21. septembril seisis Veisjärve ääres, Lõuna-Eestis, rindega itta, positsioonil piirikaitse rügementide tagavararügement. 22. septembril pommitavad positsioone punaste lennukid ja samal õhtul anti taandumiskäsk.
Piir ületati Arakstise (Läti pool) juures.
On keegi seda kanti ka uurinud?
Veisjärv
-
freiwilliger
- Huviline
- Postitusi: 607
- Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
- Asukoht: Tallinn
Veisjärv
Antud fakt minu jaoks täiesti uudne, sest teatavasti asus Tagavararügement Viljandis ning 19.septembril alustati jalamarssi Pärnu poole, et laevadel Saksamaale siirduda.
23.septembril lahkus "Warthelandil" Pärnust 478 meest. Kuhu jäid ülejäänud u.2500? Väidetavalt hajusid metsadesse ja läksid koju...
Kas nemad olidki Veisjärve kandis rindel? Aga siis kelle käsul? Major Vask ju suundus Pärnusse.
Kas kamraad Ivalo selgitaks selle fakti päritolu?
23.septembril lahkus "Warthelandil" Pärnust 478 meest. Kuhu jäid ülejäänud u.2500? Väidetavalt hajusid metsadesse ja läksid koju...
Kas nemad olidki Veisjärve kandis rindel? Aga siis kelle käsul? Major Vask ju suundus Pärnusse.
Kas kamraad Ivalo selgitaks selle fakti päritolu?
-
freiwilliger
- Huviline
- Postitusi: 607
- Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
- Asukoht: Tallinn
tagavararügement
Huvitav allikmaterjalide vasturääkivus, minu arusaamist mööda ei saa tagavararügement samal ajal kahes kohas olla?
Pärnu kasuks kirjutab Mengel (Suurim armastus IV lk.119), väites, et kogu u.3000 mehelise kolonni ehk kogu tagavararügemendi kortermeistriks valiti K.Eerme.
Eerme ise kirjeldab seda rännakut samuti (Päevata päevad ja ööta ööd I lk.100- 115) ja vägagi detailselt. Tõenäoliselt on ka Mengel kasutanud Eerme ütlusi.
Ka Kurgveli materjalides ei ole märget tagavararügemendi rindele saatmisest.
Üle Eesti- Läti piiri aga liikus 300.eriotstarbelise diviisi staap, mille ülesandeks oli taandumise katmine Kolga- Jaani ja Võrtsjärve vahelises ruumis. Kõpu ja Kilingi- Nõmme kaudu jõuti piirile ja sealt edasi Riiga, kus nad laaditi laevale ja saadeti Gotenhafenisse (H.Meret "Teremi jutustus" Toronto 1984). Otseselt ei ole küll öeldud, et mis laevaga tegu, aga kuna laeval olid eestlased ja major Vask, siis ei saa see muu alus olla kui Pärnust startinud "Wartheland"
Pärnu kasuks kirjutab Mengel (Suurim armastus IV lk.119), väites, et kogu u.3000 mehelise kolonni ehk kogu tagavararügemendi kortermeistriks valiti K.Eerme.
Eerme ise kirjeldab seda rännakut samuti (Päevata päevad ja ööta ööd I lk.100- 115) ja vägagi detailselt. Tõenäoliselt on ka Mengel kasutanud Eerme ütlusi.
Ka Kurgveli materjalides ei ole märget tagavararügemendi rindele saatmisest.
Üle Eesti- Läti piiri aga liikus 300.eriotstarbelise diviisi staap, mille ülesandeks oli taandumise katmine Kolga- Jaani ja Võrtsjärve vahelises ruumis. Kõpu ja Kilingi- Nõmme kaudu jõuti piirile ja sealt edasi Riiga, kus nad laaditi laevale ja saadeti Gotenhafenisse (H.Meret "Teremi jutustus" Toronto 1984). Otseselt ei ole küll öeldud, et mis laevaga tegu, aga kuna laeval olid eestlased ja major Vask, siis ei saa see muu alus olla kui Pärnust startinud "Wartheland"
-
freiwilliger
- Huviline
- Postitusi: 607
- Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
- Asukoht: Tallinn
tagavararügement
Nüüd vist leidsin õige lahenduse (Kurgvelilt ikka!):
augusti lõpuks rügemendis 3293 meest, neist ohvitsere 145, allohv.437, sõdureid 3293.
17.09.moodustati kaks "rindepataljoni". Üks major Tammiste ja teine kapten Änilase juhtimisel. Mõlemas kuni 700 meest. Need pataljonid pidid minema likvideerima vaenlase sissetungi Tõrva ja Koorküla lõigus. Siis jäi rügementi alale veel u.2000 meest.
22.09.1944 kell 17.30 oli major Vask Pärnus ja ootas rügemendi kohalejõudmist.[/i][/b]
augusti lõpuks rügemendis 3293 meest, neist ohvitsere 145, allohv.437, sõdureid 3293.
17.09.moodustati kaks "rindepataljoni". Üks major Tammiste ja teine kapten Änilase juhtimisel. Mõlemas kuni 700 meest. Need pataljonid pidid minema likvideerima vaenlase sissetungi Tõrva ja Koorküla lõigus. Siis jäi rügementi alale veel u.2000 meest.
22.09.1944 kell 17.30 oli major Vask Pärnus ja ootas rügemendi kohalejõudmist.[/i][/b]
Nagu näha kaardilt (Koorküla piirkond all punase joonega) on asetus igati loogiline , ju murdis venelane 21.-22. septembriks juba Koorküla - Tõrva alt edasi ja väga vabalt võisid Piirikaitse Rügemendi Tagavararügemendi allüksused olla Veisjärve ääres. Eelmainitud lõikude vahe peaks olema 15. km ringis.
Selgitamist vajaks ainult vene rünnaku suund ja piirikaitse taandumistee.
Selgitamist vajaks ainult vene rünnaku suund ja piirikaitse taandumistee.
Panen kirja omapoolsed teadmised veisjärve kandi kohta.
Kümme aastat tagasi sai sinna kanti natuke kinnisvara soetatud, täpsemalt veisjärve idapoolsele keskkaldale (ujumiskohas) ja kohalikega vesteldes sain üht-teist teada.
Suuremat lahingutegevust vahetult järve ääres polnud, seda kinnitab ka fakt, et metsa tehes oli puumaterjal killuvaba. Positsioon olevat sakslastel olnud naistemäel( 800 m. Järvest ida pool) vanas tuuleveskisvekis, mis seisab veel vaevu püsti. Seal siis antud punaaremeelastele tuld kuni koht avastati ja hakkati vastu tulistama, peagi sakslased taandusid.
Kärstna lähedal olevat vene lennuk koos dessandiga alla kukkunud, lennanud öösel madalalt ja põrutanud teine vastu tamme. Hukkus kogu seltskond, vaid üks liige olevat jäänud ellu. Omakaitse tahtnud meest maha lasta, aga vallavnem astunud vahele ja haavatu viidud viljandi haiglasse.
Teine lennuk, täpsemalt hävitaja või pommitaja saanud samuti pihta ja selle asukohta üritan jõudumööda tuvastada. Ühe vanema mehe ütluste kohaselt, tulnud kolm pommitajat tartu poolt ja Karksi-Nuia lennuväljalt tõusnud õhku saksa (väidetavalt 2) hävitajad. Õhulahing jäänud ühepoolseks, sest vene lennukid olevad kohe otsa ringi keeranud, kui näinud vastast ja vabanenud koheselt raskest pommi koormast, mis pudenenud metsadesse, et kuidagi tartusse tagasi jõuda. Üks vene lennuk lasti karksi kandis alla teine kuiskil veisjärve kandis, kolmas pääses minema, sest hävitajatel hakkas kütus otsa saama.
Igasugu kola olevat kõvasti olnud, rääkisin paari huvilisega, kes nõuka ajal tegutsesid, neil olevat olnud praktiliselt kõike aga praeguseks (nagu tavaliselt), ei ole midagi säilinud. Oma silmaga nägin ühel külamehel hästi säilinud tsehhi vintpüssi, mille ta olevat leidnud metsast puu otsast.
Kümme aastat tagasi sai sinna kanti natuke kinnisvara soetatud, täpsemalt veisjärve idapoolsele keskkaldale (ujumiskohas) ja kohalikega vesteldes sain üht-teist teada.
Suuremat lahingutegevust vahetult järve ääres polnud, seda kinnitab ka fakt, et metsa tehes oli puumaterjal killuvaba. Positsioon olevat sakslastel olnud naistemäel( 800 m. Järvest ida pool) vanas tuuleveskisvekis, mis seisab veel vaevu püsti. Seal siis antud punaaremeelastele tuld kuni koht avastati ja hakkati vastu tulistama, peagi sakslased taandusid.
Kärstna lähedal olevat vene lennuk koos dessandiga alla kukkunud, lennanud öösel madalalt ja põrutanud teine vastu tamme. Hukkus kogu seltskond, vaid üks liige olevat jäänud ellu. Omakaitse tahtnud meest maha lasta, aga vallavnem astunud vahele ja haavatu viidud viljandi haiglasse.
Teine lennuk, täpsemalt hävitaja või pommitaja saanud samuti pihta ja selle asukohta üritan jõudumööda tuvastada. Ühe vanema mehe ütluste kohaselt, tulnud kolm pommitajat tartu poolt ja Karksi-Nuia lennuväljalt tõusnud õhku saksa (väidetavalt 2) hävitajad. Õhulahing jäänud ühepoolseks, sest vene lennukid olevad kohe otsa ringi keeranud, kui näinud vastast ja vabanenud koheselt raskest pommi koormast, mis pudenenud metsadesse, et kuidagi tartusse tagasi jõuda. Üks vene lennuk lasti karksi kandis alla teine kuiskil veisjärve kandis, kolmas pääses minema, sest hävitajatel hakkas kütus otsa saama.
Igasugu kola olevat kõvasti olnud, rääkisin paari huvilisega, kes nõuka ajal tegutsesid, neil olevat olnud praktiliselt kõike aga praeguseks (nagu tavaliselt), ei ole midagi säilinud. Oma silmaga nägin ühel külamehel hästi säilinud tsehhi vintpüssi, mille ta olevat leidnud metsast puu otsast.
Üle pika aja tuli mulle üks väike detail seoses veisjärvega meelde. Maja pööningul kolades leidsin muu kola hulgast villa kraasi, kuhu oli alla löödud lauajupp. Millegi pärast hakkasin seda põhjalikumalt uurima ja kangutasid selle lauajupi lahti, saades pildil oleva tulemuse. Kahju, et servad on rikutud aga kuna kiri oli kraasi põhja vastas, siis säilis sildil olev info hästi.
Küsiks samas, et kas tegu on mingi kohaliku omakaitse punkti sildiga?
(sõna "muni" arvatavasti viitab samanimelisele naabertalu nimele)
Küsiks samas, et kas tegu on mingi kohaliku omakaitse punkti sildiga?
(sõna "muni" arvatavasti viitab samanimelisele naabertalu nimele)
