Kas punaste ohvrid?

[nonn]

Kas punaste veretöö ohvrid?

[Anonymus]

Võivad olla ka hukkunud punaväelased kes on ühte hunnikusse visatud.

s

[Kriuks]

Võivad olla ka hukkunud punaväelased kes on ühte hunnikusse visatud.

Pigem sedapsi tõesti - erilist leinameeleolu ju nendest käed puusas ja taskus sõjatuusadest nüüd küll ei kiirga ...

[uscha]

Neid surnuid on ilmselt väga keeruline määratleda kui ei leia just samasugust fotot, kus on info kirjas ja seegi ei pruugi alati tõele vastata.
Siin üks näide kahe Vabadussõja aegse foto põhjal - vasakpoolsel pildil on info foto esiküljel, parempoolse foto on taha kirjutatud "Luuga jõe ääres, Mäe mõisa väljal augusti kuul langenud eesti sõdurid. Surnud olnud ööpäeva punaste käes.".

[labidamees]

Kas langenutel saabaste puudumine ei viita millelegi või harrastati käimadest väljatõstmist mõlemalt poolt?

[nonn]

Lihtsalt illustreeriv pilt aastatetagusest jahilkäigust.Aga käsi kippus puusa küll erujefreitoril.

[divine]

Kas langenutel saabaste puudumine ei viita millelegi või harrastati käimadest väljatõstmist mõlemalt poolt?

Soomust tehti laipade kallal ilma häbitundeta ka meie meeste poolt. Kuni selleni, et heade vattide-käimadega vaenlase vang kuhugi konvoeerimise asemele kohe maha lasti ja paljaks kaabiti, kui käsu andnud ohvitserid silmapiirilt kadusid. Laamanni Paul võtab teemat oma sõjamälestustes lahata.

[pren.ska]

Katkend teisest foorumist: Sellise munaga lugu järgmine: kunagi tuli viljakuivatisse teha siibri avamiseks pikk varras ja otsa keevitasime paremaks käeshoidmiseks suurema laagrikuuli. Taagepera mees Hans protesteeris- tema sellist ei saa pihku võtta, tehke midagi muud. Põhjus- mees oli sõja lõpus mobiliseeritud ja 45-dal saadeti Kuramaale "õigeid" laipu ühishauda koguma. Norm oli alul 13, hiljem 11 kadunukest päevas kohale tuua(iga tooja kohta!). Jagati neile S kujulised raudvarvad, mille ühte otsa oli raudkuul keevitatud. Teine "S" ots käis omal üle õla. Ja selle kuuli torkasid langenud kangelase silmaauku... Olgu ta või su parim sõber olnud, nüüd haises ta võikalt. Oli ka väga kalke mehi (rahvust ei tulnud meelde küsida), kes nähes mõne jalas häid saapaid, võtsid jalad põlvest saati maha ja õhtul urgitsesid saapad tühjaks(surnu paistetab üles, võimatu kätte saada). Müüdi kuskile.
Kui vedamine pikaks läks, võeti lähemalt langenud sakslane, riided ümbert ja läks ikka kirja. Eks hiljem saksa sõjavangid korjasid-matsid omi ja mitteomi ka ühte...