiviisi 456. laskurpolgu I ja II pataljon (III pataljon järgnes tagapool), mis sattusid seal vastase tule alla. Polgu pataljonid olid eelnevalt kandnud ilmselt väikesi kaotusi ja olid seega peaaegu täiskoosseisulised. 456. polguga koos tegutses 185. üksik tankipolk (korras 14 T-34/85, 5 T-34/76). Enne pealetungi jätkamist toodi 456. polgule järele laskemoona ja otsesihtimisega kahureid. 109. diviisi 381. ja 602. laskurpolk järgnesid tagapool ja sel päeval Sinimägedes lahingutest osa ei võtnud.

Seega olid õhtu seisuga Lastekodumäeni välja jõudnud kahe korpuse kolme diviisi allüksused. Dokumentidest ei selgu, kas need diviisid ka oma tegevust ka kuidagi kooskõlastada püüdsid.

256. diviis läks pimeduse (hämaruse) saabudes õhtul uuesti pealetungile (mitte enne kl 19). 934. polgu I pataljon jäi suurtükiväetule alla, samuti oli pataljoni vasak tiib avatud vastase kaitsepositsioonile raudteest lõunas ja sai sealt tuld. Pataljon edeneda ei suutnud. 930. polgu kahe pataljoni eduks jäi kaevikujupi vallutamine Hundinurga ristmiku juures polgu paremal tiival. Vallutatud kaevikus löödi tagasi Danmarki kuni kompaniitugevuse allüksuse vasturünnak ja saadi kuus vangi. 937. polgu II pataljoni (Hundinurga ja Tirtsu vahel) edu või ebaedu sel õhtul dokumentidest ei selgu. Kuna Saksa allikate (Tieke) järgi Danmarki III pataljon sel õhtul üldiselt ei taganenud, siis oletan, et 937. polgu II pataljonil edu polnud.

937. polgu III pataljon tungis kagu suunast Lastekodumäele, mis loeti kl 20.40 vallutatuks. (Arvatavasti murdis pataljon läbi III/Danmarki ja flaamlaste vahekoha piirkonnas - nrw44.) Umbes samaaegselt 937. polgu III pataljoniga tungisid mäele kirdest või põhjast 201. diviisi 191. polgu allüksused, mis tegutsesid 31. kv. ja 98. tankipolgu toel, ja võib-olla ka 937. polgu I pataljon. Mäele tungis hilisõhtul ühtlasi 109. diviisi 456. polk 185. tankipolgu toel. Olemasolevate allikate põhjal on raske otsustada, millisel diviisil oli põhiroll mäe vallutamisel, kuid arvestades 109. diviisi suhteliselt väikesi kaotusi sel päeval (üldse kokku 8 surnut), siis ilmselt ei olnud 109. diviisi osa kõige olulisem. 256. diviisil oli sel päeval kokku 58 surnut/kadunut ja 201. diviisil 64.

Nõukogude andmeil tõrjus 937. polk Lastekodumäel kl 23 vastase kuni kompaniitugevuse rünnaku, mis lähtus loodest (Grenaderimäest põhja poolt). 930. polgu allüksused tõrjusid umbes samal ajal kuni kompaniitugevuse kahest suunast lähtunud rünnaku Hundinurga juures.

Lastekodumäel langes vangi III/47 ülem Stubaf Heinz Scholz, kes seletas ülekuulamisel, et oli mäel oma pataljoni positsioone üle vaatamas. Ühe ülekuulamisprotokolli järgi seletas Scholz, et punaarmeelased läksid mäel temast kirdest mööda ja lõikasid ta koos grupi sõduritega ära. Lootis pimeduse katte all omadeni hiilida ja jäi kaevikusse, aga keskööl leiti üles ja vangistati. Teise protokolli järgi ütles ta, et vastane läks mäel põhjast mööda, ta pataljoni sõdurid põgenesid korratuses, ise jäi üksi ja sattus vangi.

Lastekodumäe vallutamisel võetud vangide koguarv näib olevat väike. 256. ja 201. diviis võtsid tõenäoliselt üksikuid vange. 109. diviisi 456. polgu ühele allüksusele omistati autasuesildises 12 vangi võtmine, aga see arv võib sisaldada järgmise päeva andmeid.

Neli meest esitati mäe vallutamise eest Nõukogude Liidu kangelase nimetusele. Neist 937. polgu komsorg (olevat esimesena jõudnud mäele ja heisanud seal punalipu), sama polgu III pataljoni rooduülem ja 456. polgu tankitõrjepüssiroodu rühmaülem seda siiski ei saanud. Ainukesena anti „kangelane“ 191. polgu jaoülemale seersant Georgi Amjagale, kes olevat vangistanud ühe majori (väidetavalt kargas varjendist välja, Amjaga olevat tal automaadikabaga löönud käest granaadi ja randmesse hammustades sundinud püstolit käest lahti laskma) ja seejärel käsitsivõitluses kolmanda kaeviku pärast ka ühe ülemleitnandi. Öösel olevat ta kolme mehe eesotsas tõrjunud vaenlase vasturünnaku.
(Ega neid majoreid seal Lastekodumäel rohkem vangi ei langenud kui Stubaf Scholz. Kuid Amjaga võitles ilmselt mäe põhjaküljel, samas kui Scholz pidanuks justkui oma allüksusi kontrollima mäe lõunaküljel. Võimalik, et majori auaste Amjaga vägitegude kirjelduses on eksitus või lihstalt väljamõeldis.)

2) Saksa armeegrupi Narva ja Nederlandi dokumendid

Pataljonitugevune vastane ründas pärastlõunal lõunapool Lastekodumäge korduvalt, tõrjuti. Põhjapool mäge tõrjuti nõrgemad edenemiskatsed.

Saksa suurtükivägi (sh 3. raske raketiheitjarügement) tulistas vastase pealetungiettevalmistusi Lastekodumäe ja Haava juures.

Kl 19.20 vastase sissemurre Haava juures (võib-olla on peetud silmas 930. või 937. laskurpolgu tegevust sealt põhja pool - nrw44).

Flaamlased taganesid alates kl 19.30 (nii raporteeris Nederlandi 49. rügement.)

Alates kl 20 tankirünnak põhjapool mäge, mis tõi kaasa sissemurde. Algatati vasturünnak. Lõunapool mäge rünnakud tõrjuti. Nederlandi lõigus lasti kolm vastase tanki puruks. Saksa suurtükiväe juhtstaapi jõudsid hommikuks andmed kuue vastase tanki purukslaskmisest Lastekodumäe piirkonnas.

Nederlandi 49. rügement raporteeris kl 21 kümnest rasketankist maanteel koos jalaväega, mis ründasid rügemendi lõigus. Kl 22.31 sai Nederlandi suurtükivägi käsu anda Lastekodumäest põhjas sissemurdesse tuld. Kl 23 seisuga oli Nederlandi andmeil Lastekodumägi vastase käes, Nordland kavatses vasturünnakut.

Päeva jooksu nähti Nederlandi lõigus vastase nihkumist 200-300 meetri kaugusele esliinist (arvatavasti luure - nrw44). Mummassaare juures jooksis 26.07 üle üks vastase sõjaväelane.

Nederlandi vasakul tiival tõrjuti (ei ole selge, kas õhtul või öösel - nrw44) roodutugevune löögigrupp.

3) Andmed Saksa autasuesildistest

11. SS-tankipataljoni Standartenoberjunker Wille PzKpfw IV oli 300-500 meetrit idapool Lastekodumäge kaitsel. Vastase umbes 16 tanki saabus maanteed mööda Kaasiku suunast. Wille tank avas tule ebasoodsalt positsioonilt (maastiku langus), teda toetasid teised soomusmasinad. Selgus, et IS-2 vastu ollakse vähetõhusad. Siiski vastase juhttank pöördus tule all kõrvale ja vastane peatas oma rünnaku.

Langemarcki pataljoni 7,5cm tankitõrjekahuri sihturi Sturmmann Remy Schrijneni Rüütliristiga autasustamise esildis: 26.07 kl 09 edenes vastane kolme T-34-ga maanteel. Schrijneni kahur lasi neist kaks puruks. Kl 15 ründas vastane jalaväe ja viie T-34-ga ja ühe IS-2-ga suurtükiväetule toel. Schrijneni kahur lasi puruks kaks T-34 ja ühe IS-2. Üks T-34 sa vigastada, öösel vastane tõenäoliselt viis selle minema. (Selle kirjeldusega on see häda, et esimene kellaaeg (09) on kindlasti vale, mingit tankirünnakut ei saanud sel ajal olla. Ka kl 15 on vähetõenäoline. Vastase hävitatud tankide arvuga võidi liialdada.)

4) Andmed ajalooraamatutest (põhinevad mälestustel)

Tieke: õhtupimeduses murdis viis vastase tanki koos jalaväega kohe maanteest lõunas peavõitlusliinist läbi, lüües taganema nõrga mereväelaste kompanii (ilmselt peetakse silmas Hohnschildi grupi alllüksust - nrw44). Tankid jäid peatuma Lastekodumäe all, neid märkas Danmarki III pataljoni põhjatiival positsioonil asuv rügemendi staabikompanii mootorratturite rühm, misjärel kesköö paiku saabus kohale rügemendi tankihävitusrühm eesotsas UScha Mellenthiniga ja kõik viis tanki lasti põlema.
(Armeegrupi Narva sõjapäevikus on 01.08 sissekanne,et Danmarki tankihävitusrühma jaoülem Uscha Mellenthin hävitas kolme päeva jooksul 7 tanki lähivõitluses.)
(Nagu juba öeldud, asus Danmarki vasak tiib Tieke sõnul maanee juures, mida ma siiski usutavaks ei pea. Eeldusel, et Tiekel on üldse õige kuupäev, siis Mellenthini rünnatud tankid võisid pigem peatuda Lastekodumäe kagunõlva piirkonnas.)

The Last Kinght of Flanders (Brandt):
Flaamlaste pataljon asus 600 meetrises lõigus Lastekodumäe ees. Pataljoni komandopunker asus mäe idaküljel. 1. kompanii asus paremal tiival, 3. kompanii vasakul, 2. kompanii keskel. Tankitõrjekahurid: üks Lastekodumäel, kaks maantee ja Grenaderimäe idaosa vahele (rohkem maantee poole).

26. juulil sai 1. kompanii ülem surma, Lastekodumäel asuv tt-kahur laskesektoriga itta löödi üsna alguses vastase suurtükiväetulega rivist välja. Samal päeval sai komandopunker otsetabamuse. Pataljoni ülem Rehmann sai kerge kurguhaava, 2. kompanii ülem sai surma. III SS-soomuskorpuse ülemale ara mulje jätnud Rehmann asendati Ustuf Georg D'Haesega.

26. juuli õhtupoole saabus kolm Saksa tanki kahe tt-kahuri lähedale põhja poole Grenaderimäge, avasid tule vastase suunas, kuid üks neist sai seejärel ise otsetabamuse, põles. Õhtul ligines mööda teed T-34 kiirel käigul, Schrijneni kahur laskis selle põlema, samuti paari minuti pärast sellele järgnenud teise T-34 ja neile järgnenud kolmanda T-34. Tankid jäid majakese ja Lastekodumäe vahele. Teine Langemarcki tt-kahur tulistas samuti ründavaid tanke. Kokku lasti neli tanki lasti põlema, mitut vigastati.

(Ega need flaamlaste mälestused ka nüüd detailides väga usaldusväärsed pole, näiteks Lastekodumäe kaotamist 26.07 õhtul seal ei ole, vaid jutustatakse hoopis vastase pealetungide tõrjumisest 26.07 jooksul.)


Lisaks leiab ühe III/47 veterani mälestused, kelle sõnul oli ta miinipildujameeskonnas, osaledes 26.07 lahingus.
https://foorum.rindeleht.ee/viewtopic.p ... 22#p101522

Üldised järeldused 26.07 kohta: õhtul löödi terve flaamlaste pataljon Lastekodumäe eest taganema (ja ilmselt taganes maantee juures ka Hohnschildi grupi allüksus), punaarmee vallutas suurema osa Lastekodumäest, samuti kaevikujupi Danmarki lõigus Hundinurga juures.

Saksa poole väitel kaotas punaarmee hulgaliselt tanke (võimalik ka, et erinevad ettekanded raporteerivad ühtesid ja samu vastase purukslastud tanke). Kahjuks täpsemad andmed vastaspoolelt puuduvad (mingeid üldistusi soomusüksuste kaotustest saab hiljem teha kolme päeva 26.-28.07 kokkuvõttes), kuid punaarmee soomusüksuste inimkaotused olid 26.07 igatahes minimaalsed.

(Tagantjärele parandatud III/47 veterani kohta käiv allikas.)

[nrw44]

1930. aastate aerofotole ligikaudselt kantud Saksa kaevikud (sinisega) Lastekodumäel ja ümbruses (07.08.44 aerofotolt) ja punaarmee rünnakusuunad 26.07 õhtul. Kaevikutel oli tegelikult pidevalt väike siksak sees (ei olnud sirgjooned), aga seda ei hakanud jäljendama.

[nrw44]

Vaade teise nurga alt. Pildi põhjaservas on kaks "x" - seal aerofoto katkes. Vasakpoolse "x" juurest ei osanud edasi joonistada, parempoolse juurest joonistasin edasi ühe skeemi alusel. Muidugi on need jooned ligikaudsed ja mainin veelkord, et tegelikkuses oli kaevikutel pidevalt väike siksak sees.

[nrw44]

Uscha kirjutas:

Lisan kaks ülesvõtet ühes PAK'i meeskonnast, mis on tehtud 26. juuli pealelõunal Tannenbergi liinil ja alati on nendele fotodele viidatud kui brigaadi "Nederland" tankitõrjekahurid.

Nende fotode juurde käib ka üks sõjakirjasaatja artikkel: Maa Sõna, nr. 87, 1. august 1944 — Kolme lasuga kaks tanki!

Mainitakse niisiis, et Nederlandi kahur asus maantee ääres oleva maja nurga varjus ettenihutatud positsioonil, toimumisaeg 26. juuli pärastlõuna. Piltide põhjal otsustades asuti põhja pool maanteed. Küsimusi tekitab aga väide, et lahingus oldi juba teist päeva. Seega toimumisaeg tegelikult ikkagi 27. juuli pärastlõuna?

[ivalO]

Artikli ajaline määratlus on mind samuti eksitanud.
Punase noolega on märgitud paki positsioon Narva maanteest põhjas asuva hoone taga.
Aerofoto on aprillist 1944 kui hooned on veel terved.

Sama hoone suvine ja talvine vaade

7. augusti aerofotol on hoone juba enamuses hävinenud, samas paistavad maanteel purukslastud Punaarmee tankid

[nrw44]

Jah, paistab küll, et asukoht tuvastatud. Lisan, et ühel kahuriga fotol on näha eespool justkui väike hele majake. 1930. aastate aerofotol paistab samasugune ehitis järgmisest idapoolsest ristmikust veidi edasi.

[ivalO]

Kl 13 tegid 256. diviisi polgud katset rünnata, enne seda toodi järele suurtükke (otsesihtimisega positisoonile) ja miinipildujad. Pealetung kukkus läbi, uus katse kavatseti ette võtta pimeduse katte all.

Kas ajavahe oli 1 tund?

Sama lõunase rünnaku kohta veel üks huvitav nüanss.
286. laskurdiviisi polkudele oli antud lahinguülesanne rünnata kehel suunal, haarata Lastkodumäge kirdest ja Grenaderimäge edelast (стремясъ обойти высоту 84,6 с северо-востока и высоту 83,2 с юго-запада).
Tugevas saksa vastutules jookseb rünnak kinni ja edu ei saavutata.

[nrw44]

Kas ajavahe oli 1 tund?

Sama lõunase rünnaku kohta veel üks huvitav nüanss.
286. laskurdiviisi polkudele oli antud lahinguülesanne rünnata kehel suunal, haarata Lastkodumäge kirdest ja Grenaderimäge edelast (стремясъ обойти высоту 84,6 с северо-востока и высоту 83,2 с юго-запада).

Jah, ajavahe oli minu teada üks tund. Kirdest saadeti haarama I/937. laskurpolk, mis liikus selleks Ridakülasse. Edelast haaramisest ei tulnud midagi välja, sest 934. laskurpolk oluliselt edasi ei suutnud liikuda.