Täna sain oma kogusse väga huvitava pildialbumi, mis on kokku pandud Torma kirikuõpetaja Jaan Muru poolt, mälestamaks oma venda, Lendur-Leitnant Ernst Muru, kes hukkus lennuõnnetuses 11 juuli 1935 Jägalas. Albumis on kogus fotosid eelenvast perioodist, koos Ernst Muruga kuid enamiku moodustavad ajaleheväljalõiked ning pildid matustest, koos kommentaaridega, mis/kes pildil.
Huvitav, et albumis oli ka eraldi pilt EW esimeste lennuväe ohvritega – lendurõpilane Voldemar Kolkist ja motorist Gustav Alberist puusärkides. Võimalik, et albumis on veel erinevaid pilte matustest mis on lennuväega seotud (üks pilt tundub, et on hoopis Tartu kalmistult(?)).
Info Põhjakotkastest/Wikipediast:
Lendur-Leitnant Ernst Muru (7 august 1908 – 11 juuli 1935)
Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas. Õppis Tartu poeglaste gümnaasiumis ja astus vabatahtlikuna sõjakooli, mille lõpetas 1928. Aasta hiljem astus lennukooli. Lendurikutse 1 august 1931.
Lõpetas 1925. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi, astus seejärel Sõjakooli, mille lõpetas 1928. aastal ning ülendati nooremleitnandiks. Asus seejärel lennukoolis lenduriks õppima. Lennukooli lõpetamisel määrati lendurina teenima Üksiku Lennuvädivisjoni nr 3 III salka. 1. novembril 1933 viidi üle IV salga lendurvaatlejaks, järgmise aasta 1. juunist tagasi III salga lenduriks. Lisaks tuli tal täita ka divisjoni aeronavigatsiooni- ja meteo-ohvitseri ning relvurohvitseri kohuseid. 1. maist 1935. a. viidi üle Lennukooli, kus läbis kuuajalise lendurinstruktori kursuse ning asus õpetama lenduriõpilasi. Sai töötada sel kohal vaid ühe kuu. Ernst Muru hukkus Valkla õppeväljal lennukiga Avro 626 Prefect nr. 141 toimunud lennuõnnetusel koos kapten Aleksander Arroga.
Auastmed:
Nooremleitnant - 12.09.1928
Leitnant - 19.02.1932
Kapten Aleksander Arro (22. aprill 1898 – 11. juuli 1935)
Lõpetas 1917. aastal Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli ning mobiliseeriti juunis sõjaväkke. Mõni kuu hiljem alustas õpinguid 2. Oranienburgi lipnikekoolis.
Pärast kooli laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aasta detsembris tuli tagasi Eestisse. 26. veebruaril 1918 ilmus ta Eesti sõjavägede intendantuuri valitsusse, kus määrati raha-arveosakonna kirjutajaks. 1918. aasta kevadel saadeti intendantuur Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali. 18. jaanuaril 1919 asus teenistusse Tallinna kooliõpilaste pataljonis, kus täitis ametikohti instruktorist rooduülemani.
Vabadussõja järel lõpetas eksternina Sõjakooli ning ülendati lipnikuks. Komandeeriti seejärel Harju maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülema valitsusse, kus määrati spordiinstruktoriks. Õppis samal ajal Tallinna kolledžis, mille lõpetas 1923. aastal. Astus seejärel Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, kuid õpingud katkesid 1928. aastal.
15. märtsil 1924 viidi üle lennuväerügementi, kus asus õppima õppejaoskonnas lendurvaatlejate kursusel. Ka lennuväerügemendis määrati ta spordiinstruktoriks. Aleksander Arro oli üks Tallinna garnisoni paremaid tennisiste ning kuulus Kalevi tenniseklubi juhatusse. Pärast lendurvaatlejate kursuse lõpetamist nimetati ta merelennu eskadrilli lendurvaatleja kohale. 1926.–1927. aastal õppis Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustes alalisväe ohvitseride kursusel. 1. aprillist 1927 määrati eskadrilli nr. 5 lendurvaatlejaks. Alates 1928. aasta suvest töötas Lennukoolis fotoinstruktorina, 1. juulist 1930 lisandus sellele Lennukooli adjutandi kohuste täitmine.
1. augustil 1931 lõpetas ta eksternina lendurite kursuse ning kinnitati ka tema lenduri kutse. Samast päevast hakkas ta juhatama Lennukooli maapealse väljaõppe jaoskonda. Nädal hiljem vabastati ta adjutandi kohustest, 2. mail 1932 määrati lendur-instruktorite kursusele.
Aleksander Arro hukkus Valkla õppeväljal toimunud lennuõnnetuses, kui ta koos lendur Ernst Muruga sooritas laskeharjutust pardakuulipildujast. Lennuk läks umbes 200 m kõrgusel pöörisesse ning kukkus nina ees puruks, mõlemad lendurid hukkusid.
Auastmed:
Lipnik 22.04.1920
Nooremleitnant 24.02.1924
Leitnant 25.11.1925
Kapten 24.02.1931
Siin osaline valik pilte






