Piirivalvelaevade üksikdivisjon.

[Raudrist]

Üks sümpaatsemaid märke taastatud Piirivalves.
Nüüdseks ajalukku kadunud üksus.
Eesti Vabariigi piiri kontrolli alla saamine eeldas ka kontrolli saavutamist merel. Eesti merepiir on maismaapiirist tunduvalt pikem ja selle kontrolli all hoidmine nõuab peale hästi koolitatud meremeeste tehniliselt heas korras laevu ning muid vahendeid.
Laevu aga esialgu ei olnud ja seetõttu loodi Piirivalveametis 28.08.1991.a. mereosakond. Osakonna ülesandeks oli merepiiri valvamiseks vajalike eeltööde ja ettevalmistuste tegemine. Käivitati ka merepiirivalvurite koolitus, kuhu valiti kogenenud meremehi.
06.05.1992.a. kinkis Rootsi Kuningriik Eestile 16.6 meetri pikkuse piirivalvekaatri, mis sai märgistuseks PVK-OO1. Kaater oli planeeritud Narva-Jõesuu, idapiiri kontrolli tugevdamiseks. Hoogustus merepiirivalvurite ettevalmistus.
6 kuud hiljem 16.11.1992 sai Eesti endale Soomest korraga kolm laeva: need olid 29 meetri pikkused ja said oma järjekorranumbriteks PVL- 100, PVL-101 ja PVL-102. See võimaldas juba teostada plaanipärast kontrolli merel.
11.01.1993 käivitus järjekordne merepiirivalve kursus.
23.09.1993 saabus järjekordne piirivalvekaater, mis sai numbriks PVK-003.
22.12.1993 saabus PVK-002. Kuna võib öelda, et tegemist oli juba väikese laevastikuga, mille ettevalmistus, juhtimine ja korrashoid vajasid omaette struktuuriüksust, moodustati 01.02.1994 Piirivalvelaevade Üksikdivisjon, mille komandöriks määrati kogenenud meremees - kaptenleitnant Ants Toomepuu. Samaaegselt hoogustus töö merekordonites. Eesti saartel paiknevatele kordonitele ja radarijaamadele oli hädasti vaja toimetada kütet, varustust, ehitusmaterjale ja tehnikat.
12.10.1994 osteti Vene F -st kiire dessantpraam selleks, et lahendada väikesaarte varustamisega seotuid probleeme. Laev sai järjekorranumbriks PVL-104 "TIIR".
Järgnevalt sai piirivalve laevastik täiendust 16.12.1994 Norra Kuningriigilt kiirekäigulise 36,5 meetri pikkuse laeva näol, mis oli seni suurimaks laevaks piirivalves. Laeva nimeks sai PVL-105 TORM.
1995 oli kiire arengu aasta. 27.01.1995 saabus Soomest korraga kaks suurt piirivalvelaeva: 35,7 meetrine alus sai nimeks PVL-106 MARU ja 48,3 meetri pikkune alus sai nimeks PVL-107 KÕU.
21.04.1995.a. anti Eesti Veeteede Ametilt Piirivalveametile üle korraga kolm väikest laeva, mis said märgistuseks PVK-017, PVK- 018 ja PVK-019 ning olid osaliselt meeskondadega komplekteeritud. Hiljem 01.02. 1996 lisandus õppelaev PVL-108 LINDA. 01.10.1997.a. kingiti USA rannavalvelt Piirivalveametile 56 meetrine alus, mis sai nimeks PVL-109 VALVAS.
Samal ajal käis hoogne laevaehitus, valmis esimene Eestis ehitatud piirivalvelaev, mis sai nimeks PVL-103 PIKKER (1995a.), järgnes PVL-111 VAPPER (2000a.). Selline tormiline areng seadis Piirivalvelaevade Üksikdivisjoni juhtkonna raske ülesande ette - tuli kiiresti leida ja välja õpetada piirivalvelaevadele tasemel meeskonnad - tagada laevade teenistusvalmidus, avariideta sõit, laevade häireteta varustamine kütuse, määrdeainete ja varustusega - kindlustada laevad plaaniliste hooldustega ja samal ajal teostada vajalikud ümberehi tused. Tõsine väljakutse oli PVLÜD laevade osalemine mitmetel rahvusvahelistel mereõppustel, mis seadis laevade meeskonnad eriti keerulisse olukorda. Tekkis tõsine vajadus välja arendada püsiv kaader. Kõrgenenud nõuded eeldasid ühtsel tasemel ohvitseride ettevalmistamist. 1996a. sai PVLÜD ohvitsere põhiliselt jalaväe ohvitseride kursuse ja NA ohvitseride auastet omavate meeste ümberatesteerimise kaudu. 1996-97 käivitus esimene sõjajärgne Eesti mereväeohvitseride kursus, mille enamus koosnes piirivalveohvitseride kandidaatidest. Senini on toimunud 3 mereväeohvitseri kursust, mis on võimaldanud PVLÜD -l saada endale tugev ohvitserkoosseis.
http://trjum.blogspot.com.ee/2005/12/pi ... itseb.html