Korpusepoisid

[tossom]

Eelmisel leheküljel on leitnant Nittimi Punatäht numbriga 846878. Suvel sattus mulle kätte kena komplekt ( küll ilma dokumendita ) mis legendi järgi samuti korpusepoisile kuulunud ja mul ei ole põhjust selles kahelda. Kahjuks aga pole aega olnud tegeleda autasulehtede tellimisega. Ilus komplekt, Punatäht nr. 843581, Isamaasõja orden II klass nr. 284050. Ordenite seisukord on nagu korpuse autasude puhul tavaks- eeskujulik.

[tossom]

Vanem Käis, 7. Laskurdiviisi 482. Üksiku luureroodu raadiojaama ülem. Punatähe ordeni ja lahinguteenete medali kavaler. Kahjuks saab hetkel näidata põhimõtteliselt ainult dokumente, loodame, et autasud ka päevavalgele ilmuvad.

[uscha]

Selle teema eelmisel leheküljel tegi tossom juttu 939 seeria Punatähtedest - siin nüüd veel üks samast vahemikust.
Suure tõenäosusega on ordeniga (939403) autasustatud 1944. aasta Saaremaa lahingute eest.

[uscha]

Eelmisel leheküljel on leitnant Nittimi Punatäht numbriga 846878. Suvel sattus mulle kätte kena komplekt ( küll ilma dokumendita ) mis legendi järgi samuti korpusepoisile kuulunud ja mul ei ole põhjust selles kahelda. Kahjuks aga pole aega olnud tegeleda autasulehtede tellimisega. Ilus komplekt, Punatäht nr. 843581, Isamaasõja orden II klass nr. 284 050. Ordenite seisukord on nagu korpuse autasude puhul tavaks- eeskujulik.

Eesti muuseumide veebiväravas (muis.ee) on 843xxx vahemikust veel 843569 (Vello Ranne) ja 843644 (Johannes Nittim) - nii, et see Sinu 843581 on üpris kindlasti Eesti Laskurkorpusega seotud.

[Noor]

Eelmise suve leid aga alles nüüd sai arhiivist omanik järgi uuritud (suured tänud kaasfoorumlasele tõlke eest!)

Virumaalt pärit Johannes Joosepi p. TAMM oli selle autasustamise ajal (jaan. 1944) vanemleitnant ja 300. laskurpolgu toitlustusülem.
Punaarmees n-ö ülekandumise korras "Eesti rahvusarmeest" (alates 13.sept 1940; eestiaegset auastet ei märgita).

Autasustati teda takkajärele 1941.a suvel toimunud Porhovi lahingu eest - autasustamisleht on vormistatud 1943.a dets. ja kinnitatud 1944.a jaan. seisuga.
Ltn TAMM juhtis Porhovi lahingu käigus laskurrühma, mille ülesandeks oli Dubrovka küla hõivamine. TAMM sai küla ründamise ajal puusast ja paremast käest haavata, ei lubanud ennast evakueerida ja jätkas rünnaku juhtimist kuni küla täieliku hõivamiseni. Kogu see action toimus juulis 1941 - täpset kuupäeva dokument ei anna.

Autasustamislehe vormistamise on allkirjastanud polguülem alampolkovnik Ilmar PAUL ning kinnitanud diviisiülem polkovnik Karl ALLIKAS.

Talle oli veel annetatud Punatäht numbriga 1480545 (ega keegi ei ole seda ringi liikumas näinud?) 1945 Aprill.

Sammuti ehk keegi teab, mis asjapulk ta oli varajasemalt EW sõjaväes ning mis mehest sai pärast sõda?

Number autasul 733146

[Vares]

Johannes Joosepi p Tamm oli allohvitser EW kaitseväes. Kus või kes ta täpsemalt oli, peaks selguma siit säilikust: ERA 495 - 8 - 4129.
Tundub, et hiljemalt meie "rahvaarmee" territoriaalkorpuseks transformeerumisel omistati talle mingil hetkel leitnandi auaste.

[Borja]

Johannes Joosepi p Tamm oli allohvitser EW kaitseväes. Kus või kes ta täpsemalt oli, peaks selguma siit säilikust: ERA 495 - 8 - 4129.
Tundub, et hiljemalt meie "rahvaarmee" territoriaalkorpuseks transformeerumisel omistati talle mingil hetkel leitnandi auaste.

Minu teada see oligi suht tavaline praktika, et Eesti kaitseväe kogenud "nahad" punaarmees suht ruttu nooremleitnantideks tehti. Ja väga nutikas teguviis punaarmee poolt muuseas...

Üks tähelepanek veel.
Tundub, et kõnealune võitleja peale Porhovi lahinguis saadud litakat enam eesliinile (s.t jalaväkke) ei kõlvanudki - muidu poleks ju selliste kogemustega mees kogu ülejäänud sõda polgu tagalas toitlustamise peal tiksunud

[Vares]

Võis olla toitlustamise peal juba ka 1941.aastal. Porohovis, Dnos ja mujal sel ajal kasutati ikka ja jälle kokkasid, kirjureid, käskjalgu, sidemehi jne.jne läbimurrete likvideerimisel või improviseeritud löögirühmades. Staabile lähemal oli medal ka kergem tulema. Seda enam, et paljud eestlastest eesliinimehed vahetasid lihtsalt ja kiiresti poolt.

[tossom]

Väga korraliku väljanägemisega Lahinguteenete medal nr. 1291583. Kindlasti korpuse autasu, kuigi hetkel veel ei tea konkreetset omanikku. Mul endal on lähedaste numbritega Lahinguteenete medaleid veel, näiteks 1291554 ( Püi ) ja 1291563 ( Lund ) mõlemad siingi teemas üleval.

Piltidel nähaoleva medaliga on autasustatud ilmselt Novembris/ Detsembris 1944.

[uscha]

Üks lihtne aga kena korpusepoisi komplekt.
Omanik ei ole teada aga mõlema autasu numbrid on Eesti Laskurkorpuse vahemikust (Slava 188612, Za Otvagu 1538568).

[uscha]

Eesti Wabariigi sõjaväelendur A. Palu ülendati nooremleitnandiks 1938. aastal. 1940. aastal teenis ta 22. territoriaalse laskurkorpuse lennueskadrillis kuni erru minekuni. Mobiliseeriti 1941. aasta augustis ja viidi Venemaale tööpataljoni. 1942. aasta alguses suunati Permi lennukooli instruktoriks, kus ta esimesed kolm kuud oli arvel tagavarainstruktorina ning õppis tundma lennukite materiaalosa ja lihvis oma vene keele oskust. Alates 1942. aasta aprillist läks lahti päris instruktoritöö, 1944. aastal suunati ta Uralskisse Vorošilovi nimelisse lennukooli Kasahstanis. Suurema osa sõja ajast õpetas tulevasi hävituslendureid lendama ründelennukitel Il-2. Peale sõda tuli ta tagasi Eestisse ja määrati Eesti Laskurkorpuse lennueskadrilli "Tasuja" lülikomandöriks. Pärast eskadrilli laialisaatmist läks 1946. aasta suvel erru.

Lisan lingi ka ERR'i digiarhiivi Lembit Lauri saatele "Kirjutamata Memuuare", kus saatekülaliseks on sõjaväelendur A. Palu - http://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata- ... rseni-palu

Hendrik Arro oma raamatus "Pommid öisest taevast" kirjutab sellise lõigu: "Pärast sõja lõppu teenis eskadrillis peale H. Abrami veel mitmeid eesti lendureid, kes sõja ajal olid tegutsenud Nõukogude Liidu tagalas olnud lennukoolides lennuõpetajatena. Nendeks olid kaptenid A. Heinlaid ja A. Nõmmik ning vanemleitnant A. Palu. Eskadrill saadeti laiali 1946. aasta suvel."

Palju oli üldse neid endiseid EW sõjaväelendureid, kes olid sõja ajal Venemaa lennukoolides instruktoriteks?

Komplektiks on seda natuke palju nimetada aga siin on tema sõjaaegne mütsimärk ja sõjalennuväe kooli piloodi rinnamärk.

[uscha]

249. laskurdiviisi 917. laskurpolgu sapöörpataljoni rühmaülema, leitnant Lembit Haljaste komplekt.
I järgu Isamaasõja orden on antud Velikije Luki lahingute eest, kus ta 12.01.1943 avastas vaenlase dzoti ja hävitas selle pärast 9 tundi kestnud lahingut. Orden on väga väikese numbriga ja algselt rippunud kolodka otsas, hiljem kui märgi statuuti muudeti lasid paljud või isegi enamik ordeni kavalere kolodka eemaldada ja poldi joota ordeni taha, sama on teinud ka leitnant Haljaste oma autasuga. II järgu Isamaasõja kohta ei leidnudki andmebaasist informatsiooni, ilmselt on andmesisestaja kuskil trükivea teinud ja ei tule enam nime järgi otsides välja.

Haljaste võttis osa ka Staraja Russa lahingutest 1941. aastal, kus ta raskelt haavata sai. Kokku sai ta sõja jooksul kolm korda haavata!

[LoCo]

Ilus komplekt!

[uscha]

Kuna andmebaasist tema II järgu Isamaasõja autasustamislehte ei leidnud siis lappasin natuke raamatuid. Teoses "Eesti rahvas Suures Isamaasõjas" II osa lk. 549 on selline lõik: "Ägedate lahingutega jõudsid raudteele välja ka 925. laskurpolgu allüksused. Vaenlase soomusrongiga astus kahevõitlusse seersant Ernst Joosti kahur. Soomusrong sai mitu otsetabamust, kaks platvormi süttisid. Leeke, suitsu ja aurupilvi välja paisates hakkas soomusrong aeglaselt taganema. Järjekordse rünnakuga hõivati raudteetamm. Sapöörid leitnant Lembit Haljaste juhtimisel õhkisid ja lammutasid vaenlase tule all osa rööbasteest, et takistada rongi taasilmumist polgu vasakule tiivale. Sealjuures sai L. Haljaste mitmel korral haavata, kuid võitlusväljalt enne ülesande täitmist ei lahkunud.".

See lahinguepisoodi kirjeldus kõlab küll sedasi, et selle eest võiks II järgu Isamaasõja ordeni saada.

Nüüd korra veel sellest I järgu ordenist, mille ta Luki all sai. Raamatus "Eesti Tallinna kaardiväe laskurkorpuse võitlustee" lk. 74 avaldatud statistika järgi autasustati Velikije Luki lahingute järel kõigest 21 võitlejat I järgu Isamaasõja ordeniga. Võrdluseks võib öelda, et medalit "Vapruse eest" anti välja täpselt 20 korda rohkem - 424 korral.

[tossom]

Väga luks komplekk Uscha!

See ümbertegemine oli päris levinud, endal on olemas ümbertehtult Isamaasõja I klassi orden nr. 1169, küll mitte Laskurkorpusega seotult ( ordeni saaja oli lendur ja lendurite instruktor ). Lihtsalt võrdluseks pildid.
Kunagi sattus kätte ka komplektne rippuv I klassi orden nr. 23590, lisan võrdluseks ka sellest pildid. Selle ordeni puhul on tegemist postuumse autasustamisega ja samuti Laskurkorpusega seos puudub. Aga noh, huvitav ikka.