Korpusepoisid

[tossom]

Major E. Jaanson oli lühidalt öeldes 7. Eesti Laskurdiviisi tagala osakonna intendanditeenistuse ülem. Väga väga heas seisukorras Punatähe ordeni numbriks on 1480488.

[otofoto]

Jaansoni pilt ka.

[tossom]

Selle pisukese komplekti pärast siis kembeldakse hetkel Osta-s:

300. Laskurpolgu laskur Alfred Remma. Kuulsuse ordeni III järk (666739) ja Lahinguteenete medali kavaler. Autasud saadud haavatasaamise eest. Võttis osa Velikije- Luki lahingutest ja Jaanuaris 1943 ka rünnakust ''Valgele majale'' sai haavata ja jäi ühest silmast pimedaks...

[tossom]

Leitnant Artur Maripuu, 23. Suurtükipolk, 7. Eesti Laskurdiviis. Punatäht vahemikku 1480*** sedakorda siis 1 480 334, mis küll hetkel veel puudu on. Komplektis on ka ilmselt väljateenitud aastate eest saadud ilma numbrita Lahinguteenete medal ja Punatäht. See hiline Punatäht on tegelikult väga sümpaatne eksemplar, mis üllatusena on originaalkarbis ja pole vist rinnas mitte kunagi käinudki.

Maripuu on osa võtnud ka Soome sõjast 1-3. 1940.

1480334 Punatähe sai Maripuu Sõrve säärel ja vist küll rohkem poliittöö, kui millegi muu eest.

[uscha]

1 480 334 Punatähe sai Maripuu Sõrve säärel ja vist küll rohkem poliittöö, kui millegi muu eest.

Maripuu omast ühe numbri võrra väiksem Punatäht, omanik kahjuks teadmata.

[tossom]

See 1 480 333 on ikka väga lähedale...

No ja lisame ka sellise mehe, nagu vanemleitnant Eduard ASTREM. 921. Laskurpolk. 1943-ndal aastal sai Velikije- Luki lahingutes jalga haavata, mille järel oli Ivanovo linnas haiglas. Pärast, kui ta riviteenistuseks kõlbmatuks tunnistati läheb asi huvitavamaks…
Nimelt võttis ta Veebruaris ja Märtsis 1944 osa partisanide tegevusest eesti territooriumil, kus täitis oma salgaga luureülesandeid. Võtsid vangi 3 saksa valveposti, mis anti vangidena punaarmeele üle.
27.12. 1944 läks ta üle EK(b)P käsutusse ja nagu aru saan, siis töötas EK(b)P Pärnu ajutise komitee sõjakomissariaadi juhatajana.
Punatäht on numbriga 2527038.

Huvitav on ka see, et mingist ajast on mul olemas kaks lähedaste numbritega Punatähte:

2527019 Max Laosson (10. august 1904 Tarvastu vald – 4. september 1992 Tallinn) oli eesti kirjanduskriitik, publitsist ja NLKP funktsionär.
Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseisu liige, 1941. aastal Suvesõjas oli ta Mustvee hävituspataljoni komissar.
Max Laosson sai tuntuks oma kõnega EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil (1950), kus süüdistas mitmeid tuntud kultuuritegelasi (Nigol Andresen, Johannes Semper,Adamson-Eric, Hans Kruus jt) kodanlikus natsionalismis, antimarksismis jne. Selle pleenumi otsuste tagajärjel sattusid süüdistatud tagakiusamise alla ja neid represseeriti.

2527069 Mihkel Jürna (17. september 1899 Roela vald, Soonuka küla – 5. detsember 1972 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Juulis 1940 II Riigivolikogu liige, 1940–1941 ning 1944–47 riikliku kirjastuskeskuse juhataja, 1942–1943 eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja Leningradis, 1943–1944 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu volinik, 1940–1952 – Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

[uscha]

Väga huvitava looga Vapruse medal (2071718) - annetatud 249. laskurdiviisi 925. polgu reamehele Lembit Orgulas'ele.
L. Orgulas võttis osa 29.09.1944 toimunud Suure väina forsseerimisest ja kuulus 925. polgu I pataljoni koosseisu.

Raamatus "Korpusepoisid" on 1944. aasta 29. septembri operatsiooni kohta kirjutatud järgmist:

"Torpeedokaatrid, milliste üldjuhiks oli 3. järgu kapten J. Ossetski, oli kohale jõudnud vaid 11. G-5 tüüpi kaatrid olid kitsa tekiga ja meeste veoks väga ebamugavad, seetõttu mahutas üks selline kaater vaid paarkümmend meest; kõik üksteist kaatrit seega siis kokku umbes 220 meest.
...
Kolm kaatrit sõitsid uljalt vastu Kuivastu silla äärde, millelt kargasid maha kuulipildur Matjašin ja teised mehed leitnant Soo juhtimisel. Ülejäänud seitse kaatrit saatsid oma dessantlased maale kahel pool Kuivastu sadamat. Leitnant Repsonil ja koos temaga veel kahel kolmandiku esimese dessandilaine meestel tuli karata vette, mis heal juhul ulatus vööni, ettevaatlikuma kaatrikomandöri puhul aga rinnuni.".

Punaarmeelane Lembit Orgulas oli üks nendest, kes torpeedokaatril Muhu randa viidi - hüppas vette, kõmmutas maha kaks sakslast ja sai ise haavata.
Samas lahingus teenisid oma N. Liidu kangelase kuldtähed välja 925. polgu I pataljoni võitlejad Albert Repson ja ja Nikolai Matjašin.

[tossom]

Tänane korpusepoiss, Punatähe ordeni kavaler Hamlet Juhani p. Tiits.
Kahjuks tuleb andmebaasist välja ainult 1985. aastal antud Isamaasõja II järgu orden. Punatähe autasulehte ei õnnestunud minul sealt leida ja seega on hetkel teadmata, kus allüksuses ta teenis ja mille eest ordeni sai.

H. Tiits oli ESS Kalev Jahtklubi asutajaliige ja raamatu "Taastatud logiraamat" autor.

Tiits korpuses ei olnudki... mida oligi arvata, sest tegu elupõlise meremehega. Tuleb välja, et juba ennem sõja lõppu ajas ENSV Merelaevanduse asju tollases Leningradis. Mõned päevad tagasi leidsin ühest raamatust huvitava foto, mis toob selgust ka sellesse, mille eest ta Punatähega autasustatud sai.

[nonn]

Jaa... ka minu vanaisa oleks võinud selles autasustatute reas olla.Kui muidugi 41-sel poleks Tallinnast evakueerumisel Soome vahilaeva poolt põhja lastud.Oli kapteniks mootorpurjeka peal.

[tossom]

Ostast läbi käinud nooremseersant Vladimir Tisler'i Vapruse medal. 249. Laskurdiviis 921. Laskurpolk. Leningardi rinne- Duderhof- Narva- Saaremaa. Medal on saadud tagantjärele, ilmselt kaheksakümnendatel aastatel ja selle eest, et Tisler sai 1944. aastal raskelt haavata.

[tossom]

Ja veel üks ostast läbi käinud seersant. Feinhard Meikar, Lahinguteenete medali kavaler. 249. Laskurdiviis 925. Laskurpolk. Leningradi rinne- Velikije Luki- Narva- Saaremaa. Medal on saadud haavatasaamise eest Saaremaal 1944. aastal. Vahetult pärast sõda töötas Saaremaal, Mustjala vallas miilitsana ja muuhulgas võttis aktiivselt osa ka bandiitide vastasest võitlusest, mida iganes see siis ka tähendas.

[uscha]

Numbri järgi paigutaksin Isamaasõja ordeni Emajõe lahingute perioodi, 1944. aasta septembrisse. Kaasa tulnud info kohaselt võiks seostada 7. laskurdiviisi 354. laskurpolgus teeninud Nikolai Karmu nimelise vanemleitnandiga aga tema sai oma Isamaasõja ordeni hoopis 1945. aasta märtsis Kuramaa lahingute eest. Punatähe ordeni number on üle 3 miljoni aga andmebaasi sisestatud andmete järgi sai Nikolai Karmu Punatähe Emajõe lahingute eest. Kuni dokumente pole üles leitud või Venemaalt numbri järgi kindlaid andmeid tellitud siis 100% kindlalt ei saa väita, et tegemist just N. Karmu autasudega. Kindlasti on aga autasude komplekt kuulunud Eesti laskurkorpuse sõdurile/komandörile.

Vanemleitnant Nikolai Karmul on huvitav seos täna 71 aastat tagasi (22.09.1944) Tallinnas toimunud sündmustega ja kuna on võimalus, et need autasud just temale on kuulunud siis tsiteerin seda seost ka siia. Raamatu "Eesti rahvas suures Isamaasõjas" II osast: "Vanemleitnant N. Karmu ja kapten G. Savik sõitsid üles Toompeale, kus leitnant J. Lumiste ja jefreitor E. Nagelmann heiskasid punalipu Pika Hermanni torni.".

Selline inetu lugu siis!

[tossom]

Ilus komplekt! Vaata, näiteks väga lähedaste numbritega autasud on leheküljel 9. Kapten Tsuhnenkov, 7. Eesti Laskurdiviisi 354. Laskurpolgu miinipildujate roodu komandör.
Isamaasõja II klassi ordeniga 126214 ( Sul 126209 ) on meest autasustatud Septembris 1944. Emajõe forsseerimise eest. Välja teenitud aastate eest saadud Punatäht on Tsuhnenkovil numbriga 3441725 ( Sul 3441803 ) ja pärit ilmselt viiekümnendate keskpaigast.

Ma arvan, et polk on kindlasti õige, aga Karmu vast ikkagi ei ole nende autasude kavaler.

[uscha]

Jah selle Isamaasõja ordeni paigutasin ma 1944. aasta septembrisse, sest siit teemast on läbi jooksnud mitu 126 xxx vahemikku ordenit (sh. Tsuhnenkov'i 126214), mis on antud just Emajõe forsseerimise ja paari järgneva päeva lahingute eest.

Ma arvan, et polk on kindlasti õige, aga Karmu vast ikkagi ei ole nende autasude kavaler.

Ordeniga tuli kaasa info, et kuulus kellelegi "Karhu" või sarnase nimega mehele ja siis leidsin andmebaasist selle Karmu, kes oli samuti Punatähe ja Isamaasõja 2. järgu kavaler. Millalgi peaks Venemaalt tellima ordeni numbri järgi info ja siis on pilt selge.

[tossom]

Suvel jooksis O. oksjonilt läbi Isamaasõja II klassi orden numbriga 428752 mis on üsna kindlalt korpus. Teada on veel korpusemeestele antud Isamaasõja II klassi ordenid numbritega näiteks 427273 (Baumverk), 428317, 428650 (Väljas), 428751 (Perkot), 428629 (Roo) ...