PSMK õhutõrje

[ivalO]

22. November 1917. eraldatud kantseleiruumid Merekindluse õhutõrje ülema tarbeks.
Aadressil Ülem-Sõja (Верхней-Военной ул.) No. 6. korter 22.
Mis aadress see siis tänase seisuga oleks?

Lappa ainult vikit ja vastus käes.
Praeguse nime sai Salme tänav 16. oktoobril 1951. Alates 1907. aastast oli tänava nimi Sõja tänav ja Ülem-Sõja tänav (saksa keeles Militärstrasse, Obere Militärstrasse; vene keeles Военная улица, Верхне-Военная улица). Tõenäoliselt tekkis see tänava nimetus Kalamaja kalmistu kõrval asetsenud sõjaväe lasketiiru ja õppeväljaku mõjul.

[ivalO]

Salme tn.6. Korter 22
Majanumbrid peaks Salme otsas muutumatult samad olema, kui 1917. aastal.
Huvitav, et sõjaväeametnikule anti kantseleiks nn. köök-tuba! Või kuulus terve maja hoopis Merekindlusele?

Üleandmise aktis seisab:

AKT
Korter asub esimesel korrusel, selle kaks ruumi laudvaheseinaga eraldatud, esimeses ruumis on kraanikauss ja vasest kraan. Seintel riiulid, ustel lukud ja olemas võtmed.
Seintelt tapeedid maha kistud. Ruumi köetakse pliidi ja soemüüriga.
Pliidil puudu üks siiber, üks aknaruut mõraga.

[ivalO]

Templid PSMK Õhutõrjeüksuse blankettide ja paberimajanduse tarbeks telliti kohalikult Kiiveri firmalt.
Kokku 25 templit.
Mida tähendab 3 kautšukki, kas tolleaegne kummi(kautšuk), st. materjal ise, millest templid lõigati?

[funker]

Templid PSMK Õhutõrjeüksuse blankettide ja paberimajanduse tarbeks telliti kohalikult Kiiveri firmalt.
Kokku 25 templit.
Mida tähendab 3 kautšukki, kas tolleaegne kummi(kautšuk), st. materjal ise, millest templid lõigati?

Vastus on sul ju otse silme ees - vaata blanketi päisest firma nime ja tegevuse kirjeldust

Tore selliseid blankette vaadata - aadress peal, käid samal tänaval, vaatad maja ja meenutad...

[ivalO]

Ma ju näen, aga püüan aru saada, miks on materjal (3tk.) arvel eraldi lahti kirjutatud?

[funker]

Ma ju näen, aga püüan aru saada, miks on materjal (3tk.) arvel eraldi lahti kirjutatud?

Ma loen välja, et arve on kolmele kautšuktemplile (shtempelei).

[labidamees]

Otsetõlkes jah kolm kautšuktemplit-25.

[funker]

Ivalo, see, mis on arvel lühendatult kirjutatud, on arve päises sõna sõnalt olemas kohe sõna "fabrika" taga - need kaks sõna

[ivalO]

Mnjaa!
Mul ikka kuppel sõidab täiega, 25 on hind ju kurat võtaks!
Ma idioot lugesin, et 3 kummi ja 25 templit ja ise veel mõtlesin, miks hinda ei ole?

Poisid, ärge teistele sellest rääkige!

Kolme templi eest 25 rubla päris kõva raha, kuigi selleks ajaks oli rubla vist oma hiilgusest kõvasti kaotanud?

[labidamees]

Njah...hilja hoiatasid.Ära siis homme eriti imesta kui naabrid sind imeliku pilguga vaatavad ja lapsed nuttes tuppa peitu pagevad.

[funker]

Head lühikesed telefoninumbrid olid siis. Saaks tolleaja Tallinna telefoniraamatu skännitult kätte,
lappaks heameelega. Telefon oli siis paras luksus ka...

Ivalo, äkki arhiivis on, viitsid vaadata?

[Vares]

Kolme templi eest 25 rubla päris kõva raha, kuigi selleks ajaks oli rubla vist oma hiilgusest kõvasti kaotanud?

Mõni aasta varem oleks tõepoolest olnud üpris suur raha. Porutšik aka leitnant sai 1915.aastal kuus palka kuskil 70 rubla ja keskmine palk oli siis 35 rubla (võrdus 23 kuldrublaga).
Keskmine palk, mis veel 1916.aastal oli nominaalselt 74 rubla (35 kuldrubla), hüppas peale Veebruari revolutsiooni - 1917.aastal - 134 rubla peale (jätkuvalt 35 kuldrubla) ja 1918.aastal juba 200 rubla peale (27 kuldrubla).

Nagu märkate muutus segastel aegadel oluliseks nö kaaluraha ehk kuldrubla, mille ümber hakkaski kujunema kõikide erinevate rahanominaalide (kerenskid, ostmargad jne) reaalne ostujõud. Ennem sõda oli paberrubla üksühele vahetatav kuldrublade vastu. Kõik muutus, kui kuulutati välja sõda ning 29.juulil 1914 ilmus kurikuulus finantsministri käskkiri (2069), millega lõpetati paberrahade vaba vahetamine kuldmüntide vastu. Rahva reaktsioon oli nagu "tavaliselt". Vabast ringlusest kadusid sukasäärde (eri nominaalidega) kuldrublad koguväärtusega 629 miljonit rubla ehk 22.6% ringluses olnud rubladest. 100 rublaseid kupüüre aga vahetati (spekulandid, erapoed, väidetavalt isegi riiklikud asutused jne.) väiksemate kupüüride vastu kursiga 85-90 rubla iga kateriina eest.

[Vares]

Head lühikesed telefoninumbrid olid siis. Saaks tolleaja Tallinna telefoniraamatu skännitult kätte,
lappaks heameelega. Telefon oli siis paras luksus ka...

Ivalo, äkki arhiivis on, viitsid vaadata?

Minu teada Venemaal nn kollaseid lehti ei tiražeeritud. Ka mitte Revali kohta käivat. Ametkondlikud telefoniraamatud olid tõsi olemas. Meenub, et olen näinud Mereministeeriumi oma vist. Aga samas see võis olla tegelikult mingi Morskoe Sborniku ("Морскоe сборник") lisa või tavanumber, kus numbrid olid ära toodud.
Esimese üleüldise, kõiki (või enamust) abonomente hõlmava, telefoniraamatuni jõuti alles Eesti Wabariigi ajal ajal.

[ivalO]

1916. aasta juulikuu seisuga on märgitud üksiku suurtükipatarei (PSMK) majandusala asjaajaja – ametniku (seega sõjaväeametnik) aastapalgaks 500 rubla, lisaks 500 rubla kulurahaks ( Столовыхъ).
Patarei ülema (arvestuslikult alampolkovniku aukraad) aastaseks kulurahaks määratud 900 rubla , kaptenil ja staabikaptenil 360.
Palka kahjuks välja ei ole toodud on ainult viide 1914. aasta Mereväeameti seadusele, mille järgi mereväes ohvitseridele palka arvestati.

Staabiohvitseridele maksti lisaks palgale 1.50 päevaraha, vanemohvitseridele ( оберофицерам) 1.00 rubla.

Igale ohvitserile ja tiitlit omavale sõjaväeteenistujale oli ette nähtud sõjaväe poolt (казенной прислуги) tentsik.
Lisaks maksti seadusandlusega määratud ulatuses kinni nende korteri üür, küttepuude ja elektriarve.

Staabiohvitseridele eraldati tentsiku palkamise ja ülalpidamisega seotud kulude katteks aastas 120 rubla.

Patareis oli ette nähtud ka kaks mootorratast, nende kuludeks maksti igakuiselt avansi korras 100 rubla.

Alamväelaste aastapalgad:

Vanem veterinaarvelsker, suurtükiväe veltveebel ja kõrgema astme kirjutaja – 72.- rubla, soodustusi märgitud ei ole.
Kaptenarmus ja vanem feuerwerker ja keskastme kirjutaja – 48.- rubla.
Kirjutaja , noorem feuerwerker ja vanem relvameister – 12.- rubla
Pasunamees, bombardiir-sihtur, laborimees, telefonist, mootorrattur, luuraja, tentsik ja vaatleja – 7.50 rubla.
Kõige väiksem palk oli kanoniiril – 6.00 rubla aastas, ehk 50.-kopikat kuus!

Andmed siis 1916. aasta keskelt, aga nagu Vares eelpool mainis, lasi Veebruarirevolutsioon rublal kõvastu aadrit.
Kiiveri tšekk kannab kuupäeva 10. november 1917.

[Vares]

Kas sa äkki kirjutasid siiski välja alamväelaste 1916.aasta taskurahad kuu lõikes? Kuidagi väga väikesed summad! Isegi 1914.aasta kontekstis! Kojamees teenis 1913.aastal 18 - 40 rubla kuus!

Mis sõna vene keeles on kasutatud? Kas пособие või midagi muud?