Seda küsimust võiks tegelikult laiendada - kus meenutustes on üldse sellistest lehvidest juttu?Kriuks kirjutas:Küsimus on selles, et millistele allikatele tuginedes tuli Raul (või kes iganes) mõttele, kasutada käsitletavat markeerimist ka 44nda aasta Eestis peetud lahingute taaslavastamisel ...
1944
Re: 1944
Re: 1944
Minule meenus pat. "Narva" võitleja Ants Tederi-ga peetud jutuajamine, kui talle näitasin tänapäeva Kaitseliidus kasutatavat kiivrit. Mille kiivripaela küljes olid fosfor helkurid. Siis ta mainis midagi sellist, et nemad parema puudusel kasutasid valget riiet, et pimedas üksteise järel püsida. Ants teder on juba mõned aastad siit ilmast lahkunud, seetõttu ei saa ma rohkemat midagi teada.
Nii tuligi idee seda ka filmis öisel positsioonile liikumisel kasutada. Filmi sisu seisukohast on kogu episood marginaalse tähtsusega.
Peavalu tekitas hoopis asjaolu, et palgatud rekvisiitor ei tundnud teemat absaluutselt. Ehk piltlikultöeldes ehitustermeneid kasutades, ei teinud ta olulist vahet tellistel ja liivahunnikul.
Nii jäigi ootamatult kogu filmis nähtav esemete maailma jälgimine FL liikmete kaela.
Kahjuks jäigi ühes episoodis hästi nähtavale kohale MG-3 Bundesveri valtsitud küljega lindikast. Kui asi ilmsiks tuli oli juba võte tehtud ja liiguti teisele võttepositsioonile. Kahju oli ka sellest, et ei õnnestunud mittekusagilt saada Saksa k98 optilist snaipri sihikut. Kasvõi korraks, et filmikunstnikud oleks sellest välimusepoolest usutava koopia teinud. Põhjusel, et ükski tuntud või vähemtuntud kolleksionäär ei olnud nõus seda korraks loovutama. Kui filmivõtted läbi said tuli info Lätist, et sealt oleks saanud rentida Saksa karabiini koos originaal optikaga. Seetõttu kasutavad filmis 1944 mõlemad pooled vene päritolu snaiper relvasid.
Tõele au andes oli vägapalju asjatundlikke entusiaste kes ikka hea nõu ja ka oma kolleksioonidega appi tulid.
Enne filmi linastumist peaks välja tulema pildiraamat koos selgitava tekstiga. Sihtgrupiks inimesed, kes sellest teemast suurt midagi ei tea. Raamatut koostab Leo Kunnas.
Nii tuligi idee seda ka filmis öisel positsioonile liikumisel kasutada. Filmi sisu seisukohast on kogu episood marginaalse tähtsusega.
Peavalu tekitas hoopis asjaolu, et palgatud rekvisiitor ei tundnud teemat absaluutselt. Ehk piltlikultöeldes ehitustermeneid kasutades, ei teinud ta olulist vahet tellistel ja liivahunnikul.
Nii jäigi ootamatult kogu filmis nähtav esemete maailma jälgimine FL liikmete kaela.
Kahjuks jäigi ühes episoodis hästi nähtavale kohale MG-3 Bundesveri valtsitud küljega lindikast. Kui asi ilmsiks tuli oli juba võte tehtud ja liiguti teisele võttepositsioonile. Kahju oli ka sellest, et ei õnnestunud mittekusagilt saada Saksa k98 optilist snaipri sihikut. Kasvõi korraks, et filmikunstnikud oleks sellest välimusepoolest usutava koopia teinud. Põhjusel, et ükski tuntud või vähemtuntud kolleksionäär ei olnud nõus seda korraks loovutama. Kui filmivõtted läbi said tuli info Lätist, et sealt oleks saanud rentida Saksa karabiini koos originaal optikaga. Seetõttu kasutavad filmis 1944 mõlemad pooled vene päritolu snaiper relvasid.
Tõele au andes oli vägapalju asjatundlikke entusiaste kes ikka hea nõu ja ka oma kolleksioonidega appi tulid.
Enne filmi linastumist peaks välja tulema pildiraamat koos selgitava tekstiga. Sihtgrupiks inimesed, kes sellest teemast suurt midagi ei tea. Raamatut koostab Leo Kunnas.
Re: 1944
Otse loomulikult on see nii, kuid teatavasti peitub saatan just detailideseleegion kirjutas:Filmi sisu seisukohast on kogu episood marginaalse tähtsusega.

Re: 1944
Ära võta isiklikult. See väljaütlemine oli ajendatud järgnenud, täiesti ebavajaliku postituse sarkasmist ja ei olnud mõeldud Sinule. Konstruktiivsetele küsimustele vastan ka ilma sellele tähelepanu osutamata. Ma ju näen kui keegi on mingi küsimuse esitanud.Kriuks kirjutas:Miks küll see lisamärkus mulle üllatusena ei tulnud...
On ka mõistetav miks info sellise detaili kohta liigub pigem meeste mälestustes ja ei esine fotodel, välja arvatud kui foto ei ole just lavastuslik, kusagil tagalas tehtud. Öisel pildistamisel vajalik lisavalgus reedaks meeste positsioonid.
www.front-line.ee
Re: 1944
Tänan täpsustuse eest. Kahju jah, et ei saa enam küsida. Ma isiklikult kahtlustan, et seda valget riiet pidi rohkemeleegion kirjutas:Minule meenus pat. "Narva" võitleja Ants Tederi-ga peetud jutuajamine, kui talle näitasin tänapäeva Kaitseliidus kasutatavat kiivrit. Mille kiivripaela küljes olid fosfor helkurid. Siis ta mainis midagi sellist, et nemad parema puudusel kasutasid valget riiet, et pimedas üksteise järel püsida. Ants teder on juba mõned aastad siit ilmast lahkunud, seetõttu ei saa ma rohkemat midagi teada.
olema, sest selline väike valge riba ei paista välja. Ja lisaks ma kahtlustan, et seal oli mängus ka sinise filtri peale
keeratud taskulamp, mis sisse lülitatult rinnal rippus. Need kaks komponenti teevad asjast töötava, päris pimedas ju
ei näe isegi valget riiet mitte.
- eestileegion
- Huviline
- Postitusi: 443
- Liitunud: T Mär 11, 2008 1:52 pm
- Asukoht: Järvamaa
Re: 1944
Kui kottpimedal ööl hanereas kõndida, siis vast oleks abiks ikka. Isegi saanud eesolevatele otsa jalutada kui "kassisilmad" puudu. Väike hele laik võib asja ära ajada küll. Eks suurem ole muidugi parem, aga sellest rääkigu naised saunas.
Re: 1944
Valdav töölistalupoegade mass kandis saapakotasid ja sääresidemeid.
Kaadrid, kus osalevad klubide mehed on seda ka näha.
Filmimeeste poolt riietatud punaarmeelased kooserdavad juba ruberoidist kirsades.
Võimsalt on üle pakutud A garnituuri juurde kuuluvate särkide kasutus Eesti Diviisi sõdurite poolt.
Sinimägede lahingute ajal valitses põrgukuumus ja vaevalt keegi frentši alla veel särki toppima hakkas.
Kaadrid, kus osalevad klubide mehed on seda ka näha.
Filmimeeste poolt riietatud punaarmeelased kooserdavad juba ruberoidist kirsades.
Võimsalt on üle pakutud A garnituuri juurde kuuluvate särkide kasutus Eesti Diviisi sõdurite poolt.
Sinimägede lahingute ajal valitses põrgukuumus ja vaevalt keegi frentši alla veel särki toppima hakkas.
Re: 1944
Mis puudutab punaarmee sääresidemeid, siis neid oli just sõja alguses palju. Lihtsam ja odavam oli teha kirsariidest säärikuid, kui nöörsaapaid pindedega. Ja aastast 1944 hakati massiliselt Punaarmees väljastama nn. kirsasid.
Kas keegi teist on kandnud suvel paar päeva Saksa villasest riidest frentši palja ihu peal? Kas keegi kujutab ette kui kare see sõjalõpu riie oli? Ma olen kandnud seda vormi suvel ja üsna palju, eelistan ausalt iga kell sinna pluusi alla.
Kas keegi teist on kandnud suvel paar päeva Saksa villasest riidest frentši palja ihu peal? Kas keegi kujutab ette kui kare see sõjalõpu riie oli? Ma olen kandnud seda vormi suvel ja üsna palju, eelistan ausalt iga kell sinna pluusi alla.
Aga mina olen Moskvas käinud!