Tannenbergi liin (Sinimäed) 26.07 - 06.08.1944

[nrw44]

Kopeerib siia ka juba varem foorumil ühe teise teema all postitatud pildi (tehtud enne sõda) vaatega Tornimäelt Grenaderimäele (uscha täiendustega)

[nrw44]

Veel üks täiendus 29.07 kohta.

Nordlandi ülema Ziegleri Rüütliristi autasuesildises kirjutatakse, et Ziegler otsustas Lastekodumäe ööl vastu 29.07 tagasi vallutada, mille käigus sooritati rünnak 4 tanki, 14 ründesuurtüki ja ühe soomusgrenaderide pataljoniga ja jõuti vana peavastupositsioonini. Seal aga põrkuti vastase neljale diviisile ja 7 tankipolgule, mis valmistusid rünnakuks.

Tõenäoliselt toimus see rünnak mägedest lõunas Hundinurga piirkonnas. See soomusgrenaderide pataljon oli arvatavasti III/Danmark, mille ülema käsutuses olid ilmselt vähemalt 9./Danmark, 7./Norge ja Narva pataljoni kompaniid.

Arvatavasti sama rünnakut kirjeldatakse 7./Norge ülema Theilackeri autasuesildises, mida juba varem on mainitud (vasturünnak, et sulgeda lünk rindes, mis oli tekkinud lõunapool Lastekodumäge. Öise rünnaku käigus tungis Theilackeri rühm sisse kaevikusse ja lõi tagasi vasturünnakud. Varahommikul piirati kompanii sisse, riismed murdsid seejärel 29.07 läbi III/Danmark juurde).

Küllap sama soomusgrupi kohta käib juba eelnevalt mainitud märge Nederlandi dokumendis 29.07 kl 10.55: Saksa soomusmasinad on pärast edasitungi Tirtsu juurde asunud julgestusse lõunapool Grenaderimäge.

Ziegleri autasuesildises mainitud neli vastase diviisi ja 7 tankipolku, millega see soomusgrupp kokku olevat põrganud, on aga mõnus näide udutamisest, millega autasuesildistes aeg-ajalt tegeleti. Päriselt seisid selle vasturünnaku teel ilmselt II/657. laskurpolk (või siis mindi sellest põhja poolt mööda) ja III/934. laskurpolk.

[nrw44]

Eelnevalt sai kirjutatud:

Alates 29.07 kannab Sinimägedes igapäevaselt kaotusi eesti 1./46 (sh on surnuid maetud Vaivara kiriku juurde). Alates 30.07 lisanduvad Sinimägedes 4., 5., 6., 14./46 kaotused. Kõik kaotused paistavad olevat suurtükiväetulest, mistõttu on küsitav, kas 46. rügemendi allüksusi eeslinile paigutatigi (neile omistati ka moraaliprobleeme pärast 25.07 lahingut; võib-olla hoiti n-ö viimase reservina). Mingi hetk hakkavad ühed ja samad 46. rügemendi kompaniid kaotusi kandma nii Sinimägede kui ka Putki piirkonnas. Kokkuvõttes võiks järelda, et 29.07 paiku pandi tagalas 46. rügemendi erinevate allüksuste võitlejatest mingi grupp (nõrk pataljon?) kokku ja saadeti Nordlandi käsutusse. Ülejäänud uuestiformeeritud 46. rügement (2 pataljoni) saadeti augusti alguses Putki rindele.

Uuest Sinimägede raamatust leiab 5./46 võitleja H. Ritsbergi mälestused, mille järgi saadeti ta 26.07 rindele koos meestegrupiga veoautol (oli mehi nii 46. kui 47. rügemendist). Õhtupimeduses paigutas Maitla "meid, 46. rügemendi mehi" positsioonile Grenaderimäe lõunanõlvale. 3. augustil vahetasid sakslased nad seal välja.

(Veteran ei maini Grenaderimäe vahepealset kaotamist, pole erilist kahtlust, et ta saabus tegelikult rindele pärast seda kui Grenaderimägi oli 29.07 juba tagasi võetud ja Maitla võitlusgrupp seal juba kohal oli.)

Veel mainitakse uues raamatus, et 4./46 ja 5./46 ülemad formeerisid Toilas võitlusgrupi, mis saadeti Sinimägedesse.

No ja veel on uues raamatus öeldud, et I/47 võitleja Karl Soomäe on on vahetult enne rindeleminekut kirjutanud kodustele kirja - kuupäevaks on 29.07, mis on järjekordne sammas selle väite all, et I/47 saadeti rindele 29.07.

[nrw44]

Narva pataljoni positsioonidest

Uues Sinimägede raamatus on 1. kompanii rühmaülema Lembit Kõveriku kõnekad mälestused (mida on osaliselt juba varem tsiteeritud ivalO poolt): "1. kp. sai põhjapoolseima lõigu. See algas Lastekodumäe eest Tirtsu tallu kulgenud külvahetee keskpaigast kolm-nelisada meetrit lõunas. Kaevik jätkus ka põhja suunas, kuid seal polnud kedagi ega tulnudki kogu meie pataljoni sellel rindel oldud aja jooksul. Seda ala kaitsesid tagapool olnud kahurid, mis asusid läänepoolseima mäe läheduses. Kaevik kulges esialgu põhjast lõunasse, pöördus seejärel läände ja tegi varsti käänaku edela suunal, ulatudes siksakitades raudteeni. Kaevik jätkus lõuna pool raudteed, seal paiknes metsatukas üks meie pataljoni allüksus. ... 1. kp. positsiooni põhjapoolse tipu ees asusid mingi ehtise maakivist vundamendi varemed. Selle juurde tulid mõned vene tankid, mis lasti puruks. Mina lasksin faustiga kupli ja kere vahele tankile, millel oli tekst "Nõukogude Eesti eest"."

Kõveriku mälestused lähevad päris hästi kokku III SS-soomuskorpuse olukorrakaardiga 31.07:

1. kp asukoha tõenäoline piirkond 07.08.44 aerofotol:

Hävitatud tanke seal kandis küll hästi ei paista, aga ega see foto detailsusaste ei ole ideaalne, teisest küljest mingeid kahtlasi laike nagu on.

Arvestades, et III/Danmarki vahejoon II/Danmarkiga oli põhja pool raudteed, siis pole kuigi usutav, et Narva allüksus asus ka lõunapool raudteed (Narva kompaniid allusid tõen. terve lahingu aja III/Danmarkile). Ja kuna sõjakirjasaatja artiklis 29.07 tankirünnakut ei mainita, siis tõenäoliselt toimus see III/Danmarki lõunatiival asunud allüksuse lõigus, mis ei olnud osa Narva pataljonist. Arvestades Narva pataljoni arvulist nõrkust, siis vaevalt, et tema lõik palju üle poole kilomeetri pikk oli.

Vist pole ka päris täpne, et põhjapool 1. kompaniid kedagi ei asunud, sest kuskil sealpool pidid asuma Danmarki tankihävitajad ja mootorratturid.

Tekib küsimus, et kas Kõveriku kirjeldatud positsioon oli pataljoni käes kõik need päevad alates 27.07 nagu jääb mulje tema mälestustest?

Sõjakirjasaatja artiklis Narva pataljoni kohta kirjeldatakse, kuidas 27.07 vallutatud kaevik (selle ulatust ei mainita) kaotati ööl vastu 28.07, siis vallutati uuesti tagasi (tõenäoliselt sai just sellle aktsiooni käigus haavata 1. kp ülem Heino Reigo, kes kirjeldas mälestustes 28.07 toimunud edasitungi piki kaevikut - nrw44), siis jälle kaotati, välja arvatud vasakul tiival, kus üks osa pataljonist oma positsioonile edasi jäi. 28.07 õhtuks võeti kogu kaevik tagasi. 29.-30.07 tõrjus pataljon vastase rünnakud.

Võib oletada, et see vasakul tiival asunud pataljoni osa, mis 28.07 vastu pidas, oligi 1. kompanii Hundinurga ristmikust idas. Seega peaks 28. ja 29.07 kaartidel pataljoni asetust teisiti kujutama. 29.07 kaardi näitel siis umbes nii:

[nrw44]

Enne, kui edasi minna 30. juuliga, veel paar mõtet 29. juuli kohta.

Kui lugeda hoolikalt Maitla võitlusgrupi koosseisus Grenaderimäe vallutamisest osa võtnud Helmut Rand'i mälestusi, siis kirjeldab ta edenemist mäel: Tornimäe suunast jõuti Grenaderimäe lagedale jalamile (seal oli ka mingit vastutulistamist), seejärel jõuti ülal puude varju, siis järsk langus ühele lagendikule (seal kohati vastupanu), läbi metsa (ei olnud tihe), jõuti mäe tippu (seal enam vastast ei olnud).

Näib seega, et edasi tungiti mööda mäe põhjakülge, kuni jõuti tippu mäe kirdeküljes. Sellega seoses meenub, et nõukogude 21. kaardiväe haubitsabrigaad kandis ette vastase rünnakust kl 16, mille tulemusena ta vallutas mäe põhja- ja kirdekülje. Sobiks hästi Maitla rünnakuks. Terve mägi Maitla kätte pigem ei langenud, lõunaosas (kaevikutes, mürsulehtrites?) olid sel ajal veel tõenäoliselt punaarmeelased. Aga üldiselt oli see rünnak sellisel juhul oluline edu küll.

Teiseks: eelpool on olnud juttu sellest, et 29.07 toodi 7./Norge III/Danmarki komandopunkti kaitsele, kus seejärel kaitselahinguid pidas ja tanke hävitas. Tiekel on komandopunkti asukoht antud majadegrupis Grenaderimäe ja maantee vahel, kuid õige on ilmselt Grenaderimäe ja raudtee vahel majadegrupis Hudninurga-Kirikuküla teel (III SS-soomuskorpuse olukorrakaardil 31.07 on komandopunkt just seal). Seega osales 7./Norge 29.07 ja järgmistel päevadel lahingus 125. laskurdiviisi 657. polgu vastu. Võitlus tankidega jääb tõenäoliselt 3. augustisse, sest 7./Norge veteranide mälestuste järgi oli tegemist suurema tankirünnakuga.

[nrw44]

30. juuli

109. laskurkorpuse kava kohaselt pidi korpuse pealetung jätkuma 30. juuli hommikul kl 10.30, eelnema pidi 30-minutiline ettevalmistav suurtükiväetuli. Tegelikult, nagu näeme, alustas osa üksusi pealetungi juba varem.

Mereäärne tiib

1) Punaarmee dokumendid

Rannikust Ridakülani läks hommikul taas rünnakule 109. laskurdiviisi 381. laskurpolk. Enne seda oli polgu II pataljon laiali saadetud (isikkoosseisuga täiendati ülejäänud kahte pataljoni). I pataljon lõunatiival edu ei saavutanud. III pataljoni vasak tiib liikus aeglaselt edasi, 8. roodu ühel rühmal õnnestus lõpuks Munamäest ida pool kaevikusse tungida, kust aga vasturünnakuga välja löödi. Päeva lõpus loeti I pataljonis 154 inimest, III pataljonis 123 inimest. Kaotusteks loeti 44 surnut, 201 haavatut (kahtlustan, et siin sees on tegelikult ka eelmis(t)e päeva(de) kaotusi - nrw44).

381. laskurpolku toetas päeva jooksul Tambi suunal 82. üksik tankipolk. 29. 07 õhtul ja 30.07 õhul oli rivis üks M4A2 “Sherman” ja 2 T-34/76 (arvatavasti 30.07 kaotusi ei kandnud - nrw44).

2) Saksa andmed

Armeegrupi Narva sõjapäevikus mainiti sel päeval vastase rünnakute tõrjumist Mummassaare ja Tambi piirkonnas.

Mereväe lahingpataljoni Ostland kohta kirjutatakse, et kl 07.15 purustati suurtükiväetulega pataljoni ees vastase rünnak. Kl 10.30 tõrjuti rünnak pataljoni vasakul tiival. Kl 12.13 ründas vastane uuesti kahe rooduga, need jõudsid käsigranaadiviske kauguseni, misjärel löödi puruks ilma omapoolsete kaotusteta. Ostlandi kaotused päeva jooksul: 2 surnut, 11 haavatut. Kuna 3. kompaniis oli rivvi jäänud vaid 25 meest, siis saadeti see laiali.

Nederlandi dokumendid:
Kl 10 turmtuli Meyeri grupi lõigus, järgnesid vastase rünnakud rannikul ja Udriast läänes.
Kl 10.40 teatas Meyeri grupp vastase rünnakutest tervel grupi rindel.

Ööl vastu 31.07 vahetas eesti II/47 (Rebase pataljon) mereäärsel tiival välja 928. maaväe suurtükiväedivisjoni lahingpataljoni. Kuna 6./47 oli Tornimäel, siis jäeti 928. divisjoni 2. patarei meeskond II/47 käsutusse rindele. 928. divisjoni ülejäänud kaks patareid pandi mereranniku kaitsele II/47 vasakule tiivale. 928. divisjon jäi edasi I/49 ülema Meyeri alluvusse, samuti allutati II/47 nüüd Meyerile.
(Selge, et Rebase pataljon ei saanud 30.07 tankirusikatega hävitada 12 tanki, nagu kirjutab mingile kirjutisele viidates Laar.)


Sinimägede ümbrus ja raudteest lõuna pool

1) Andmed punaarmee dokumentidest

Ööl vastu 30.07 paiknesid Lastekodumäel 109. laskurdiviisi 602. laskurpolk ning 456. laskurpolgu III pataljoni riismed. Samuti olid seal 456. polgu suurtükivägi (45mm tt-kahurid, 76mm jalaväekahurdid) ja 380. kerge suurtükiväepolgu I divisjoni (76mm diviisikahurid) allüksusi, tõenäoliselt endiselt ka 109. diviisi tankitõrjedivisjon (76mm diviisikahurid). Ööl vastu 30.07 (kl 04-ks) pandi mäele otsesihtimisega positsioonile ka 109. diviisi suurtükiväepolgu 4. patarei (tõen. 76mm diviisikahurid). Kas mäele toodi ka 602. polgu suurtükiväge, selle kohta andmed puuduvad.

456. laskurpolgu II pataljon asus öösel põhja pool maanteed.

Öösel kl 03.20 jõudsid Lastekodumäele 338. üksiku kuulipilduja-suurtükipataljoni 1. ja 2. rood, mis asusid ringkaitsesse mäe põhjaosa piirkonda lastekodust idas. Pataljoni oldi kavatsetud kasutada Grenaderimäe kaitseks, kuid enne jõuti see mägi kaotada. Pataljoni 3. ja 4. rood asusid järgnevalt (hiljemalt 30.07 õhtuks) Lastekodumäe kirdenõlvast kuni maanteeni. Pataljoni suurtükke (45mm tt-kahurid, 76mm jalaväekahurid) mäele tõenäoliselt ei veetud.

602. laskurpolgu ettekande kohaselt tegi vastane öö jooksul Lastekodumäe suunas kuus rünnakut loode ja edela suunast.
(Nõukogude dokumentides vastase edu Lastekodumäe suunal 29.07 õhtul või ööl vastu 30.07 ei mainita. Saksa dokumentide põhjal võib siiski väita, et Lastekodumäele tungiti.)

109. laskurkorpus suunas Lastekodumäele oma reservist 72. laskurdiviisi 133. laskurpolgu, mis vahetas kl 04 välja 109. diviisi 602. polgu III pataljoni. 602. polk tegutses pärast seda Lastekodumäe lõunaosa (edelaosa) piirkonnas. (72. diviisi 133. polk ilmselt siis põhjaosas või loodeosas, aga võimalik, et järgneva lahingu käigus läksid polkude lahingukorrad tegelikut segi – nrw44). 133. laskurpolgu suurtükiväe asukoha kohta andmed puuduvad.

72. laskurdiviisis oli 5100 inimest, mis tähendab, et laskurpolkude pataljonid olid täiskoosseisu (285 inimest) lähedal. Diviisi 14. ja 187. laskurpolk jäid sel päeval reservi (187. polk liikus Ridaküla piirkonda, kus oli suurtükiväetule all).

Kaardil kujutatud olukorda 30.07 õhtul (ei hakanud selle päeva noolekesi kaardile vedama, igaüks saab ise ette kujutada)

602. laskurpolgu ettekande järgi läks polk kl 06.30 pärast ettevalmistavat suurtükiväetuld rünnakule Grenaderimäe suunas. Koos 602. polguga ründasid ka 456. polgu III pataljoni riismed. Grenaderimäe jalamil edenemine takerdus (saadi risttuld), jalavägi heitis maha, tõrjus vasturünnakuid.

Kl 09.30 läks Lastekodumäelt Grenaderimäe suunas pärast lühikest ettevalmistavat suurtükiväetuld pealetungile 72. diviisi 133. laskurpolk. Rünnak kukkus läbi, jalavägi heitis maha, pidas vastasega tulevahetust.

Kl 10.10 või 10.20 tuli vastane pärast omapoolset ettevalmistavat suurtükiväetuld kuni pataljoniga kirdest või põhjast vasturünnakule, see tõrjuti (seda mainivad 2. löögiarmee staabi ja 602. polgu ettekanne)

72. diviisi andmeil tegi vastane kl 10.30 kirdest kuni kompaniiga vasturünnaku, mis tõrjuti.

602. polgu ettekande järgi toimus keskpäeval vastase väiksemate gruppidega vasturünnak põhja poolt Grenaderimäge, mis tõrjuti suurtükiväetulega.

2. löögiarmee staapi jõudsid andmed, et kl 12.20 ründas vastane Grenaderimäe loodenõlva piirkonnast kuni pataljoniga nelja tanki toel, rünnak tõrjuti 109. diviisi allüksuste poolt.

Kl 13.50 pärast ümbergrupeerimist ja 5-minutilist suurtükiväe tulelööki läks uuesti rünnakule 133. laskurpolk, kuid edu ei saavutanud. Seejärel pidas polk vastasega kuni pimeduse saabumiseni tulevahetust.

Sellel päeval punaarmee uusi rünnakukatseid Grenaderimäe suunal dokumentides ei mainita. Jääb mulje, et pigem oli initsiatiiv vastaspoole käes. 602. polgu sõjapäeviku kohaselt tegi vaenlane ööpäevas kokku 12 kuni pataljonitugevust vasturünnakut (ilmselt koos ööl vastu 30.07 toimunutega – nrw44) Lastekodumäe vastu, sõjapäevikus kurdeti ka vastase suurtükiväetule üle, mida oma suurtõkivägi ei suutnud maha suruda.

456. polgu andmetel tõrjuti päeva jooksul vastase rünnakuid Lastekodumäele, vastane imbus edasi mööda kaevikuid kõrgendike ja maantee vahel.

338. üksiku kuulipilduja-suurtükipataljoni ettekande (kl 17) järgi tõrjusid 1. ja 2. rood (asusid Lastekodumäe põhjaosas (kirdeosas) kolm rünnakut. Ise kaotati 8 meest surnutena ja 22 haavatutena.

2. löögiarmee staapi jõudsid andmed, et kl 21.20 ründas vastane Grenaderimäelt Lastekodumäge kolme grupiga, kokku umbes 180 meest. Rünnak tõrjuti.

Päeva lõpuks oli 109. diviisi 456. polgu II pataljonis rivis 25 inimest ja III pataljonis 23 inimest (arvud ei sisalda mõlema pataljoni miinipildujaroodu isikkoosseisu). Teistel andmetel formeeriti polk päeva jooksul ümber kaherooduliseks (arvatavasti mõlemas pataljonis siis üks rood – nrw44). III pataljoni riismed viidi ööl vastu 31.07 Lastekodumäelt minema (õhtu seisuga olid polgu allüksused asunud mäe loodeosas) ja paigutati Lastekodumäe ja maantee vahele (võib-olla ka maanteest põhja poole, kus juba asus II pataljon – nrw44). Seni 456. polgu alluvuses Lastekodumäel tegutsenud trahvirood (ilmselt 269. trahvirood – nrw44) anti 602. polgu alluvusse.

109. diviisi 602. polk oli kandnud vahepeal raskeid kaotusi. Polgu ettekande kohaselt kaotati 30.07 keskpäevaks (ehk vähem kui 24 tunni jooksul pärast rindelejõudmist) vähemalt 500 meest. Polgu sõjapäeviku järgi kaotati kl 16-ks 300 meest. Igatahes formeeriti polk päeva jooksul ühepataljoniliseks (jäi alles II pataljon), eesliinile saadeti mehi juurde tagalaallüksustest.

109. diviisi suurtükivägi väitis olevat päeva jooksul olevat hävitanud ühe tanki. Ise kaotati üks 76mm jalaväekahur.

602. polk võttis vastu ülejooksiku rügemendist Norge.

109. diviisi kaotusnimekirjade järgi oli diviisil 30.07 kokku 110 surnut/kadunut (siin sees ka 381. polk).

72. diviisi kaotusnimekirjad: 57 surnut/haavatut.

Punaarmee soomusüksuste tegevuse kohta mägede piirkonnas on teada vaid, et eelmisel päeval suuri kaotusi kandnud 31. kv ja 185. tankipolk olid tõmmatud tagalasse (masinad 30.07 lahinguist osa tõenäoliselt osa ei võtnud - nrw44). Rindele jäi 1222. iseliikuv suurtükiväepolk, mille kohta leidub märge, et soomustehnika asus varitsuses kõrgendike piirkonnas. Päeva lõpus raporteerti rivis olevaks 1 T-34/85, 1 SU-122 ja 5 SU-85. Võrreldes eelmise (29.07 õhtuga) oli ühe võrra vähenenud korras SU-85-de arv, kuid põhjuse kohta andmed puuduvad.

Lõunapool Sinimägesid tegutsev 109. laskurkorpuse 125. laskurdiviisis formeeriti eelmiste päevade kaotuste tõttu laskurpolgud ümber kahepataljonilisteks.

Kl 04.10 ja 04.30, pärast suurtükiväe tulelööki, ründas vastane kuni kompaniiga 4 tanki toel Kirikuküla kooli rajoonist 125. diviisi 657. laskurpolku. Kl 07.30 ründas vastase jalaväelaste grupp 749. laskurpolgu allüksusi Haavast läänes. Kõik rünnakud tõrjuti.

Kl 07.40 läksid 657. ja 749. laskurpolk pärast suurtükiväe tulelööki rünnakule, kuid edu ei saavutatud. Kl 10.40 tehti uus katse (jälle pärast ettevalmistavat suurtükiväetuld), aga taaskord lõppes see ebaõnnestumisega. Jalavägi jäi lamama vastase tule all, kanti suuri kaotusi.
(Arvestades 657. polgu asetust õhtu seisuga, siis tõenäoliselt edenesid polgu allüksused mingil määral Greanderimäest lõunas, saades samal ajal mäelt tuld - nrw44)

Kl 12 ründas vastane 60-70 mehega kahel korral 657. polgu allüksusi Kirikuküla-Hundinurga tee ümbruses. Rünnak tõrjuti.

466. laskurpolk oli 30.07 endiselt 125. diviisi reservis.

125. diviis sõjapäeviku järgi kaotati päeva jooksul 28 surnut ja 182 haavatut. Kaotusnimekirjade järgi oli surnuid/kadunuid 61.

749. laskurpolgu toetuseks määratud 45. üksik tankipolk (lahingu alguses rivis 6 T-34/76, 3 SU-85) ründas Hundinurga-Kirikuküla suunal. Soomusmasinad saavutasid vastase kaevikud, kust edasi ei saanud. Tehnika kaotuste kohta täpsed andmed puuduvad, inimkaotusaruanded osutavad vähemalt kolmele (või isegi neljale) teadmata kadunud meeskonnale. (Vastaspoole andmeil hävitati sel päeval kolm punaarmee tanki.)

Päeva lõpus oli 45. tankipolgus rivis 4 T-34 ja 2 SU-85 (päeva jooksul võis remondist tanke juurde tulla – nrw44). Ööl vastu 31.07 evakueeriti lahinguväljalt kolm T-34 (need võisid olla ka varasemate päevade kaotused – nrw44).

Lõuna pool raudteed läks kl 13 pärast suurtükiväetule ettevalmistust uuesti pealetungile 122. laskurkorpuse 98. laskurdiviis, aga mingit edu ei saavutanud. Kaotusteks raporteeriti esialgu 35 surnut, 190 haavatut, kaotusnimekirjade järgi oli aga 75 surnut/kadunut.
(29.07 hommikusele kaardile on mul sattunud viga – seal kus on märgitud tegutsema 98. diviisi II/4. laskurpolk peaksid tegelikult olema I ja III/4. laskurpolk. II/4. laskurpolk tegutses lõuna pool Saksa 11. jalaväediviisi vastu. 30.07 laiendati 98. diviisi vastutusala lõuna suunas ja 4. polgu I ja II pataljon koos diviisi reservist juurde antud ühe rooduga 308. laskurpolgust tegutsesid Saksa 11. jalaväediviisi vastu Sookülast edelas. III/Norge vastu tegutses õhtu seisuga III/4. laskurpolk.)


Andmed Saksa poolelt

Nagu juba kirjeldatud, luges Saksa pool, et 29.07 õhtul tungiti Grenaderimäelt Lastekodumäele ja see mägi vallutati. See on siiski kindlasti liialdus, kuid ilmselt mingi tugiala mäel hõivati.

Armeegrupi Narva sõjapäeviku sissekannete järgi ründas vastane tervel III SS-soomuskorpuse rindel 30.07 kl 08 pärast tugevat ettevalmistavat suurtükiväetuld. Rünnakud Sookülast põhja suunas, Haava suunast, Lembitu suunast ja piki maanteed tõrjuti. Üksikud maantee juures kaitseliini sisse murdnud tankid hävitati. Kokku hävitati 3 positsiooni sisse murdnud tanki (pigem oli tegemist 45. tankipolgu kaotustega Hundinurga piirkonnas, mitte maantee juures – nrw44). Vaenlase rünnak üle Lastekodumäe tõrjuti Grenaderimäest idas (ehk siis Lastekodumägi kaotati – nrw44). Ettekande esitamise ajal (kl 16.50) olevat siiski üks tugipunkt Lastekodumäel veel vastu pidanud (selle saatusest hiljem juttu enam ei tehta – nrw44). Vastase lennuväe aktiivne tegevus mh mägede piirkonnas. Õhtul tõrjuti kaks (mõlemad 300 mehega) vastase rünnakut Grenaderimäe vastu (vastaspoole dokumentides selle kohta ei leidnud - nrw44). Alates 27. juulist oli III SS-soomuskorpus kokku hävitanud 113 soomusmasinat.
(Need 113 on koos 11. jalaväediviisi lõigus Sirgala-Putki piirkonnas hävitatutega. Aga ka sellisel juhul on tegemist ilmselt liialdusega. Nederlandi ja Nordlandi vastu võisid tegelikud kaotused olla kuskil 80 või pisut rohkem masinat, osa neist evakueeriti ja remonditi.)

Nederlandi dokumendid:
Kl 09: käsk II/47-le saata Tornimäe kaitsele üks kompanii, allub 49. rügemendile. (Siit jääb mulje, et 6./47 oli sealt vahepeal minema viidud ja võib-olla ei olnudki 29.07 seisuga Tornimäel.)
Kl 10: vastase rünnak põhjapool maanteed ja rünnak soomustehnika toel Lastekodumäele ja Grenaderimäele.
Kl 11: vastane saavutas Grenaderimäe jalami. Nederlandi pioneeripataljonile käsk asuda Tornimäel kaitsele ja allutada endale seal olev eesti kompanii.
Kl 11.25 teatas 49. rügement sissemurdest parempoolse naabri (Nordland – nrw44) juures, 49. rügement riivistas lõuna suunas.

Narva pataljoni tegevust 30.07 kirjeldati sõjakirjasaatja artiklis:
Paremalt metsatukast lähenes kuus tanki, üks neist jäi vedelasse porisse kinni ja pöördus tagasi. Teised sõitsid üle kaeviku, ühe lasi tankirusikaga puruks uscha Punder, teise uscha Kõverik. Tankitornidel kiri "Vaba nõukogude Eesti eest!"

Nagu juba eelnevalt mainitud, Narva 1. kompanii rühmaülema Kõveriku mälestuste järgi asus 1. kompanii pataljoni vasakul tiival, kus Kõverik laskis tankirusikaga puruks ühe tanki kirjaga “Nõukogude Eesti eest”.

(45. üksik tankipolk, mis sel päeval seal piirkonnas tegutses ja kaotusi kandis, pärines 8. eesti laskurkorpuse koosseisust, seega “Nõukogude Eesti” kirjad tornil igati usutavad.)

Rudolf Loomäe (III/47) mälestused: pärast Grenaderimäe tagasivõtmist mindi varahommikul Lastekodumäe peale varahommikul, Loomäe sai haavata.
(Loomäel on antud küll mingid imelikud augusti kuupäevad, kuid mälestused viitavad võimalusele, et 30.07 rünnakutes Lastekodumäele osales ka III/47 allüksusi.)

I/47 veteranide mälestustest võib pataljoni teise lahingupäeva (ehk 30.07) kohta leida järgmisi väiteid:
- Anonüümne päevik (tõen. 4./47): “Täna läheb rünnakuks edasi. Kuid varsti tuleb vasturünnak ja jõle äge.”
- Jüri Estam (4./47): pärast 2. kompanii ülema Jüriado juhitud öist rünnakut Lastekodumäele (osales 60 meest erinevatest allüksustest) taandus 30 rivvijäänut Grenaderimäele, kuhu jäädi kaitsele (Jüriado oli haavata saanud).
-Anonüümne ohvitser: öösel tuli käsk enne koitu rünnakut jätkata, kuid enne koitu algas vastase turmtuli ja tema rünnak, mis viis I/47 tagasi rünnaku lähtealusele.
-Ilo Hindreus (2./47): hommikul jätkati rünnakuga, kuid edeneti vähe. (Kas Hindreus oli oma kompaniiülemast Jüriadost eraldunud, et Estami kirjeldatud öist rünnakut ei maini? - nrw44)
-Oskar Kaat: Grenaderimäel tõrjuti vaenlase vasturünnakuid, õhtul kl 11 rünnati ründesuurtükkide toel Lastekodumäge, kuid ebaõnnestuti. (Võimalik, et ajab segamini 29.07 õhtuse rünnakuga? – nrw44.)
-Jakob Uudevald: kaitsti Grenaderimäge vasturünnakute eest, Uudevald sai ise haavata.
-Ülo Tamre (3./47): varahommikul pimedas uus käsk Lastekodumäe vallutamiseks. Mägi vallutati, ehkki Lastekodu varemed jäid vastase kätte. Kaks norralaste kompaniid ja saksa merejalaväelased saadeti appi, kuid nende rünnak ebaõnnestus. Tõrjuti vasturünnakuid, kuni saadi käsk tagasi tõmbuda Grenaderimäele, murti vastase rõngast välja, haavatud võeti kaasa.
(Siin on probleem, et kõlab nagu väga Tieke ja Laari 27.07 rünnaku ümberjutustusena. Ei ärata eriti usaldust.)

Kokkuvõttes võib öelda, et I/47 allüksused osalesid tõenäoliselt 30.07 varahommikul rünnakus Lastekodumäele, mis üdliselt ebaõnnestus. Seejärel osaleti vastase rünnakute tõrjumises Grenaderimäele.

I/47 kaotused teadmata kadunutena 30.07 vastavalt kaotusnimekirjadele (võimalik, et mittetäielikud andmed):
Pataljoni staap – 2 teadmata kadunud (koos märkega, et tõenäoliselt langenud)
1./47 – 1 teadmata kadunud (märkega tõenäoliselt jooksus)
2./47 – 8 teadmata kadunud (märkega tõenäoliselt langenud)
3./47 – 2 teadmata kadunud
4./47 – 4 teadmata kadunud (märkega tõenäoliselt langenud)

Võb oletada, et valdavalt oli tegemist Lastekodumäele mahajäänutega.

Pärast teist lahingupäeva I/47 veteranide mälestustes selliseid episoode nagu omapoolsed rünnakud või vastase rünnakute tõrjumine ei paista olevat. Jääb mulje, et varsti (30. või 31.07) tõmmati pataljon tagasi ja pandi positsioonile Tornimäest lõunas oleva kalmistu piirkonda (sisuliselt tagumine kaitseliin).

Anonüümne ohvitser väitis, et juba esimese lahingupäeva lõpuks oli igas kompaniis järel vaid 20-30 meest. 2./47 Hindreuse sõnul jäi tema kompaniisse esialgu 8 meest, hiljem tõusis arv 25 peale, kui saabusid tagasi kergelt haavatud, sh. Jüriado. Kaat väitis, et pataljoni jäi kõigest 25-30 meest (mis on aga kindlasti liialdus – nrw44).

Saksa aruande järgi jäi I/47 lahingutugevus 5. augusti seisuga 100-200 mehe vahele. Kaotatud oldi vahepeal seega ilmselt üle 200, halvimal juhul isegi ligi 300 meest.


8./45 veteran Helmut Rand (Maitla võitlusgrupist), mainib mälestustes samuti, et Grenaderimäe vallutamise järel rünnati järgmisel hommikul Lastekodumäge (Rand ise jäi raskekuulipildujameeskonnaga Grenaderimäele). Kl 6 paiku alanud rünnak ebaõnnestus vastase tugeva tule all. Järgnevalt tõrjuti vaenlase rünnak Grenaderimäele.

Richard Säägi (4./45) on meenutanud, et pärast Grenaderimäe vallutamist osales ta ükskord rünnakus Lastekodumäele. Kuupäeva ta ei too ja see võib olla ka hilisem kui 30.07, sest rünnakuid toimus ka pärast seda. Olgu Säägi vastav mälestuste lõik siin ära toodud, sest selles sõnastuses pole neid kuskil trükis avaldatud (pärinevad ta kirjast Karl Gailitile 1993):

"Ühel teisel korral võeti meilt umbes 8 meest ja saadeti koos teistega Narva pool olevat mäge vallutama. Meie grupi juhiks määrati Eestist äsja täiendusena saabunud endine Eesti sõjaväe veltveebel. Ei läinudki kaua aega, kui sai käest haavata ja tuli koos meestega rünnakult tagasi. Ma saatsin ta sidumispunkti. Ma võtsin juhtimise enda peale ja läksime uuesti tagasi, et rünnakut jäkata. Saime mäe lähedale ta vasakule küljele, kui meile pandi raskekuulipilduja tuli peale. Meil polnud kusagil varju, ainult mullakünkad mäe külje peal. Olime üldse nõrga varustusega, puudus isegi kahurituli enne rünnakut. Otse meist paremal olid venelased kaevikus, kes pidevalt tõstsid oma pead üles, et vaadata, kus me oleme. Kogu aeg aga Lastekodu aknast tulistati. Nägime, et osa mehi lähenes Lastekodule ka mäe teiselt küljelt. Nendega juhtus sama: venelased tõmbasid ka neile tule peale. Võtsin käsigranaate nii palju, kui meil oli ja viskasin venelaste kaeviku suunas, kuid vaevalt sinna sisse ükski kukkus. Tulistasime ka Lastekodu akna suunas, kus Maxim oli üles seatud. Ei näinud, kas pihta said või mitte. Kahjuks meie ei saanud midagi muud teha ja kuna laskemoon lõppes ka otsa, läksime tagasi Grenaderi mäe otsa, kust tulime."

45. rügemendi pataljonide kaotused 30.07 vastavalt kaotusnimekirjadele:
I pataljoni staap – 2 teadmata kadunud, 3 haavatud (surnute kohta lünk andmetes)
1./45 – 1 teadmata kadunud, 4 haavatud (surnute kohta lünk andmetes)
2./45 – 6 haavatud (surnute kohta lünk andmetes)
3./45 – 2 teadmata kadunud, 2 haavatud (surnute kohta lünk andmetes)
5./45 – 3 haavatud
6./45 – 5 haavatud
7./45 – 1 surnud, 2 haavatud
8./45 – 9 haavatud, 2 põrutatud

Kaotusnimekirjades on 30.07 ka 8./45 Helmut Rand kui põrutatud. Ta mälestuste järgi juhtus see hommikul kohe pärast vastase jalaväerünnaku tõrjumist.

Uues Sinimägede raamatus väidetakse, et 30.07 sai II/45 Hstuf Kiiski' juhtimisel käsu „võtta tagasi positsioonid“ Grenaderimäe lõunaosas, misjärel Kiisk'i kompaniid kaevusid kõrgendiku lõunaossa, kus olid juba III/47 järelejäänud osad. Ei oska arvata, millisele allikale siin toetutakse, kuid paguluses omati andmeid (Põldma ülevaade), et II/45 eesotsas Kiiskiga saadeti Konjult eesliinile 01.08, vahetades Maitla Grenaderimäel välja.

Nagu juba nägime, oli vähemalt osa II/45 mehi olnud rindel olnud ka eelmistel päevadel (kuni 29.07 kannavad kaotusi 7. ja 8./45, alates 30.07 ka 5. ja 6./45). III SS-soomuskorpuse olukorrakaartidel 31.07 ja 02.08 on Grenaderimäel näidatud siiski ainult I/45 pataljonistaap. Umbes 07.08 pärineval skeemil 20. diviisi asetusest on Grenaderimäel tõesti juba II/45 staap (I/45 Sinimägede piirkonnas samal ajal üldse puudub). Kokkuvõttes näib, et II/45 kompaniid Grenaderimäel olid siiski esialgu allutatud Maitlale (või hoopis II/Norge ülemale Bachmeierile, kes oli kaitse üldjuht mäel), misjärel Kiisk varsti pärast 02.08 juhtimise seal üle võttis.


Uues raamatus on ka Aleksander Alase mälestused, mille kohaselt saadeti ta 28.07 Ostuf Perandi kompanii koosseisus rindele, kompanii pandi järgmisel hommikul Vaivara kalmistu põhjaosasse positsioonile, seal tõrjuti samal päeval vaenlase rünnakud, Alas ise sai suurtükiväetulest haavata.

Kaotusnimekirjade järgi oli Ustuf Erich Perandi 24.07 seisuga 6./45 ohvitser (sai kergelt haavata, jäi rindele), Alas aga kuulus 7./45 koosseisu (raamatus on väidetud 6./45) ja sai 02.08 haavata.

02.08 mingeid rünnakuid Vaivara kalmistu piirkonnas kindlasti ei tõrjutud. Seal võis mingi lahing olla 29.07 pärast seda, kui vastane Grenaderimäe vallutas. Igatahes veidi segane lugu Alase mälestustega.


30. juulil on Sinimägedes haavata saanud ka seitse 20. eesti diviisi pioneeripataljoni 1. kompanii meest, kuid kõik suurtükitulest, seega pole kindel, et nad eesliinil lahingutes osalesid.


Nederlandi koosseisuliste allüksuste kaotused 30.07 olid: 7 surnud, 1 teadmata kadunud, 30 haavatud (ajutiselt allutatud väeosad, nagu nt Mereväe lahingpataljon Ostland, II/47 jne siin ei sisaldu).

Armeegrupi Narva sõjapäeviku lisas on antud 20. eesti diviisi kaotused 29.-30.07: 26 surnud, 53 teadmata kadunud, 223 haavatud.

Pole teada, kui täielikud need arvud on, igatahes ei sisaldu ohvitseride kaotused, mis nende päevade kohta raporteeriti hiljem perioodi 21.-31.07 sees (sisaldavad seega ka kaotusi enne 29.07): 4 surnud, 4 teadmata kadunud, 13 haavatud.

45. rügemendist või III/47-st ei ole nende hulgas ühtegi ohvitserii. I/47-st: Stubaf Sooden (surnud), Ustuf Macho (I/47 adjutant, haavatud), Ostuf Jüriado (2./47 ülem, kergelt haavatud), Ustuf Estam (7./47 rühmaülem, kergelt haavatud, see 7./47 on ilmselt viga, neid nendes nimekirjades ikka esineb; õige peaks olema 4./47), Ustuf Andersen (4./47 rühmaülem, haavatud), Ustuf Hendrikson (2./47 rühmaülem, haavatud).

[nrw44]

31. juuli

Kõigepealt kaart, aga need nooled on siia pandud üpris umbkaudu (allikad pole kuigi selged)

1) Andmed punaarmee dokumentidest

109. laskurkorpuse juhatuse kava kohaselt pidi korpus 31.07 hommikul kl 09, pärast ettevalmistavat suurtükiväetuld, uuesti pealetungile minema.

Mereäärsel tiival ründas 109. laskurdiviisi 381. laskurpolgu III pataljon kl 09 Munamäest idas, rünnak tõrjuti. Järgnevalt pidas polk vastasega tulevahetust, asudes õhtu seisuga positsioonil merest Ridakülani. Päeval kantud kaotusteks loeti 5 inimest haavatuna (esialgsed andmed, võimalik, et mittetäielikud - nrw44). Polk raporteeris, et on alates 26.07 kaotanud peaaegu 800 inimest. Eesliinil tegutsevaid allüksusi täiendati inimestega tagalaallüksustet.

Ridaküla juures ja sealt lõuna pool asus hommikuks pealetungi lähtealusele 72. laskurdiviisi 187. laskurpolk oma I ja III pataljoniga (II pataljon jäi reservi). Kl 09 alanud rünnak edu ei toonud (esialgu küll raporteeriti edust, kuid hiljem selgus, et ettekanded olid ebaõiged), edasised rünnakukatsed kukkusid samuti läbi. I pataljon kandis suuri kaotusi ka õhurünnaku tõttu. Polgus loeti päeva jooksul kaotatuks kokku 332 inimest, neist üle poole kaotas I pataljon. III pataljonis langesid rivist välja peaaegu kõik ohvitserid. Polgu ülem kurtis vastase maha surumata suurtükiväe üle, mille peale 109. laskurkorpuse juhatus nõudis, et jalavägi peab edasi sööstma, mitte aga suurtükiväetule alla lamama jääma, 72. diviisi polgu- ja pataljoniülemaid süüdistati lahingu puudulikus juhtimises.

109. laskurdiviisi 456. laskurpolgu riismed maantee piirkonnas jäid hommikul kaitsele, polgus loeti samal päeval kokku ainult 50 "aktiivset tääki" (peaks vist üldiselt tähendama eesliiniallüksuste käsitulirelvadega relvastatud võitlejaid - nrw44).

Lastekodumäe edelaosas asunud 109. laskurdiviisi 602. laskurpolgu ettekande kohaselt ründas vastane ööl vastu 31. juulit Lastekodumäge väiksemate gruppidega, samuti hoiti mäge suurtükiväetule all.

Samal ööl võttis nõukogude luuregrupp Grenasderimäe juures vangi ühe mehe 10./47-st.

Hommikul kl 09 läksid Lastekodumäelt rünnakule 72. laskurdiviisi 133.laskurpolk (mäe loodeosalt) ja 109. laskurdiviisi 602. laskurpolk (edelaosalt; polgus ainult II pataljon). 133. polk saavutas Grenaderimäe idanõlva ja 602. polk tungis vastase esimesse kaevikusse. Seal satuti tugeva suurtükiväetule alla, järgnesid Saksa vasturünnakud ja käsitsivõitlus kaevikus. Enne keskpäeva taganes suuri kaotusi kandnud 602. polk Lastekodumäele, kus jäi kaitsele; sinna tõmbus tagasi ka 133. polk. 602. polgu ettekande kohaselt oldi õhtuks kaotatud kuni 130 inimest. Teise dokumendi järgi oli polgus 31.07 järel 58 "aktiivset tääki". Polgu sõjapäevikus märgiti, et vaatlus on raskendatud suurtükiväetulest põhjustatud pideva tolmu ja suitsu tõttu.

602. polgule allutatud 269. üksiku trahviroodu kaotusteks surnute/kadunutena 31.07 oli üks inimene (trahviroodu tegevusest edaspidi andmed puuduvad, ilmselt tõmmati peagi tagalasse - nrw44).

Kl 13.30, 15.20 ja 17.25 toimusid vastase rünnakud Lastekodumäe suunal (25 kuni 180 mehega), löödi tagasi.

Õhtul toodi Lastekodumäele 72. laskurdiviisi 14. laskurpolgu allüksusi (kl 17-ks asus II pataljon Lastekodumäe idanõlval, I ja III pataljon Repniku asula juures), sealjuures jäi polgu mingi allüksus mäe lähedal kl 18.45 raketiheitjate tulelöögi alla.

Õhtul kl 18 ajal ründas 456. laskurpolgu erinevatest allüksustest moodustatud 12-meheline grupp pärast 5-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld vastast kaevikus maantee juures (vastane oli sinna vahepeal asunud). Lastekodumäelt toetas rünnakut üks raskekuulipilduja. Kaevik vallutati, põgenema pääses 3-4 vastase sõdurit. Kl 22 tõrjuti hõivatud kaevikus vastase kuni kahe kompanii tugevune vasturünnak.
(Jääb selgusetuks, millist kaevikut täpselt silmas peeti. Saksa pool igatahes midagi selle kohta ei maini, maanteest lõunas olevat u. 100-meetrist kaevikujuppi loeti sakslaste poolt ilmselt pidevalt enda käes olevaks. Võib-olla tungiti sealt vahepeal veelgi edasi?)

125. laskurdiviisi 657. ja 749. laskurpolk lõunapool mägesid läksid rünnakule kl 10.30 pärast 20-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld. Vastase tugeva suurtükiväetule all kuigivõrd edeneda ei suudetud (30. 07 õhtu ja 31.07 õhtu seisuga oli polkude asetus samasugune). Kl 12 ja 14 tõrjus 657. polk kompaniitugevuse vasturünnaku, mida toetas kolm tanki. Kl 11 ja 18.20 ründasid vastase pommituslennukid 657. ja 466. laskurpolgu allüksusi (466. polk asus jätkuvalt reservis). 125. diviisi suurtükivägi vigastas päeva jooksul väidetavalt kahte vastase tanki.

122. laskurkorpuse 98.laskurdiviis püüdis ööl vastu 31. juulit edu saavutada ründegruppidega - neid tegutses 166. laskurpolgu lõigus kaks ja 4. laskurpolgu lõigus kolm. Üks oli roodutugevune, teised rühmatugevused. Kl 00.00-00.40 tegevust alustanud ründegrupid avastati vastase poolt tema positsiooni ees, misjärel grupid tõmbusid tule all tagasi mingit edu saavutamata. Edasi 31. juuli jooksul piirdus 98. diviis tulevahetuse ja luurega, rünnakuid ette ei võetud.

Punaarmee soomusüksused 31.07 Tannenbergi liinil lahingutest osa ei võtnud, asusid tagalas.

72. laskurdiviis kaotas 31.07 kaotusnimekirjade järgi surnute/kadunutena 51 inimest (pigem ebatäielikud andmed ja osa 31.07 kaotusi pandi hilisemate kuupäevade alla – nrw44)

109. laskurdiviis kaotas 31.07 surnute/kadunutena 46 inimest.

125. laskurdiviis kaotas 31.07 sõjapäeviku järgi 38 surnutena, 203 haavatutena. Kaousnimekirjade järgi oli surnuid/kadunuid 54.

98. laskurdiviis kaotas 31.07 surnute/kadunutena 24 inimest.

Siia olgu lisatud veel 109. laskurkorpuse tankitõrjekahurite asetus 31.07 ennelõunase seisuga. Kaardile kantud skeemi alusel, millel oli ainult kaardiruudustik.

kstvp - kerge suurtükiväepolk
httsvp - hävitus-tankitõrjesuurtükiväepolk

Kõik kahurid on 76mm diviisikahurid.

Laskurdiviiside suurtükiväe hulka kuuluvad tankitõrjekahurid skeemil puuduvad.

Skeemil asub Grenaderimäe kirdenõlva juures kolm kahurit (380. kerge suurtükiväepolgu 4. patareist), mis on päris kindlasti viga, sest need seal sel ajal kuidagi paikneda ei saanud. Arvatavasti toodi need sinna pärast Grenaderimäe vallutamist 29.07, misjärel samal päeval uuesti minema viidi. 380. polgu kahurite asetus sellel skeemil ongi identne ühe 29.07 skeemiga, mistõttu võib oletada, et 31.07 skeemile kanti vähemalt selle polgu kohta vananenud andmed.

2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Võrreldes varasemaga vastase ründetegevus kahanes. Ennelõunal tõrjutud vastase rünnakud (roodu- kuni pataljonitugevused) Hundinurga juures, Lastekodumäelt läände, Ridakülast läänes, Mummasaare metsast lõunas. Kohalikud sissemurded Hundinurga ja Grenaderimäe juures likvideeriti koheste vasturünnakutega. Kl 16 tõrjuti uus rünnak Grenaderimäele, millele eelnes pooletunnine ettevalmistav suurtükiväetuli.

Nederlandi sõjapäevik:
Kl 09 algas tugev turmtuli terves Nederlandi lõigus, järgnesid pataljonitugevued rünnakud Udriast ja Mummasaarest läänes, mis tõrjuti suurte kaotustega vastase jaoks. (Paistab, et siin on veidi liialdatud – nrw44.) Samal ajal parempoolse naabri lõigus tugevad rünnakud Grenaderimäe suunas.
Kl 11.15: Stukade rünnak Repniku piirkonnas.
Kl 19.30: Stukade rünnak Ridaküla-Udria piirkonnas.

Nederlandi telefoni- ja raadiosõnumid:
Kl 09.30: jalaväe rünnak tervel Meyeri grupi rindel, raskuspunkt ja tugevus ei ole veel teada. (Meyeri grupp: II/47, Ostland, I/49, 928. maaväe suurtükiväedivisjoni lahingpataljon – nrw44)
Kl 09.50: Meyeri grupi rindel on vastase jalaväe jõud nõrgad.
Kl 10.47: vastase rünnakud põhja pool maanteed ja Grenaderimäel tõrjutud.

Erinevate olukorrakaartide põhjal otsustades vähendati hiljemalt 31.07 Mereväe lahingpataljoni Ostland rindelõigu laiust (I/49 oma laiendati). Tornimäel asusid 31.07 üks kompanii/47 (ilmselt 6./47 - nrw44) ja Nederlandi pioneeripataljoni üks rühm.

Tieke raamatus kirjeldatakse: kui vastane 31.07 Grenaderimäel sissemurde saavutas, siis viis II/Norge ülem Bachmeier (ta komandopunkt asus mäe nõlvakul lehtrikujulises sügavas augus) isiklikult varurühma vasturünnakule ja likvideeris sissemurde.

Nederlandi koosseisu kuuluvate allüksuste kaotused 31.07 (ajutiselt allutatud väeosade kaotusi ei sisalda) sõjapäeviku lisa järgi: 5 surnud, 2 teadmata kadunud, 40 haavatud.

Nordlandi kaotused perioodil 21.-31.07 armeegrupi Narva kokkuvõtete järgi: 199 surnud, 99 kadunud, 739 haavatud (valdav enamus kaotatud ilmselt Tannenebrgi liinil alates 26.07 – nrw44).

20. eesti diviisi 45. rügemendi I ja II pataljoni allüksuste kaotused 31.07 vastavalt kaotusnimekirjadele:
13 surnud ja teadmata kadunud (I/45 surnute kohta on andmetes lünk), 25 haavatud. Kaotusi on kandnud mõlema pataljoni kõik kompaniid, v.a. 6./45. Kõige suuremad kaotused on 8. kompaniil: 4 surnud, 5 kadunud, 18 haavatud.
13./45 on samal päeval 3 haavatut ja 14./45 – kaks haavatut.

46. rügemendi allüksustes on Tannenbergi liinil sellel päeval 4 haavatut (neist kolm 1. kompaniist).

Sinimägedes on suurtükiväetule läbi kaotusi (4 haavatud) kandnud ka 20. eesti diviisi pioneeripataljoni 1. kompanii.

Armeegrupi Narva kokkuvõtte järgi oli 20. eesti diviisil 31.07 13 surnut ja 28 haavatut. Aga ühest küljest võib see arv sisaldada ka eelmiste päevade kaotusi, teisest küljest võib see olla 31.07 kohta mittetäielik.

Karl Sulgeri (5./45) mälestuste kohaselt oli ta pärast Auvere alt taandumist oma kompanii varurühmas (8 meest) jäänud Päitesse, samas kui kompanii ise saadeti 28.07 Sinimägedesse. Ööl vastu 31.07 saadeti Sulger koos grupi meestega (kolmel veoautol) samuti Sinimägedesse. Kohe varsti pärast saabumist Tornimäe juurde algas vaenlase rünnak Grenaderimäe vastu. Sulger ja ta kaaslased said käsu asuda kaitsele surnuaias. Vastane vallutas Grenaderimäe, Sulgeri allüksus tõrjus pärast seda vastase aheliku rünnaku. Seejärel mindi vasturünnakule ja vallutati Grenaderimägi tagasi, vastane avaldas vaid lühikest vastupanu. Keskööl saabus täiendus Kehra laagrist. Järgmisel päeval leidis aset vaenlase rünnak üle Grenaderimäe tankide toel, kaks tanki jõudis surnuaia juurde ja lasti tankirusikatega puruks. Mindi vasturünnakule, Grenaderimäe harjal ei kohatud vastupanu, kohe seejärel sai Sulger suurtükitulest põrutada ja tema kaaslane Kuslap haavata.
(Kaotusnimekirjade järgi sai Sulger põrutada 02.08 ja Elmar Kuslap, samuti 5./45, raskelt haavata 02.08. Mingit Grenaderimäe kaotamist ja tankirünnakut sel päeval ei toimunud. Sulgeri kirjeldatud sündmustik, mis tema sõnul toimus kahel päeval ehk 31. juulil ja 1. augustil, sobiks kõik kuidagi ainult ühe eelneva päeva sisse – see on 29. juuli. Aga selliste vastuolude tõttu on pigem tegemist väheusaldusväärsete mälestustega, mille autor on asjale vist nö vabalt värvi lisanud – kahtlane on nt ka see tankide hävitamine surnuaia juures isegi kui mälestused surnuaias viibimise kohta pärinevad tegelikult 29. juulist.)

[nrw44]

1. august

(Nooled on kohati oletuslikud, nt 657.lp puhul.)

1) Andmed punaarmee dokumentidest

109. laskurkorpuse pealetungi viimane päev. Vastavalt 2.löögiarmee samal päeval antud käsule tuli järgmisel ööl 109.laskurkorpus välja vahetada 110. laskurkorpusega, kuid protsess venis ja väljavahetamiseni jõuti alles 02./03.08 vahetusel.

109. laskurkorpuse kava kohaselt pidi pealetung 01.08 algama kl 09.30 pärast 30-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld. Korpuse kolme diviisi üheksast laskurpolgust olid seitse (133., 187., 381., 456., 602., 657., 749.) selleks ajaks kandud suuri või väga suuri kaotusi. Enam-vähem täiskoosseisuline võis olla veel 72. laskurdiviisi 14. laskurpolk. 125. laskurdiviisi reservis pikemat aega viibinud 466. laskurpolgu kohta puuduvad andmed (27.-28.07 oli see ilmselt tõsiseid kaotusi kandnud, võib-olla sai seejärel täiendust, ei tea).

Nereäärsel tiival asusid pärast hommikust ettevalmistavat suurtükiväetuld tegevusse 109. laskurdiviisi 381. laskurpolgu I ja III pataljoni ründegrupid. Esialgu edu ei saavutatud. Teistkordsel katsel sunniti I pataljoni parema tiiva ees Munamäest idas ostesihtimisega kahurite ja jalaväerelvade tulega vastane taganema 150-200 meetrises kaevikulõigus. 3. roodu 15-20 punaarmeelast tungis kaevikusse, misjärel võitles kahe naabruses asuva kaetud tulepesa (pigem varjendi? - nrw44) garnisoniga. Vastane tegi neli kuni rühmatugevust vasturünnakut. Punaarmeelased löödi lõpuks kaevikust välja. Sõjasaagiks saadi 4 kuulipildujat ja 2 tankitõrjepüssi (tankirusikat? - nrw44). 381. polgu paremal tiival kaitsel asunud väike allüksus tõrjus kaks rünnakut (mõlemad 20-25 meest). 01.08 kaotusteks luges polk 9 surnut ja 32 haavatut. Päeva lõpus oli I pataljonis rivis 114 inimest (pataljonis 3 laskurroodu), III pataljonis 97 inimest (pataljonis üks laskurrood).

72. laskurdiviisi dokumendid ei kinnita, et hommikul oleks pealetungile mindud, vaid räägitakse omapoolsest pealetungist päeva teisel poolel pärast 30-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld. Lastekodumäele oli toodud 72. diviisi 14. laskurpolgu kaks pataljoni. 14. laskurpolgule allutati enne pealetungi 133. laskurpolgu koondpataljon (varasema kolme pataljoni baasil oli kaotuste tõttu formeeritud üks pataljon). 14. polgu (koos 133. polgu pataljoniga) rünnak Lastekodumäelt Grenaderimäe suunas ebaõnnestus täielikult - edenemine sumbus vastase suurtükiväetule all juba oma eesliini läheduses. Samuti ei olnud mingit edu 72. diviisi 187. laskurpolgul Ridakülast edelas. Nõukogude andmeil tegi vastane kl 13.30 kuni 50 mehega vasturünnaku polgu põhjatiival Ridakülast läänes. Kl 15.20 ründas vastane kolme grupiga, igas 25 meest, Lastekodumäe loodeosa. Rünnakud tõrjuti.

Kl 16.30 läks 14. laskurpolk uuesti rünnakule, mis samuti läbi kukkus. Kl 17.25 tegi vastane 180 mehega vasturünnaku Lastekodumäe loodeosa piirkonnas, see tõrjuti.

Lastekodumäe edelaküljel kaitsel asunud 109. laskurdiviisi 602. laskurpolk (riismed) 01.08 ei rünnanud, vaid toetas 14. polgu rünnakut tulega. Kl 16-ks loeti 602. polgu kaotusteks 17 surnut, 67 haavatut.

Lastekodumäe kirdeosas ja kirdenõlval asunud 338. üksik kuulipilduja-suurtükipataljon raporteeris 31.07, et kahe päeva jooksul on allüksused kokku kaotatunud 20 surnutena, 42 haavatutena, samuti 4 raske- ja 3 kergekuulipildujat, ühe 50mm miinipilduja.

109. diviisi 456. laskurpolk (riismed) püsis maantee ümbruses kaitsel.

109. diviisis loeti päeva jooksul rivist väljalangenuks üks 45mm tt-kahur ja üks 76mm jalaväekahur.

125. laskurdiviis läks rünnakule kl 09.30, kuid vastase tule all oldi sunnitud lähtepositsioonile tagasi tõmbuma. Kl 11-11.30 tegi vastane pärast 5-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld 70 mehega ja veel kolme grupiga (igas 15-20 meest) vasturünnakud 749. laskurpolgu lõigus põhja pool raudteed, mis tõrjuti. Kl 14 tõrjus polk veel ühe vasturünnaku.

Õhtu seisuga oli 125. diviisi 657. laskurpolk ida suunas tagasi tõmbunud lõunapoole Lastekodumäge (võib oletada, et sooviti vähendada Grenaderimäe lõunanõlvalt antava tule mõju – nrw44). 657. ja 749. laskurpolgu vahele oli toodud diviisi reservist 466. laskurpolk (või osa sellest; ei ole andmeid, kas 466. polk osales hommikuses pealetungis – nrw44).

Punaarmee soomusüksused asusid 01.08 tagalas, lahingutes ei osalenud.

Lõunapool raudteed vahetasid 122. laskurkorpuse 98. laskurdiviisi perioodil 31.07 õhtu kuni 01.08 hommik välja 33. ja 74. üksik kuulipilduja-suurtükipataljon, mis allusid 124. laskurkorpusele. Rindelõigu II/Danmarki ja III/Norge ees võtsid üle 74. pataljoni allüksused. Punaarmee seal järgnevalt pealetunge ei teinud, toimus mõlemapoolne luuretegevus (edaspidi seda rindelõiku eraldi enam ei vaata).

72. laskurdiviisi kaotused 01.08 kaotusnimekirjade järgi: 117 surnut/kadunut.

109. laskurdiviisi kaotused 01.08 kaotusnimekirjade järgi: 62 surnut/kadunut.

125. laskurdiviisi kaotused 01.08 sõjapäeviku järgi: 14 surnut, 100 haavatut. Kaotsunimekirjade järgi: 36 surnut/kadunut.


2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Kl 09 turmtuli raskuspunktiga Grenaderimäel. Pealetung Lastekodumäelt tõrjuti, üks kohalik sissemurre likvideeriti koheselt vasturünnakuga. Suurtükivägi tulistas vastase pealetungiettevalmistusi, kõikide kaliibrite pidev häirimistuli Lastekodumäele.

III SS-soomuskorpus teatas samal päeval, et vastase seniste suurpealetungide tõrjumisel on otsustavat rolli mänginud raketiheitjad.

Nederlandi dokumendid:
Kl 11.30: vastase pataljonitugevune rünnak Ostlandi vasakul tiival, tõrjuti.
Kl 18.30: Mummasaarest läänes on tõrjutud tugevad vastase rünnakud (olukorraskeemilt jääb mulje, et need rünnakud sooritati 70-80 mehega – nrw44).

Mereväe dokumentide järgi tõrjus Ostland oma paremal tiival hommikul rünnaku, seejärel pärastlõunal veel ühe rünnaku (2 rooduga).
01.08 loeti Ostlandi kogutugevuseks 311 meest, 40 kuulipildujat, kaks 7,5cm tt-kahurit, kolm 2cm õt-kahurit, kaks 8cm miinipildujat.
Hohnschildi grupi tugevuseks loeti 01.08 213 meest, 16 kuulipildujat, üks 7,5cm tt-kahur, viis 2cm õt-kahurit.

Hohnschildi grupp kästi 01.08 saata mereranniku kaitsele.

Meyeri grupile anti käsk ööl vastu 2. augustit rindelt välja tõmmata kõik 20. eesti diviisi võitlejate grupid (Splitterteile) ja saata Vokale. (Ants Ranne, kes oli ühe sellise grupi koosseisus meenutas hiljem, et mitmepäevase rindeloleku käigus kaotati neli meest hukkunutena.)

Nederlandi koossisuliste allüksuste kaotused 01.08 sõjapäeviku lisa järgi: 13 surnud, 28 haavatud.

20. eesti diviisi kaotusnimekirjade järgi oli 45. rügemendi I ja II pataljonil 01.08 neli surnut (5. ja 8./45 koosseisust) ning 16 haavatut (2., 3., 5., 6., 7., 8./45 koosseisust). I/45 surnute võimalik surnute arv pole teada (lünk andmetes).

20. eesti diviisi pioneeripataljoni 1. kompanii üks mees on Sinimägede piirkonnas saanud surma käsitulirelva läbi ja 2 haavata oma vägede kuulipildujatulest.

[nrw44]

2. august

Uut suurt kaarti ei hakanud joonistama, sest võrreldes 1. augustiga vastaspoolte asetuses peaaegu mingeid muutusi teada pole.

1) Andmed punaarmee dokumentidest

109. laskurkorpus seisis üldiselt kaitsel ja ootas väljavahetamist 110. laskurkorpuse poolt.

109. laskurdiviisi 381.laskurpolgu I pataljon asus kaitsel Tambist kirdes ja III pataljon Mummasaare juures. Kl 13 ilmus eesliinile 4 vastase tanki ja avasid tule, misjärel tõmbusid tagasi, kui nende suunas avati suurtükituli. Kl 15.30 ja 16.30 tegi vastane 381. polgu lõigus luurerünnakud, mis tõrjuti. Polgu kaotusteks päeva jooksul loeti 4 surnut ja 22 haavatut.

381. polk kandis 02.08 ette, et Tambi juures oldi leitud eesti 46.rügemendi võitlejatele kuuluvaid dokumente (ilmselt siis oli seal tegutsenud eesti diviisi võitlejatest moodustatud grupp - nrw44).

72. laskurdiviisi 187. laskurpolk püsis kaitsel Ridakülast läänes ja edelas.

109. laskurdiviisi 456. laskurpolgu (tegutses maantee ümbruses) erinevatest allüksustest (III pataljon, 2. miinipildujarood, tankitõrjepüssirood) pärit võitlejatest moodustatud u. 30-meheline grupp vallutas kl 17 vastaselt kaeviku maantee juures. Kaotati 3 meest surnutena ja 18 haavatutena. Vaenlase vasturünnakute mõjul pidi 456. polk järgnevalt 100-120 m kaevikut uuesti loovutama. Kl 22.30 tõrjusid polgu allüksused sealsamas vastase rünnaku. (Vastaspoole andmetega kõrvutades ei ole kahtlust, et võitlus käis ligi sajameetrise kaevikujupi pärast maanteest lõunas, mis allpool kaardil tähistatud sõõriga – nrw44).

Lastekodumäel asuvad väeosad olid päeva jooksul kaitsel. Kanti ette mitmest vastase rünnakust, mis kõik tõrjuti:
-kl 15.30 ja 16.30 rünnati (mõlemal korral 40 mehega) 72. diviisi 14. laskurpolku mäe loodeosas;
-kl 20.30 rünnati kuni kompaniiga 338. kuulipilduja-suurtükipataljoni 3. roodu III rühma Lastekodumäe kirdenõlval (võimalik, et see ja allpool mainitud rünnakud käivitati sakslaste poolt reaktsioonina 456. polgu tegevusele - nrw44).
-kl 21 (teistel andmetel 21.20) tuli kuni 150 meest (teistel andmetel kuni kompanii eemalt tulistavate tankide toel) rünnakule loodenõlva piirkonnas ja kuni 50 meest edelanõlval (seal asus 109. diviisi 602. laskurpolk).

Lisaks kandis 338. kuulipilduja suurtükipataljon ette, et kl 15.50 tungis vastase 6-meheline grupp miinipildujatule toel kaevikusse Lastekodumäe loodenõlval, misjärel hävitati mäe kirdenõlval asuva 3. roodu III rühma tulega, üks vastase võitleja langes vangi (kapral nimega Kuru).

Teise dokumendi järgi jooksis kl 16 Lastekodumäel üle 11./Danmarki sõdur (vast on see mees ja Kuru tegelikult üks ja seesama isik? – nrw44)

125. laskurdiviis lõunapool mägesid püsis samuti kaitsel. Diviis kandis ette vastase snaiperite aktiivsest tegevusest, kaotusi kanti ka suurtükiväetule ja õhurünnakute tulemusena. Diviisi luuregrupp vangistas Hundinurga juures 20. SS-füsiljeepataljoni 1. kompanii sõduri (tõen. ööl vastu 2. augustit - nrw44). Kl 21.30 tegi vastane 749. laskurpolgu lõigus 60 mehega (keda toetas kaks tanki) rünnaku kuue künkakese suunast, see tõrjuti.

Soomusüksused lahingutegevusest sel päeval osa ei võtnud, ainult 1222. iseliikuva suurtükiväepolgu üks patarei oli paigutatud varitsusse Lastekodumäe piirkonda.

Ööl vastu 3. augustit vahetasid 110. laskurkorpuse 168. ja 268. laskurdiviis välja 109. laskurkorpuse diviisid. Erandina hilinesid 109. laskurdiviisi 456. laskurpolgu väljavahetajad, mistõttu lõunapool maanteed vahetati polgu allüksused välja alles 3. augusti keskpäeval, samas kui põhjapool maanteed asuva II pataljoni väljatõmbamisega oodati kuni 3. augusti õhtupimeduse saabumiseni, enne ei loetud seda vastase vaatluse ja tule all võimalikuks teha.

72. laskurdiviis kaotas 02.08 kaotusnimekirjade järgi 16 inimest surnute/kadunutena.

109. laskurdiviis kaotas 02.08 kaotusnimekirjade järgi 22 inimest surnute/kadunutena.

125. laskurdiviis kaotas 02.08 kaotusnimekirjade järgi 10 inimest surnute/kadunutena. Sõjapäeviku kohaselt kaotati 20 surnutena, 60 haavatutena.

338. kuulipilduja-suurtükipataljon kaotas vähemalt 10 inimest surnutena ja 17 haavatutena.


2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Rahulik öö ja ennelõuna, häirimistuli, õhtul vastase suurtükiväetuli tugevnes. Alates kl 15 tungis vastane Nederlandi paremal tiival Lastekodumäe juures piki vana peavõitlusliini põhja suunas. Toimus vasturünnak suurtükiväe ja ründesuurtükkide toel. Kl 21 ründas vastane pärast tugevat ettevalmistavat suurtükiväetuld ühe pataljoniga Lastekodumäelt Grenaderimäe suunas, rünnak tõrjuti (vastaspoole andmed seda ei kinnita, võib-olla luurerünnak? - nrw44). Kl 21.45 tõrjuti rünnak Nederlandi vasakul tiival. Kohalik sissemurre likvideeriti ründesuurtükkide vasturünnakuga. (See viimane lasue võib olla seotud ka vasturünnakuga 456. polgu vastu kaevikus maanteest lõunas - nrw44.)

Nederlandi dokumendid:
Kl 15: vaenlase rünnak Nederlandi paremal tiival Lastekodumäelt piki peavõitlusliini põhja suunas
Kl 16: meie vasturünnak seal edeneb.
Kl 16.30: Ostlandi vasakult tiival kahe roodu tugevune rünnak tõrjutud (luurerünnak? - nrw44)
Kl 21.40: vanad kaevikud taas meie käes (ilmselt peetakse silmas kaevikut maanteest lõunas - nrw44)
Kl 21.45: tõrjutud nõrgad rünnakud Mummasaarest läänes (luurerünnakud? - nrw44)

Ostuf Helmut Scholzi (II/49 ülem) autasustamisettepanek Tammelehisega:
02.08 ründas vastane kaevikut lõuna pool teed Lastekodumäe juures. Üks meie vasturünnak takerdus teel. Scholz läks ja võttis seal isiklikult juhtimise üle, misjärel vastane löödi kaevikust lähivõitluse järel välja.

Nederlandi olukorrakaardil 02.08 on eesti 6./47 näidatud Nederlandi rannikukaitse võitlusgrupi koosseisus Türsamäe piirkonnas. 31.07 seisuga oli 6./47 olnud Tornimäel.

Nederlandi koosseisuliste allüksuste kaotused 02.08 sõjapäeviku lisa järgi: 5 surnud, 24 haavatud.

02.08 punaarmee poole ülejooksnud 11./Danmarki liige seletas ülekuulamisel, et 30.07 seisuga (millegipärast ei ole antud hilisemat seisu - nrw44) asus kompanii koos osaga Danmarki 7. kompaniist Lastekodumäe ja maantee vahel. 11. kompaniis oli 2. augustiks rivisse jäänud 20-30 meest.

Vangiangenud 20. SS-füsiljeepataljoni 1. kompanii liige seletas ülekuulamisel, et rindele saabudes oli pataljonis 150 meest. 1. kompanii rühmaülemalt kuulis ta, et 1. augustiks oli järel 46 meest. 1. kompaniis oli järel mitte üle 10 mehe. Pataljon asus 1., 2. ja 4. kompaniiga kaitsel 500-600 meetrises lõigus eendina etteulatuval positsioonil Hundinurgast läänes (NSVL 1:50 000 kaardil on Hundinurk märgitud sinna, kus Eesti 1:25 000 kaardil on Hundinurga idaosa - vt allpool fragmenti-, seega 1:25 000 kaardi järgi võttes peaks positsioonid panema Hundinurga lääneosasse - nrw44). Paremal ja vasakul tiival asusid sakslased, sealjuures parema tiiva sakslastel oli vormiriietus, mis viitas kuulumisele Wehrmachti, mitte SS-i koosseisu (mingi alarmkompanii? – nrw44).

20. eesti diviisi kaotusnimekirjade järgi kaotasid 45. rügemendi I ja II pataljon 02.08 vähemalt 7 meest surnute/kadunutena (I/45 võimalike surnute kohta andmed puuduvad). Haavatuid oli 20. Kaotusi on kandnud mõlema pataljoni kõik kompaniid, v.a. 3. ja 4./45. Esmakordselt alates 26.07 kohtab ka II/45 staabi kaotust (1 haavatu).

Fragment III SS-soomuskorpuse olukorrakaardist 02.08, millel on kujutatud rügementide ja pataljonide komandopunktid (sinisega on suurtükiväe omad).

Päris kõiki komandopunkte kaardil ei ole, nt puudvad II/45, III/47 ja Hohnschildi KP. Võrreldes korpuse olukorrakaardiga 31.07 (fragment sellest on värvilisel kujul avaldatud uues Sinimägede raamatus) olulisi muutusi 2. augustiks pole.
Nagu näha, asub surnuaia juures lisaks I/47 omale ka 11. SS-pioneeripataljoni komandopunkt (nii oli ka 31.07 kaardil). Grenaderimäel asuvad I/45 ja II/Norge KP-d (II/Norge oma mäest veid lõunas? Vast on liiga hoogsalt joon tõmmatud, tegelikult asus ikkagi mäel).

Arneegrupi Narva olukorrakaardil on 31.07 seisuga märgitud Kirikuküla-Tornimäe piirkonnas asuvaks “45. rügemendi grupp” koosseisus I/45, III/47 ja 20. SS-füsiljeepataljon. (Saksa rinde asetus Hundinurga juures on sealjuures ebatäpselt edasi antud.)

02.08 seisuga on armeegrupi olukorrakaardil samas rajoonis selline olukord:

Riipalu meenutas pärast sõda (kui mälu ei peta, siis ühes erakirjas), et ta oli Sinimägede lahigu ajal Nordlandi reservi ülem. Ilmselt need reservid siis olidki I/45, I ja III/47 ja 20. SS-füsiljeepataljon. Kuid nende pataljonide allüksused, mis tegutsesid otseselt rindel Grenaderimäel (Maitla võitlusgrupp, III/47 allüksused) või Hundinurgas (20. SS-füs. allüksused) seisid siiski väljaspool Riipalu käsutust.

[nrw44]

Vahemärkusena näiteid punaarmee tankide evakueerimisest ja remontimisest (ja miks 07.08.44 aerofotol tankivrakke vähevõitu on):

45. üksik tankipolk (tegutses lõunapool Sinimägesid) kaotas 27.07 kuni 05.08 kokku 14 tanki/liikursuurtükki põlenutena, 8 sai vigastada (sh sõitis miinile), 7 jäi sohu kinni.

Kaotatud tankidest/liikursuurtükkidest:
evakueeriti 11 (siia kategooriasse on loetud vist põlenud/vigastatud masinad, mis viidi tagalasse veduki abiga, osa vigastatud tanke suutis sinna ilmselt minna ka omal jõul)
remonditi polgus 12
anti remondibaasi 5
saadeti kapitaalremonti 1
jäi lahinguväljale (ei evakueeritud) 3

1495. iseliikuva suurtükiväepolgu kaotused 03.-05.08: 4 põlenud, 8 vigastatud (sh 1 miinil). Neist evakueeriti 8 vigastatut (osa remonditi juba 6. augusti hommikuks).

2. löögiarmee 91. evakueerimisroodu ülema autasulehe järgi evakueeris rood oma kahe vedukiga (Vorošilovets ja KV-T) 27.07-07.08 lahinguväljalt 36 masinat, neist 9 eikellegimaalt ja 2 SU-85 "lahinguga vastase kaevikutest".

[nrw44]

120. suure võimsusega haubitsabrigaadi ajalooülevaate vahel sellised pildid väidetavalt 01.-02.08 Jaamaküla piirkonnas hävitatud sihtmärkidest.

Vist kuskil selles kaardiruudus:

001.jpg (17.66 KiB) Vaadatud 5647 korda

[uscha]

Ühe 47. rügemendi I pataljoni 1. kompanii võitleja mälestusi Sinimägede lahingutest:

Konjus saime olla 29. juuli hommikuni. Nüüd juba mitu päeva kestsid ägedad lahingud Sinimägedes. Seal kees nagu pudru pada ja vene lennukid voorisid vahet pidamata. 29. juuli hommikul saime korralduse asjad valmis panna ja kui autod tulevad, siis läheb sõiduks ka sinna põrgukatlasse. Meie, miinipildurid, saime autodelt maha Vaivara vallamaja kohal ja sealt astusime edasi Sinimägede poole. Kogu Sinimägede tagala oli tugeva srapnelli tule all. Enne kui jõudsime Sinimägede surnuaiamäeni, oli meie 12 mehest viis(!) juba kildudest pihta saanud ja tulid sidumispunktidesse saata. Kui olime äärmise mäe taga, siis meil ei jätkunud mehi kahe miinipilduja teenindamiseks ja jätsimegi teise miinipilduja mäe taha maha ja kaevasime vaid ühe miinipilduja surnuaias haudade vahele. Kuna tulistamise suunaks anti Lastekodu idapoolse mäe kõrval, tuli otsida kohta, kuidas suurte puude vahelt miinid ikka selles suunas läbi läheksid. Kaardi järgi arvestades, oli vahemaa üle kahe kilomeetri ning igale miinile tuli panna lisalaeng. Kui meie pataljon rünnakule läks, siis anti tuli vabaks ja kui ma ei eksi, oli meiepoolne miinide torusse toppimine nii äge, et hulk miine oli õhus veel enne, kui esimene lõhkes. Kui ründajaid tulistati põhiliselt miinipiltujatest ja tankitõrje relvadest, siis tagala, kus meie olime, sai kaugelaskekahurite tuld, mille mürskude killud olid kui mõõgad, mis võisid ka inimese pooleks rebida ja suured vanad puud, kui vikatiga jalalt maha lõigata. Siin said veel kaks poissi pihta. Üks väga-väga rängalt. Temal viis mürsukild reielihased mõlemal jalal luuni ära. Kui sidusime, siis paistis, et luu siiski oli terveks jäänud, kuid haavad mõlemal jalal olid kohutavad. Kaks meest läksid teda kanderaamil ära viima. Need ei tulnudki enam tagasi, või kas nad jõudsidki kohale. Ja nii ei olnud meid rohkem enam kui kolm. Kuna meie pataljoni rünnak oli edukas, tuli käsk, viia miinipilduja Grenaderi mäe tippu. Tassisime siis kolmekesi. Ühel plaat, teisel toru ja kolmas vedas käru miinidega. Ruttu, ruttu auk maasse ja tuld. Siin oli aga asi lihtsam, sest lastekodu varemed mäe jalamil olid nagu peo peal ja võis ise kontrollida, kuidas olid tabamused. Öö saabudes tulistamine vaibus ja meie kaevasime teise augu enda jaoks. Pugesime sisse, tõmbasime telkmantlid üle pea ja püüdsime silmi kinni lasta, sest päev oli olnud tohutult pingeline ja verine. Hommikul algas aga valgenedes kõik uue hooga. Nüüd juba ka ründelennukid oma pardarelvadega. Hommikul olime teadmatuses, mis nüüd siis ikka edasi saab, polnud mingit ülevaadet toimunust. Lastekodu varemetele veel miine loopida ei riskinud ja kuna miinide tagavara oli meil kõhnaks jäänud, siis otsustasime minna varusid täiendama. Võtsime käru ja läksime kahekesi, üks jäi ülesse miinipilduja juurde. Käruga ju jooksukraavis liikuda ei saanud ja pealegi, oli jooksukraav laipu kõvasti täis, sest langenute äraviimisele ei saanud veel keegi mõelda. Tuli minna mööda lagedat mäekülgepidi alla. Kahuri ja miinipilduja tulega tuli riskida, aga kui tulid ründelennukid, siis pidi küll hästi maadligi olema.
Jõudsime Surnuaiamäe taha, kuhu olime ühe oma miinipildujatest jätnud ja osa miine ka. Laadisime käru täis. Tagasi minnes peatusime vana surnuaia nurgas paekivirinnatise taga, et veenduda, kui tõenäoline see on, et me ikka oma miinikoormaga Grenaderimäele tagasi jõuame. Seal surnuaia nurgas saingi vasakusse õlga kuulist haavata. Paarimees sidus minu haava kinni, kuid sai mõni hetk hiljem killust paremasse labakätte raskelt haavata. Kild purustas parema käe kämblaluud pealtpoolt. Nüüd olid siis meie sõdimised selleks korraks sõditud. Vähem kui 24 tunni jooksul jäi meie jaost järele vaid üks mees, kes jäi nüüd meid Grenaderimäele miinipilduja juurde ootama.
Seadsime sammud sidumispunkti poole, mis asus Vaivara vallamajas. Enne käisime ka voori juurest läbi ja seal teati rääkida, et eelmise päeva rünnakul Lastekodule, oli meie kompaniil väga rasked kaotused olnud. Sidumispunktis oli haavatuid palju. Meie pidime oma järge ootama. Seoti uuesti, sain teetanuse süsti, käsi kaela, “kranke” rinda ja suunati Türi haiglasse, mis asus Türi Gümnasiumi ruumides. Sealt viis minu tee Tihemetsa, siis Kilingi-Nõmme Lavi koolimajja ja sealt Pärnu Kaubanduskooli, kust mind septembri esimestel päevadel ka välja kirjutati. Rängad lahingud Sinimägedes jäid kestma. Mul on õnnestunud saada meie kompanii nimekiri, mis on koostatud 4. augustil, kui suuremad lahingud olid lõppenud. Nimekiri, kus ei ole kirjas ühtegi ohvitseri.

See on nüüd 47. rügemendi I. pataljoni 1. kompanii nimekiri 4. augustil 1944. aastal.

1. Jaak Luik
2. Osvald Männik
3. Karl Rudi
4. Elmo Raadik
5. Kirill Jantson
6. Jaan Sosi
7. Mihkel Vaino
8. Eduard Remmelgas
9. Nikolai Golobev
10. Felix Grau
11. Henrik Kartau
12. Otto Kalev
13. Aleksander Kaevats
14. Elmar Mogom
15. Arnold Põltsam
16. Valdur Peit
17. Hugo Pesor
18. Johannes Pihlap
19. Ülo Pahlberg
20. Peeter Päss
21. Oskar Reimal
22. Jaan Soontak
23. Raimond Soom
24. Karl Tihov
25. Valter Tomingas
26. Viktor Vorel
27. Kusta Vihula

[nrw44]

3. august

3. augusti hommikul alustas 2. löögiarmee 110. laskurkorpus pealetungi.

110. korpusele allus kolm diviisi: 168., 265., ja 268. laskurdiviis. 2. löögiarmee sõjapäevikus on antud diviiside tugevused augusti alguses (olen need arvud ka kuskil teises postituses ära toonud): 168. ld – 4260 inimest, 265. ld – 5130, 268. ld – 4395.

Järgnevalt saadeti pealetungile 168. ja 268. diviis, samas kui 265. diviis jäi reservi, ainult tema suurtükivägi toetas 168. diviisi.

See on päris imelik, et justkui kõige tugevam diviis (265.), mille pataljonid olid ilmselt täiskoosseisu (285 inimest) lähedal, jäeti reservi ja rünnakule läksid diviisid, mille pataljonid (on teada, et 168. ja 268. diviisi laskurpolkudes oli kolm pataljoni) võisid omada pool või veidi rohkem ettenähtud koosseisust.

Arvan, et 2. löögiarmee sõjapäevikus on 168. ja 268. diviisi puhul inimeste arv vigane. Sellele viitavad 110. korpuse ettekanded, mille kohaselt oli 168. diviisis 25. juuli seisuga 5105 inimest ja 268. diviisis 18. juuli seisuga 5121. Järgnevalt kuni augusti alguseni diviisid lahinguist osa ei võtnud ja ei näi olevat mingit põhjust, miks nende isikkoosseis pidanuks selleks ajaks sadade kaupa vähenema.

Kokkuvõttes võib niisiis oletada, et 168. ja 268. diviisi pataljonid olid ikkagi täiskoosseisu lähedal.

Kuigi 109. laskurkorpuse 72., 109. ja 125. laskurdiviisi jalavägi tõmmati rindelt ööl vastu 3. augustit välja, jäi 110. korpuse toetuseks tulepositsioonile edasi suurem osa nende diviiside suurtükiväest (ka osa laskurpolkude suurtükiväest). Samuti jäid positsioonile 79. kerge suurtükiväebrigaadi 380., 596. ja 871. kerge suurtükiväepolk. Neist 871. suurtükiväepolk toetas 268. laskurdiviisi, mis ründas mereäärsel tiival Nederlandi positsioone. 380. ja 596. polk toetasid 168. laskurdiviisi, mis ründas Nordlandi lõigus. 168. laskurdiviisi määrati toetama ka kogu 265. laskurdiviisi suurtükivägi (sh. laskurpolkude oma).

3. augustile eelnevatel päevadel teostasid 168. ja 268. laskurdiviis neile planeeritud pealetungilõikudes vastase ja maastiku luuret (268. diviis alates 31. juulist, 168. diviis alates 1. augustist).


3. augusti lahingud mereäärsel tiival (Nederland vs 268. laskurdiviis)


Nederlandi jõud 3. augustil:

- Põhjatiival endiselt I/49 ülema Hstuf Meyeri grupp: I/49, II/47, Mereväe lahingpataljon Ostland, 928. maaväe suurtükiväedivisjoni lahingpataljon (viimane asus rannikukaitsel). 928. divisjoni 2. patarei (jalaväelastena) oli II/47 alluvuses.

Nederlandi lõunatiival 49. rügemendi ülema Ostubaf Bunse grupp. Bunsele allusid II/49 ja ilmselt ka rügemendi staabikompanii.

II/49 alluvusse anti eesti 6./47. Selle kompanii veterani Toomla mälestuste järgi saadeti kompanii 3. augusti varahommikul positsioonile kaevikusse, kus vastane asus kolmel küljel – ees, taga, paremal. Sealjuures tagant mäelt sai vastane positsiooni hästi vaadelda ja tule all hoida. Toomla sai seal samal hilisõhtul haavata.

Nederlandi 6. augusti olukorrakaardil, kus erandlikult on ära toodud kompaniide asukohad (muidu tavaliselt pataljonid), on kaevikujuppi, mis ulatub lõunasse üle maantee, paigutatud “eestlased”. Tõenäoliselt on see 6./47 – sobib hästi Toomla kirjeldusega, mille kohaselt oli vastane kaeviku kolmel küljel.

Nederlandi käsutuses loeti 2.-3. augusti seisuga kolm rasket ja kolm keskmist tankitõrjekahurit ja selliseks jäid need arvud ka 4.-7. augustil. Vahepeal kaotati küll üks raske tt-kahur, kuid juurde oldi saadud üks raske tt-kahur 20. eesti diviisist.

Nederlandi tankitõrjedivisjonis loeti 2.-3. augusti seisuga 5 lahingukorras ründesuurtükki (lisaks asus 3 paranduses).

Jätkuvalt oli Nederlandi käsutuses ka 54. SS-pioneeripataljon, mis moodustas sisuliselt brigaadi reservi, ehkki allüksused võisid vahepeal olla rakendatud pioneeriülesannetes.

Sügavamal Nederlandi tagalas oli 2. augustil moodustatud rannikukaitseks võitlusgrupp Küste (Rannik), eesotsas 1006. maaväe rannikusuurtükiväerügemendi staabiga. Vastutusala Päitest Kannukani. Grupi alluvuses olid sama päeva seisuga 291. eesti politsei-füsiljeepataljon, Hohnschildi grupp, eesti 6./47 (viidi sealt ilmselt varsti minema), 47. rügemendi staap, III/46 staap, 13. ja 14./46 allüksusi.

Alljärgneval kaardil on võrreldes varasemate kaartidega natuke kohendatud Ostlandi lõunatiiva eesliini ja eriti II/47 eesliini. Kohendatud on Maa-ameti reljeefvarjutuse abil – suur osa Nederlandi eesliinist on seal päris hästi vaadeldav. Nederlandi olukorrakaardid alates 31. juulist osutavad tegelikult samuti kahele “sõrmele” II/47 lõigus, samas kui varasematel kaartidel on mereäärne “sõrm” päris tömp. Jääb lahtiseks, kas varasemad kaardid on lihtsalt lohakalt joonistatud või siis kaevati kaevikuid seal piirkonnas juuli lõpus juurde.

Samuti on võrreldes 1. augusti kaardiga muudetud Ostlandi ja I/49 vahejoone asukohta. Näib, et 01.08 kaardil kujutatud Ostlandi kitsas lõik eskisteeris vaid lühikest aega 31.07 paiku, hiljemalt 01.08 lõiku jälle laiendati.

268. laskurdiviisi pealetung 3. augustil

1) Andmed punaarmee dokumentidest

268. laskurdiviisi pealetung algas 3. augusti hommikul kl 10. Sellele eelnes 1,5 tundi ettevalmistavat suurtükiväetuld.

268. diviisi puhul on järgmised andmed võitlejate varustatusest pealetungi alguses: igal automaaturil kaks ketasmagasini, kergekuulipilduja kohta kaks-kolm ketasmagasini, raskekuulipilduja kohta neli padruniliniti, kom käsigranaati võitleja kohta.

Diviis ründas hommikul kahe laskurpolguga – põhjatiival 947. polgu I ja III pataljon (II pataljon jäi polgu reservi) ning lõunatiival 942. laskurpolk oma kõigi kolme pataljoniga (polgu reservis üks rood III pataljonist). Diviisi reservis oli 952. laskurpolk.

Nagu juba varem mainitud, 3. augustil jäi põhja poole maanteed veel positsioonile 109. laskurdiviisi 456. laskurpolgu väikesearvuline II pataljon, mille väljavahetamiseni jõuti õhtupimeduse saabudes (lõunapool maanteed vahetati 456. polgu allüksused välja päeval).

Diviisi pidi otsesihtimisega positsioonilt toetama 24 76mm diviisikahurit, 23 76mm jalaväekahurit, 20 45mm tankitõrjekahurit.

947. polgu vasakul tiival tegutsenud I pataljon ei saavutanud hommikul mingit edu. III pataljon paremal tiival tungis kahe rooduga vastase kaevikusse (tegutses II/47 vastu - nrw44). 268. diviisi ülema käsul toodi III pataljoni edu arendamiseks keskpäeval reservist lahingusse II pataljon, mis asus III pataljoni lõunatiivale. Kl 12.15, pärast suurtükiväe tulelööki, läks 947. polk uuesti rünnakule, kuid edu ei saavutanud. (Eelnevalt vastase kaevikusse tunginud III pataljoni kahe roodu tegevust rohkem ei kirjeldata - nrw44). Kl 15.30 või 16 tehti uus rünnakukatse, mis samuti läbi kukkus.

Diviisi lõunatiival rünnanud 942. laskurpolgu pataljonid olid tugeva suurtükiväe- ja kuulipildujatule all, polgu pealetungilõik oli lage ja vastasele hästi vaadeldav, tugevat kuulipildujatuld saadi ka Grenaderimäelt. Pataljonid jäid lamama vastase traattõkete ees. Kl 12.15 ja 15.30 ette võetud kordusrünnakud ebaõnnestusid samuti. Kl 12.15 rünnaku tõrjumisel kasutas vastane massiliselt raketiheitjaid. Polk kandis suuri kaotusi ohvitserikoosseisus, mis avaldas negatiivset mõju juhtimisele ka järgnevatel päevadel.

Metsast Kivisaarest põhja pool tulistasid 268. diviisi allüksusi 8 ründesuurtükki. Diviisi suurtükivägi pretendeerdis päeva jooksul vastase ühe ründesuurtüki vigastamisele.

Õhtul ja öösel leidis 268. diviisi lõigus aset vastase luurajate tegevus, sh kl 22 tõrjuti II/942 lõigus vastase luuregrupp.

3. augusti pealetungide ebaõnnestumisega seoses mainiti põhjusena veel asjaoludena:
- oma suurtükivägi ei suutnud vastase tulesüsteemi maha suruda,
- oma suurtükivägi ei suutnud vastase suurtükiväge maha suruda,
- pealetungi lähtealus oli puudulikult kindlustatud (ilmselt peeti silmas, et lähtepositsioonil viibides kanti vastase tule all liigseid kaotusi - nrw44),
- otsesihtimisega kahurid kulutasid oma laskemoonatagavara ettevalmistava suurtükiväetule ajal ega osalenud hiljem lahingus
- I/947 ülem hilines roodude rünnakuleviimisega (viibis tagapool punkris, ei vaadelnud olukorda)

Ööl vastu 04.08 arvestati 268. diviisi kaotusteks:
942. polk: 108 surnud, 337 haavatud (sh 12 surnud/haavatud ohvitseri)
947. polk: 41 surnud, 293 haavatud (sh 28 surnud/haavatud ohvitseri)

2) Andmed Saksa dokumentidest

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Nederlandi lõigus tõrjuti kuni rügemenditugevused rünnakud raskuspuntiga põhja pool maanteed, Ridaküla ja Mummasaare juures. Vastase järgnevaid rünnnakuettevalmistusi (koos soomustehnikaga) Mummasaare juures tulistasid suurtükid ja raketiheitjad.

Nederlandi sõjapäevik:
Kl 08.30 vastase tugevad tulelöögid tervel peavõitlusliinil, mis arenesid kl 10-ks turmtuleks.
Kl 10: vastase soomustehnika ja ründelennukite toetatud pataljonitugevused rünnakud põhja pool maanteed, mõlemal pool Ridaküla teed ja Mummasaare juures. Tõrjuti vastase jaoks suurte kaotustega.
Kl 16: uus rünnak soomustehnika toel mõlemalpool Ridaküla teed tõrjuti suurte kaotustega vastase jaoks.
Kl 17: Peavõitlusliin kindlalt meie käes. Meil tuntavad kaotused.
Kl 18: 49. rügemendi vasakult tiival tõrjutud vastase 50-meheline rünnak.
Öösel saadeti 49. rügemendi käsutusse löögireserviks 54. SS-tankitõrjepataljoni reservgrupp (ilmselt jalaväelastena - nrw44).
Rivist langes välja kaks ründesuurtükki.
Viimaste päevade lahingutes paistsid silma II/47 ja Ostland, samuti kpt Möllendorfi raketiheitjate divisjon.

Nederlandi olukorrakaart 03.08:
II/47 lõigus rünnakud kl 10 ja (nagu näib) 12.30 ja 16.30. Märgitud on ka 20 ühikut soomustehnikat Mummasaare rajoonis. Mujal Nederlandi lõigus pole soomustehnikat märgitud.

(Nõukogude poole dokumendid ei kinnita soomustehnika osalust lahingutes Nederlandi lõigus. Soomustehnikat kasutati sel päeval Sinimägedest lõuna pool. Lisaks asusid 31. kv. ja 27. üksik tankipolk 2. löögiarmee reservis, kaotusi ei kandnud. Nederland ka ei raporteeri vastase soomuse hävitamise kohta. Arvatavasti on teated soomustehnikast Nederlandi sõjapäevikus ja olukorrakaardil kas eksitused või siis kaalus 2. löögiarmee oma reservist tankide lahingussesaatmist ja koondas neid lähtelausele, kuid rünnakule siiski ei mindud. Või siis oli tegemist hoopis demonstratsiooniga, et vastase jõude 168. diviisi vastast 268. diviisi vastu meelitada.)

Nederlandi telefoni- ja raadiosõnumid (neis vastase soomustehnikat Nederlandi lõigus ei mainita):
Kl 10: vastase rünnak põhja pool maanteed tõrjutud.
Kl 10.05: vastane ründab Mummasaare juures.
Kl 10.15: vastane ründab lõigus maanteest kuni Tambini.
Kl 10.20: vastase jalavägi ründab terves Meyeri grupi lõigus, raskuspunkt grupi paremal tiival, kus rünnak pataljonitugevune. Vastase rünnak Mummsaare juures seiskunud.
Kl 10.50: vastase rünnakute raskuspunkt Mummasaarest läänes ja Ridakülast läänes.
Kl 11.05: vastase pataljonitugevune rünnak Meyeri grupi paremal tiival nurjus. Vasakul tiival on 200 mehe tugevune vastane osalt sisse murdnud, toimub vasturünnak (ilmselt käib jutt II/47 lõigust, kus vastaspoole andmeil saavutati sissemurre - nrw44).
Kl 11.30: Meyeri grupi peavõitlusliin täielikult meie käes.
Kl 11.45: 49. rügement (Bunse) on tõrjunud kõik rünnakud.
Kl 12.30: Meyeri grupi rindel vastase jalavägi ei ründa.
Kl 12.35: vastane ründab maantee ja Tambi vahel.
Kl 14.11: vastane tõmbub põhja pool maanteed tagasi.
Kl 16.00: 49. rügement teatab, et viimane ründesuurtükk langes rivist välja.
Kl 16.30: vastase rünnakud mõlemalpool Ridaküla teed tõrjutud.
Kl 17.02: vastane ründab rannikul.
Kl 18.38: Meyeri grupi vasakul tiival vastase 30-meheline rünnak tõrjutud.

Nederlandi koosseisuliste allüksuste (mitte ajutiselt allutatud) kaotused 03.08 sõjapäeviku lisa järgi: 14 surnud, 2 teadmata kadunud, 61 haavatud.

[nrw44]

Nordlandi koosseisust 3. augustil.

Olukorrakaartide järgi allus rindelõik lõunapool Sinimägesid rügemendi Norge ülemale (Ostubaf Knöchlein), tema käsutuses olid III/Norge (lõunapool raudteed, pataljoni positsioone 03.08 ja järgnevatel päevadel ei rünnatud), II ja III/Danmark.

Nimetatud pataljonide koosseis oli oletuslikult sarnane juuli lõpuga:
- III/Norge käsutuses 9., 10., 11./Norge
- II/Danmarki käsutuses 5. ja 6./Danmark
- III/Danmarki käsutuses 9./Danmark, 7./Norge ja 20. SS-füsiljeepataljoni (Narva pat.) rindel tegutsevad kompaniid.

Arvatavasti oli II ja III/Danmarki käsutuses ka paar-kolm alarmkompaniid (Nederlandi 48. rügemendi riismed, tagalamehed,võib-olla ka Wehrmachti liikmetest moodustatud allüksus).

Kuskil Tirtsust lääne (edela) pool istusid kaevikus ilmselt endiselt Danmarki tankihävitajad ja mootorratturid. Sellele viitavad seal võidelnud Uscha Illumi mälestused, kes nägi Saksa pommitaja hädamaandumist oma laskepesa lähedal. Dokumentide järgi sai see juhtuda 3. augusti õhtul. Illumi mälestuste järgi murdsid ellujäänud (pärast vastase rünnakuid) hiljem välja Nederlandi positsioonideni maantee juures.

Grenaderimägi jäi rügemendi Danmark ülema (Stubaf Krügel) vastutusalasse. Danmarki koosseis pole täpselt teada. III SS-soomuskorpuse olukorrakaardil 02.08 on Danmarki vastutusalas Grenaderimäel II/Norge ja I/45 komandopunktid, tõenäoliselt allus Danmarkile ka I/47, mille komandopunkt paiknes kalmistu põhjaääres, ja III/47. Kalmistu lõunaääres asus 11. SS-pioneeripataljoni komandopunkt, pole teada, kas pataljon oli Danmarki käsutuses või allus otse Nordlandile.

II/Norge ülem Hstuf Bachmeier oli 03.08 seisuga Grenaderimäe kaitse üldjuht (võitluskomandant). Grenaderimäe piirkonnas asusid arvatavasti 5. ja 6./Norge ning 7., 10. ja 11./Danmark. Tieke raamatu andmeil võttis Grenaderimäe kaitse 5. augustil, pärast Bachmeieri haavatasaamist, üle 103. SS-ründekompanii ülem Ostuf Kleucker, mistõttu võib arvata, et ka nimetatud kompanii seal ikkagi endiselt tegutses. Kõik eelnimetatud kompaniid olid 3. augustiks ilmselt suuri kaotusi kandnud, nagu ka III/47 kompaniid, mis asusid võib-olla samuti Grenaderimäel (või oli seal osa kompaniidest).

Mis puutub eesti 45. rügementi, siis alates 3. augustist kannavad Snimägedes põhiliselt kaotusi II pataljoni kompaniid. 03.08-05.08 on sealt piirkonnast siiski teada vähesel määral 1. ja 2./45 kaotusi, 04.08-05.08 kannavad need kompaniid samaaegselt kaotusi ka Putki suunal. 3./45 kaotused on alates 03.08 teada vaid Putki suunal. 4./45 kaotusi sel perioodil polegi teada. Igatahes näib, et üks grupp I/45 võitlejaid tegutses edasi Sinimägedes ja teine grupp viidi Putki suunale.

4./45 veterani Säägi mälestustest jääb mulje, et ta oli Maitla grupi koosseisus Grenaderimäel kuni vastase pealetungide lõpuni.

Umbes 7. augustist pärit olukorraskeem 20. eesti diviisi allüksuste asetusega annab Grenaderimäel asuvaks II/45 komandopunkti. I/45 komandopunkt puudub Nordlandi või Nederlandi lõigus üldse. Ainus I/45 allüksus skeemil on II/Danmarki lähitagalas raudtee lähedal paiknev 2./45 (ilmselt reservis või teisel kaitseliinil). 2./45 veterani Schmidti mälestused kinnitavad, et üks osa kompaniist oli seal lahingute algusest kuni lõpuni (teine osa tegutses Schmidti sõnul mujal).

Igatahes ei ole täpselt teada, millal I/45 (Maitla) komandopunkt Grenaderimäelt lahkus ja II/45 oma sinna asus. Võiks ju oletada, et kui alates 03.08 kandsid põhiosa kaotustest II/45 kompaniid, siis oli pataljon eesotsas oma ülemaga sinna koondatud (kaardile panin 03.08 seisuga I/45 asemel II/45-e).

Kaotusnimekirjad kinnitavad, et Sinimägede piirkonnas on 03.08-06.08 rivist välja langenud 6./46 võitlejaid ja 03.08-04.08 ja 07.08 ka 1./46 omi. Kui välja arvata paar teadmata kadunut, siis kõik ülejäänud kaotused on põhjustatud suurtükiväetulest.

Umbes 7. augustist pärineval olukorraskeemil on 1./46 paigutatud Kirikuküla idaserva (teisi 46. rügemendi allüksusi märgitud pole).
Seega ilmselt tegutses kõnealusel perioodil Sinimägedes endiselt 46. rügemendi võitlejatest moodustatud grupp (või grupid), mis oli sinna saadetud 29. juuli paiku.

5./46 veterani Ritsbergi mälestuste järgi oli grupp 46. rügemendi mehi 3. augusti seisuga kaitsel Grenaderimäe lõunanõlval. Samal päeval vahetati sakslaste poolt välja, vastane tungis kaevikusse, seejärel löödi 46. rügemendi grupi poolt välja. (Mälestuste kuupäevadega on muidugi nii nagu ikka – need ei pruugi õiged olla - nrw44.)

Nordlandi käsutuses olid tõenäoliselt endiselt ka eesti 45. rügemendi staap ja 13. ja 14. kompanii. 45. rügemendi staap eesotsas Riipaluga saadeti hiljemalt 7. augustiks Putki suunale, 13. ja 14./45 asusid umbes 7. augustist pärineva olukorraskeemi järgi endiselt Nordlandi vastutusalas.

Nordlandi käsutuses loeti 2.-3. augusti seisuga 15 rasket tankitõrjekahurit ja üks keskmine tankitõrjekahur. Dokumentides on 1. augusti juures märge, et 20. eesti diviisist saabus 5 rasket tt-kahurit, kuid tõenäoliselt on siinkohal hilinemisega registreeritud 20. diviisi tankitõrjedivisjoni 1. kompanii kahe rühma juba varasem saabumine. Järgnevatel päevadel jäi Nordlandi tt-kahurite hulk samaks (väljalangemisi justkui polnud).

Nordlandi tankipataljoni ja tankitõrjedivisjoni käsutuses loeti 2.-3. augustil lahingukorras 20 ründesuurtükki (lisaks asus 3 paranduses), 1 Pz IV (lisaks asus 4 paranduses, neist 3 olid 4. augustiks jälle korras), 2 Pz V (lisaks 5 paranduses).


Lahingud Sinimägedes ja lõunapool 3. augustil (168. laskurdiviis vs Nordland)

1) Andmed punaarmee dokumentidest

Sarnaselt 268. laskurdiviisiga läks ka 168. laskurdiviis pealetungile kl 10, sellele eelnes 1,5 tundi ettevalmistavat suurtükiväetuld.

168. diviisi kohta saab ära tuua andmed relvastuse kohta 25. juuli seisuga:
2810 vintpüssi, 1358 püstolkuulipildujat, 168 kerge- ja 83 raskekuulipildujat, 52 50mm miinipildujat, 36 82mm miinipildujat, 18 120 mm miinipildujat, 12 76mm jalaväekahurit, 21 45mm tankitõrjekahurit, 66 tankitõrjepüssi. Siia otsa veel diviisi suurtükiväepolgu 19 76mm diviisikahurit ja 12 122mm haubitsat.

2. augustil oli diviis harjutanud kindlustatud positsiooni läbimurdmist.

Diviis alustas 03.08 pealetungi 260. ja 402. laskurpolguga, reservi jäi 462. laskurpolk. 260. polk ründas Lastekodumäelt ja sealt lõuna pool kõigi kolme pataljoniga, 402. polk sealt omakorda lõuna pool kahe pataljoniga (II pataljon jäi reservi). Lastekodumäe põhjaosas (kirdeosas) asus endiselt kaitsel 338. üksik kuulipilduja-suurtükipataljon.

Otsesihtimisega positsioonilt pidi 168. diviisi toetama kokku 46 76mm diviisikahurit, 24 76mm jalaväekahurit, 40 45mm tankitõrjekahurit.

168. diviisile oli allutatud tankigrupp koosseisus 45. ja 98. üksik tankipolk, 1495. iseliikuv suurtükiväepolk, 1222. iseliikuva suurtükiväepolgu 1. patarei. Neis oli pealetungi alguses lahingukorras:
- 45. tankipolk - 14 T-34, 2 SU-85
- 98. tankipolk - 20 T-34, 1 M4A2 Sherman
- 1495. iseliikuv polk - 16 SU-85, 1 T-34
- 1222. iseliikuv polk - 7 SU-85, 2 SU-122, 1 T-34 (sh 1. patareis kuni 4 SU-85)

(Kokku läks hommikul rünnakule seega kuni 58 soomusmasinat – nrw44.)

Kava kohaselt pidi tankigrupp koostöös 260. laskurpolguga edenema Grenaderimäe ja kuue künkakese vahel, hävitama vastase Grenaderimäe, Tornimäe ja Kirikuküla kooli piirkonnas ja seejärel tungima Vaivara jaama suunas. Soomustehnikat pidid maastikul ja vastase tõkete ületamisel abistama 168. diviisi sapööripataljoni allüksused.

Lastekodumäelt Grenaderimäe suunas rünnanud 260. polgu I ja II pataljon said lähtealusel pihta oma 300mm raketiheitjate tulest (kaotati kuni 20 surnute ja haavatutena), samuti tulistasid polku oma 203mm suurtükid ja ründelennukid. I ja II pataljon ületasid eikellegimaa, kuid jäid lamama tugeva suurtükiväetule all 30-50 meetri kaugusel vastase kaevikutest. Kl 13-ks suutis I pataljon tungida kaevikusse Grenaderimäe kirdenõlval (ei mainita, kas sinna suudeti püsima jääda – nrw44).

Lõunapool Lastekodumäge läksid rünnakule 260. polgu III pataljon ning 98. tankipolk ja 1495. iseliikuv polk (soomustehnika lähteala kõrgendiku 33,6 rajoonis ja sealt põhja pool). Paremal tiival tegutses 98. tankipolgu 1. rood, millele järgnesid paarsada meetrit tagapool 1495. iseliikuva polgu 1. ja 2. patarei. Vasakul tiival Hundinurga-Kirikuküla teel tegutses 98. tankipolgu 2. rood, järgnes 1495. polgu 3. patarei. Lähtealalt Lembitu rajoonist edenesid Lembitu-Hundinurga teel 45. tankipolk koos 1222. iseliikuva polgu 1. patareiga, mis tungisid seejärel edasi lõuna pool Hundinurga-Kirikuküla teed.

260. polgu III pataljon jäi vastase suurtükiväetule all varsti soomustehnikast maha. Pataljon saavutas põhja-lõunasuunalise tee Grenaderimäest lõunas. Sealt jätkas pataljon, vastavalt saadud käsule, alates kl 14 rünnakut põhja suunas ülesandega vallutada kaevikud Grenaderimäe lõunanõlval. Läheneti mäe kagunõlvale, kuid sellele ei suudetud tungida. Samuti ebaõnnestusid päeva jooksul kõik 260. polgu I ja II pataljoni rünnakud Grenaderimäe suunas.

Hundinurga-Kirikuküla teest lõuna pool läks hommikul rünnakule 402. laskurpolgu III pataljon (võib-olla väiksem osa pataljonist ka põhja pool teed, vähemalt käsu kohaselt ulatus pataljoni vastutusala sinna – nrw44) ja lõuna pool raudteed I pataljon. Kl 10 alanud esimene rünnak ebaõnnestus, tugeva tule all jäid mõlemad pataljonid lamama. III pataljoni lõiku saabus kaks tanki, mille toel ründas pataljon uuesti, kuid heitis taaskord tule all maha. Kuue künkakese ja sealt põhjas asuvate ehitiste piirkonnast tulistas neli vastase tanki, samuti andis vastane otsesihtimisega kahurituld Grenaderimäelt, millega üks punaarmee tank põlema süüdati, teine tank sai vigastada ja tõmbus tagasi.

Kl 15.30, pärast lühikest suurtükiväe tulelööki, läksid 402. polgu I ja III pataljon uuesti rünnakule. I pataljon jäi vastase positsiooni ees taas lamama. III pataljoni 7. ja 8. rood tungisid vastase kaevikusse, kust sunniti käsigranaadilahingu järel taanduma. Kordusrünnaku tulemusena tungis III pataljoni allüksus taas vastase kaevikusse (ei kommenteerita, kas sinna pidama jäädi, kuid ilmselt mitte, sest järgmisel päeval hakkas kõik uuesti otsast peale – nrw44). I pataljon tegi veel kaks rünnakukatset (neist viimane kl 17.10), mis jälle ebaõnnestusid.

Õhtul asus 402. polgu põhjatiib 700 m Lastekodumäest edelas (näib seega, et 402. polgu III pataljoni allüksused olid päeva jooksul edenenud Hundinurga-Kirikuküla tee ümbruses – nrw44).

Tankigrupi tegevusest:
- 1495. polgu 1. patarei kaks SU-85 said pihta (põlesid) kl 10 paiku (ehk rünnaku päris alguses).
- 98. tankipolgu üks rood (ilmselt peetakse silmas 1. roodu – nrw44) jõudis kl 11-ks välja piirkonda 200-300 meetrit ida pool kõrgendikku 47,8. Osa tanke (ilmselt 98. tankipolgu 2. rood – nrw44) ei suutnud samal ajal ületada kraavi Kirikuküla koolist 700 m ida pool ja peatusid. Vastase otsesihtimisega kahurite tule tõttu põles kaks tanki.
- Kl 10.45 saadeti kõrgendiku 33,6 rajoonist lahingusse 1495. polgu 4. patarei (seni oli reservis), mis liikus 3. patarei järel.
- Kl 11.30-ks sai pihta (põles) üks 1495. polgu SU-85.
- 3. patarei kolm SU-85 takerdus ajutiselt sohu, kust jätkasid tulistamist. Teeristil 80 meetrit kuuest künkakesest põhja pool hävitas 3. patarei varjendi jalaväelastega, kaks raskekuulipildujat ja laskemoonalao. Kõrgendikust 47,8 150 meetrit kagus olevate hoonete juures hävitas 3. patarei 8 miinipildujat ja 2 kuulipildujat.
- 1495. polgu tegevusaruande järgi jõudsid 1. ja 3. patarei neli SU-85 kl 12-ks välja Tornimäe kagunõlvani ja kl 17-ks jõudis kolm SU-85 1. ja 3. patareist lausa välja Tornimäest läände Simu juurde, kus seejärel koos oma tankidega 11 tundi piiramisrõngas võideldi ja jalaväge järele oodati. Järgmisel hommikul murti välja kõrgendiku 47,8 suunas. (See info pole siiski usaldusväärne, sest ükski teine dokument ja vastaspoole andmed seda ei paista kinnitavat. Kahtlustan ka, et tegevusaruandes on 2. ja 3. patarei segi läinud – Tornimäe suunal tegutsesid pigem 1. ja 2. patarei).
- 1495. polgu õhtuse ettekande järgi oli polk kl 17 oma paremal tiival Tornimäe läänenõlva juures; 3. patarei 4 SU-85 oli vahepeal jõudnud surnuaia rajooni; 4. patarei kaks SU-85 asus kõrgendikust 47,8 200 meetrit kagus asuva maja juures. 1. patareile omistati kolme 105mm suurtüki, ühe miinipildujapatarei ja ühe Pz IV hävitamine.
- 1495. polgu sõjapäeviku järgi asus polk päeva teisel poolel kaitsel 148-78 rajoonis (mingi ebatavaline koordinaat, ei oska seda kaardile panna – nrw44), kust edasi liikuda ei suudetud. Oldi lahingus vastase jalaväega, kes kasutas tankirusikaid, liikursuurtükkide luukide avamisel avas vastase jalavägi kohe tule, meeskonnad kandsid seeläbi kaotusi. Oma tankid olid maha jäänud.
- 1495. polgu 04.08 varahommikuse ettekande järgi pidas polk lahingut ringkaitses 35503 juures (taaskord ei oska seda kaardile panna – nrw44), oma jalavägi ei olnud järele jõudnud. Oldi vastase tugeva tule all Kirikuküla kooli ja Tornimäe suunast. Polgu senised kaotused alates 03.08: 3 SU-85 põlenud, 1 SU-85 vigastatud, 1 SU-85 sõitis miinile.
- 1495. polgu 1. patarei ülema lt Volkovi autasulehe järgi pidas tema SU-85 meeskond 12 tundi lahingut piiramisrõngas, tõrjudes vastase jalaväge automaatide ja käsigranaatidega. Hommikuks murdis SU-85 omade juurde välja.
- 45. tankipolk tungis 03.08 välja kuue künkakese piirkonda, oma jalavägi jäi maha, polk kandis kaotusi, ülesannet ei täitnud. Järgmiseks päevaks jäi rivisse 4 T-34 ja 2 SU-85 (03.08 kaotati seega kuskil 10 T-34 – nrw44).
- 1222. iseliikuva polgu 1. patarei (toetas 45. tankipolku) kohta on kasutada vaid autasulehtede info. Nende järgi jõudis polgust kaks SU-85 välja Kirikuküla kooli rajooni, kuhu jõudis välja üldse kokku kuus soomusmasinat. Üks SU-85 liikus sealt seejärel tagasi 45. tankipolgu komandopunkti, kust tuli kooli rajooni tagasi käsuga jääda kaitsele. Seesama SU-85 sai tagasiteel kooli rajooni vigastada, mistõttu sõitis järgnevalt parandusse. Teine 1222. polgu SU-85 jäi sinna ööseks kaitsele, hommikul saabus sealt tagasi laskemoonatagavara täiendama. Polgu inimkaotusaruannete järgi kaotas polk sel päeval ühe SU-85 põlenuna.
- 98. tankipolgu kaotusteks raporteeriti 03.08 õhtu seisuga: 2 T-34 (mõlemad põlesid). Kuid väga võimalik, et need olid esialgsed ebatäielikud andmed.
- 168. diviisi ülem otsustas oma reservist lahingusse viia 462. laskurpolgu, mis pidi ründama Sinimägedest lõuna pool ja välja jõudma tankigrupini. Tankigrupp pidi kaitsele jääma saavutatud joonel ja ära ootama 462. polgu saabumise. 462. polk jõudis rindele veidi pärast keskööd.

(7. augusti aerofotol on Grenaderimäe lääneserva meridiaanist läänes tuvastatav ainult üks nõukogude soomustehnika vrakk. Valdav enamus vrakke jääb sealt idapoole Hundinurga-Kirikuküla teele või teest põhja poole. Osa 03.-05.08 pihtsaanud masinaid oli 7. augustiks ilmselt küll juba evakueeritud, kuid väheusutav, et midagi suudeti ära vedada Grenaderimäe lääneserva meridiaanist lääne poolt.)

(Kokkuvõttes võib oletada, et kui osa masinaid tungiski välja Tornimäe või surnuaiani, siis ainult ajutiselt või olid need hoopis ekslikud teated. Kirikuküla kooli suunas ettetunginud kuuest masinast koosnenud grupp sisaldas ilmselt 1222. ja 1495. polgu liikursuurtükke. Raske otsustada, kas see grupp jäi öösel kaitsesse Grenaderimäe lääneserva meridiaanist läände või itta. Päeva jooksul langes tankigrupis rivist välja 20 masina ringis.)

277. ründelennuväediviisi 556. ründelennuväepolgu 12 Il-2 (väljalend Kl 11.25, maandumine kl 12.35) märkasid Simust lõunasse teel liikumas 12 vastase tanki. Neist 3 tanki hävitati, mida kinnitas grupi enda fotoülesvõte.

338. kuulipilduja-suurtükipataljon kandis ette, et kl 22.10 ründas vastane kuni kompaniiga Lastekodumäe loodenõlva, kuid tõrjuti pataljoni 2. ja 3. roodu kuulipildujatulega.


168. diviisi kaotusteks päeva jooksul raporteeriti: 80 surnud ja teadmata kadunud, 267 haavatud. Kaotusnimekirjade järgi oli surnuid/kadunuid 79.

402. laskurpolgus langes rivist välja kaks 76mm jalaväekahurit.

Leningradi rinde staabi esindaja, kes käis 110. korpuse ebaedu põhjusi selgitamas, kandis ette, et 3. augusti päeva lõpus loeti 260. laskurpolgu pataljonides rivis 25-30 inimest, 402. polgu III pataljonis 70 “aktiivset tääki” ja I pataljonis vähem kui 40 “aktiivset tääki”.
(Nende andmete põhjal pidid diviisi kaotused olema suuremad kui 347 inimest; arvestades, et 260. ja 402. polk jätkasid rünnakuid järgnevatel päevadel, siis pigem oli rivis ikkagi rohkem võitlejaid.)

168. laskurdiviisi 3. augusti ebaedu põhjustena toodi välja:
- Oma suurtükiväe tuli oli küll intensiivne, kuid vastase tulesüsteemi maha see ei surunud või surus vaid osaliselt. Vastase kaitse sügavuses ei surutud tema tulevaheneid üldse maha. Vastase kaitsesüsteemi oldi ebapiisavalt uuritud.
- Oma suurtükivägi ei suutnud vastase oma maha suruda. Vastase suurtükivägi tekitas jalaväele suuri kaotusi ja demoraliseeris teda. 168. diviisi meditsiini-sanitaarpataljoni anemetel oli 85% haavatutest killuhaavadega.
- Oma otsesihtimisega suurtükid tegutsesid ebarahuldavalt. Ettevalmistava suurtükiväetule ajal oli vastase eesliinil tolmupilv, mistõttu otsesihtimisega suurtükid ei näinud sihtmärke.
- Puudulik juhtimine polgu-, pataljoni-, roodu- ja rühmatasandil. Roodu- ja rühmaülemate loid tegevus.
- Jalaväel puudulik väljaõpe ründetegevuseks (ilmselt peeti silmas kindlustatud positsioonide ründamist ja kaevikulahingut – nrw44)
- Jalaväe ja soomustehnika loid pealetungihoog, jalaväe eraldumine soomusmasinatest. Jalaväge polnud välja õpetatud koostööks tankidega.
- 168. diviisi staabiülem polkovnik Raikov oli hommikust saadik ebakaines olekus.

2) Andmed Saksa poolelt


Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Pärast vastase tugevat suurtükiväetule ettevalmistust järgnenud rünnakud Lastekodumäelt ja lõunapool Lastekodumäge tõrjuti. Üks ennelõunal toimunud sissemurre Grenaderimäel likvideeriti vasturünnakuga. 7 vastase soomusmasinat koos jalaväega tungisid rindelünga kaudu toetuspunktini III/Danmarki komandopunkti juures, tõrjuti tagasi tankide ja ründesuurtükkide poolt (ettekanne kl 14.10). Vastasel õnnestus ligineda Grenaderimäe kirde- ja kagunõlvale. Õhtuse ettekande järgi tungis vastane Grenaderimäe lõunanõlvale. Päeva jooksul hävitati 20 vastase soomusmasinat, neist osa suurtükiväe poolt.. Armeesuurtükivägi (Heeres-Artillerie) pretendeeris 10-15 soomusmasina liikumisvõimetuks tulistamisele.

Nederlandi dokumendid:
Kl 10.40: vastase rünnak Grenaderimäe vastu peatus.
Kl 11.51: kestab vastase rünnak Grenaderimäele. Vastase rünnak tankidega raudtee piirkonnas tõrjutud.

03.08 õhtul teatas armeegrupp Narva väegrupile Nord, et rünnakute tõrjumisel oli peamine roll taaskord suurtükiväel, millel aga napib laskemoona. Vastane oli õppinud ründelennukite ja jalaväe tegevust omavahel siduma. Vastase ründelennukite tegevuse läbi langes rivist välja ründesuurtükke.

II/Norge ülema Hstuf Bachmeieri Rüütliristiga autasustamise ettepaneku järgi juhtis ta 3. augustil edukalt Grenaderimäe kaitset, olles kaotanud sideme rügemendiga (Danmarkiga - nrw44). Puruks lasti 6 vastase tanki.

20. eesti diviisi tankitõrjedivisjoni 1. kompanii 7,5cm tt-kahurite rühma ülema Theo Seideli mälestused:
Rühm asus ööl vastu 28. juulit positsioonile surnuaiale lõunapool Tornimäge. Pärast tunniajalist turmtuld ründas vastane kl 10 40 soomusmasina ja jalaväega. Toimusid vastase madallennurünnakud. Läbimurdnud vastase masinad lähenesid III/Danmarki komandopunktile. Oma ründesuurtükid, mis asusid umbes 100 meetrit lõunapool Seideli rühmast ühes lohus, ründasid ja lasksid vastase masinaid puruks. Põhjapool III/Danmarki kompandopunkti muutsid kümme vastase masinat rünnakusuunda ja lähenesid maanteele Grenaderimäe ja Tornimäe vahel. Seideli rühm laskis kolm masinat puruks. Veel kaks said tt-kahurist tabamuse ja jäeti meeskonna poolt maha. Need mõlemad viis vastane öösel minema, Nordlandi pioneerid hilinesid nende õhkulaskmisega.
(Kuupäev 28.juuli on kindlasti ekslik. Kõige paremini sobib kirjeldatu 3.augustisse, iseasi kui õiged on toodud detailid.)

Kuna 14./45 ülema Ago Loorpärgi mälestustes ei räägita midagi 3. augusti tankirünnakule sarnanevatest sündmustest, siis võib oletada, et kompanii rasked tt-kahurid olid surnuaia piirkonnast vahepeal minema viidud. Umbes 7. augustist pärineval olukorraskeemil asub osa 14./45 kuskil Vaivara kiriku piirkonnas ja teine osa Kirikukülast lääne pool.

Robert Helde (Narva pataljon) mälestused:
Helde saabus ööl vastu 3. augustit rindele, oli määratud Narva pataljoni 3. kompanii ülemaks, milles oli selleks ajaks järel 15-20 meest. Vasakpoolne naaber oli 4. kompanii. Hommikul tuli vastane pärast turmtuld jalaväe ja tankidega rünnakule. Päeva jooksul toimus veel kolm rünnakut. Kohati õnnestusid vastasel sissemurded, mis likvideeriti vasturünnakutega. (Võimalik, et pataljoni läänetiib jäi 402. polgu III pataljoni allüksuste rünnaku alla, kuid suuremat osa pataljoni lõigust tõenäoliselt ei rünnatud - nrw44).

7./Norge rühmaülema Johan Petter Balstadi mälestused:
Kompanii asus tugipunktis lõunapool kõrgendikku, kus asus ka Stubaf Kapputz (Kappus, III/Danmarki ülem, tugipunktis asus Kappuse komandopunkt - nrw44). Vastane ründas pärast suurtükiväetuld tankidega, mida oli 15-20 masinat. "Enamik tanke möödus, neist viis seisatusid tugipunktiga samal kõrgusel ja põõsaste taha peitununa said nad märkamatult määrata meie juba lahingus osalenud ründesuurtükkide asukohad ja seejärel need purustada. Üks tank tulistas kuulipildujast tugipunkti ja paiskas suurtükimürskudega õhku ühe punkri teise järel." Balstad roomas järgnevalt tankirusikaga ühe tanki lähedale, kuid tankirusika tabamusel ei olnud sellele mõju. Seejärel raketiheitjat ("ahjutoru") kasutades tulistas põlema kolm tanki, ülejäänud kaks tõmbusid tagasi. Balstad sai järgnevalt mürsukildudest haavata.

7./Norge ülema Willi Hundi mälestused:
Neli vastase tanki tungis tugipunktini, neist kaks hävitati tankirusikatega. Balstad ja Hund hävitasid seejärel "ahjutoruga" veel ühe tanki (Balstad sihtis), Balstad sai kergelt haavata ja saadeti sidumispunkti.

(Balstad ja Hund ei anna kuupäeva, kuid kõige paremini sobituvad need sündmused 3. augustiga.)


20. eesti diviisi 45. rügemendi II pataljon kaotused 03.08 Sinimägedes (kaotusnimekirjade järgi): 21 meest surnute ja kadunutena ning 45 haavatutena (kaotusi on kandnud kõik pataljoni kompaniid ja pataljoni staap). 1. ja 2./45 koosseisust on saanud kokku 5 meest haavata (I/45 surnute kohta on andmetes lünk).

20. eesti diviisi tankitõrjedivisjoni 1. patareist on 03.08 saanud Tagapere piirkonnas surma üks mees ja haavata kolm (haavatute puhul teada, et õhurünnaku tõttu). (Tagapere asub Kirikukülast läänes, võib-olla asus seal varupositsioonil üks tt-kahurite rühm - nrw44.)

20. eesti diviisi pioneeripataljoni 1. kompaniist on 03.08 Sinimägede piirkonnas saanud surma üks mees (kuulihaav) ja haavata kaks (suurtükiväetuli).

Nordlandi lahingukorras ründesuurtükkide arv vähenes 3. augusti 20 pealt järgmiseks päevaks 16 peale (neli ründesuurtükki saadeti parandusse). Lahingukorras Pz V (Pantrite) arv vähenes samal ajal kahe pealt nullile - üks loeti lõplikult kaotatuks ja üks saadeti parandusse. Pz IV väljalangemisi ilmselt polnud.

[nrw44]

4. august


Lahingud mereäärsel tiival (268. laskurdiviis vs Nederland)

1) Andmed punaarmee dokumentidest

268. laskurdiviis jätkas pealetungi hommikul kl 08.30, pärast 5-minutilist suurtükiväe tulelööki. 942. ja 947. laskurpolgu jalavägi ja jäi vastase tugeva suurtükiväetule all oma lähtepositsioonide lähedal lamama. Kl 10 ette võetud katse uuesti rünnakule tõusta lõppes samamoodi. Diviisi ülem otsustas oma reservist lahingusse tuua 952. laskurpolgu, mis kavatseti rünnakule saata 942. polgu lõunatiival maantee ümbruses. Kl 17 pidi järgnema terve diviisi uus pealetung, kuid 952. polgu I ja II pataljon ei jõudnud selleks ajaks lähtepositsioonile asuda (mh vastase suurtükiväetule tõttu) ja pealetungist osa seega ei võtnud. 942. ja 947. polgu edenemiskatse kukkus taaskord läbi. 952. polgu pataljonid tõmmati ööseks uuesti reservi Udria rajooni.

Lisaks üldpealetungidele prooviti päeva jooksul vastase positsioone rünnata ka väiksemate gruppidega, kuid samuti edutult.

Selgus, et vastasel on Mummasaare-Tambi joonel soomuskuplid ja hästimaskeeritud kaetud puit-muldtulepesad. 947. polgu III pataljoni lõigus ei suutnud otsesihtimisega kahurite tuli soomuskupleid kahjustada.

268. diviisi kaotused 04.08 kaotusnimekirjade järgi: 105 inimest.


2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva dokumendid:
Tõrjuti vastase rünakud põhjapool maanteed, Ridaküla ja Mummassaare juures, vastase rünnakuettevalmistused Ridakülast põhjas ja Mummassaarest lõunas purustati suurtükiväetulega.

Nederlandi dokumendid:
Kl 08.30 vastase pataljonitugevused rünnakud tugeva suurtükiväetule ja ründelennukite toel tervel Meyeri grupi rindel ja II/49 vasakul tiival.
Kl 09.15 teatas Meyeri grupp, et vastase jalaväerünnakut toetab vaid nõrk suurtükiväetuli.
Kl 09.30 teatas Meyeri grupp, et vastase jalavägi tõmbub tagasi.
Kl 09.55 teatas Meyeri grupp, et vasakul tiival on vastane jõudnud 60 meetri kaugusele peavõitlusliinist.
Keskpäeval tulistas suurtükivägi vastase rünnakuettevalmistusi/koondusi ja liiklust Mereküla-Udria piirkonnas.
Kl 16: nurjati vastase väiksemad rünnakuettevalmistused Mummassaare ja Ridaküla juures
Kl 17 teatati: Meyeri grupi lõigus on peavõitlusliin tugeva suurtükiväetule ja pommitamise tõttu osaliselt purustatud/tasandatud, Nederland soovib taastamiseks ehitustööjõudu.
Kl 20: rünnak Mummasaare juures tõrjutud.
I ja II/49 said täienduseks umbes 45 meest, mis kästi hoida löögireservina 49. rügemendi ja Meyeri komandopunkti juures. 49. rügemendi juures reservis olnud 54. SS-tankitõrjedivisjoni löögigrupp tuli öösel tagasi oma divisjoni juurde saata.

Nederlandi koosseisuliste (mitte ajutiselt allutatud) allüksuste kaotused 04.08 sõjapäeviku lisa andmeil: 5 surnud, 52 haavatud.

Võrreldes 4. augustiga langes Nederlandi lahingukorras ründesuurtükkide arv 5. augustiks viie pealt kolmele (kaks saadeti lühiajalisse parandusse.