Palermo mets
Palermo mets
Kas foto kajastab ülalmainitud sündmust?
Re: Palermo mets
Jah, 1919. aasta jaanuaris.ivalO kirjutas:Kas foto kajastab ülalmainitud sündmust?
foorum.rindeleht.ee
Re: Palermo mets
Veel Palermot ...
Re: Palermo mets
Ei ole kuulnud ennem. Kas keegi viitsib lühidalt vai pikalt jutustada?
Paluks pakkuda kõike Vabadussõja, EW sõjaväe ja II M.s Punaarmeega seonduvat (eriti eestlased Punaarmees ja Lend-Lease temaatika). Otsin "Tartu" kolpa ja kotkast.
Re: Palermo mets
Ai-ai, elaks sa Haapsalus, oleks sul vihast vahutav ajalookirjanik juba ukse taga 

"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
Re: Palermo mets
Jajah. Betoonkingadega lahepõhjas.
Paluks pakkuda kõike Vabadussõja, EW sõjaväe ja II M.s Punaarmeega seonduvat (eriti eestlased Punaarmees ja Lend-Lease temaatika). Otsin "Tartu" kolpa ja kotkast.
Re: Palermo mets
1918. aasta 16. detsembril langes Rakvere punaarmeelaste kätte. Kohe hakati arreteerima inimesi, keda kahtlustati poolehoius Eesti Ajutisele Valitsusele. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal punamadruse juhtimisel ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui 12. jaanuaril Eesti vabadusvõitlejad Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Peale kuulihaavade oli tapetuil täägihaavu, mõnel oli kolp purustatud, kaks ohvrit oli surnuks kägistatud. Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Peale Palermos mõrvatute tuvastati hulgaliselt üksikhukkamisi. Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese. Tsiviilisikute hukkamise aluseks oli Eesti Töörahva Kommuuni 3. detsembri dekreet, milles on öeldud: “Iga juuksekarva eest, mis meie seltsimeeste peast vägivalla teel maha langeb, vastutavad oma elu ja varandusega kümme valgekaardilast, nende naised ja lapsed...” Dekreedile oli alla kirjutanud Jaan Anvelt.
Palermo mõrvapaika püstitati mälestusmärk, mis õnnistati ja avati 10. jaanuaril 1935. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal lasksid punavandaalid selle õhku. Nüüd on mälestussammas endisel kujul taastatud. Süütult tapetud rahvuskaaslasi mälestatakse iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel pühapäeval, 10. jaanuaril kell 12.
Peep Kärp
Kui 12. jaanuaril Eesti vabadusvõitlejad Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Peale kuulihaavade oli tapetuil täägihaavu, mõnel oli kolp purustatud, kaks ohvrit oli surnuks kägistatud. Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Peale Palermos mõrvatute tuvastati hulgaliselt üksikhukkamisi. Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese. Tsiviilisikute hukkamise aluseks oli Eesti Töörahva Kommuuni 3. detsembri dekreet, milles on öeldud: “Iga juuksekarva eest, mis meie seltsimeeste peast vägivalla teel maha langeb, vastutavad oma elu ja varandusega kümme valgekaardilast, nende naised ja lapsed...” Dekreedile oli alla kirjutanud Jaan Anvelt.
Palermo mõrvapaika püstitati mälestusmärk, mis õnnistati ja avati 10. jaanuaril 1935. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal lasksid punavandaalid selle õhku. Nüüd on mälestussammas endisel kujul taastatud. Süütult tapetud rahvuskaaslasi mälestatakse iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel pühapäeval, 10. jaanuaril kell 12.
Peep Kärp
Re: Palermo mets
Eriti "proosa" lõik on sulest välja imetud.ivalO kirjutas: “Iga juuksekarva eest, mis meie seltsimeeste peast vägivalla teel maha langeb,...”
Tänud muidu infokillu eest!
Paluks pakkuda kõike Vabadussõja, EW sõjaväe ja II M.s Punaarmeega seonduvat (eriti eestlased Punaarmees ja Lend-Lease temaatika). Otsin "Tartu" kolpa ja kotkast.
Re: Palermo mets

Osta.ee peal müügis.
-
- Huviline
- Postitusi: 155
- Liitunud: T Apr 06, 2010 2:28 pm
Re: Palermo mets
divine kirjutas:Ai-ai, elaks sa Haapsalus, oleks sul vihast vahutav ajalookirjanik juba ukse taga

Re: Palermo mets
Üks metsikumaid veretöid, mis bolševikud oma lühikesel võimutsemise perioodil Eesti pinnal 1918.-1919. aastal ja Vabadussõja algul sooritasid, toimus Rakveres Palermo metsas. Bolševikud alustasid arreteerimiste ja hukkamistega kohe pärast Rakvere vallutamist. Vahistamised viidi läbi kogu Viru- ja Järvamaal. Peamiselt vahistati süütuid talupidajad, majaomanikke, Kaitseliitu kuulunuid, Eesti rahvaväes teeninud ohvitsere ja sõdureid, kes olid oma väeosadest mingil põhjusel maha jäänud ja punaste kätte sattunud. Lisaks ka kooliõpetajaid, kirikuõpetajaid, köstreid, äriomanikke ja poepidajaid, väikeametnikke ja omavalitsuse tegelasi (vallakirjutajad, vallavanemad, raudteeametnikud) ja nii edasi. Hiljem laipade väljakaevamisel selgus, et hukatute hulgas oli ka naisi, vanakesi ja alaealisi kooliõpilasi.
Suurem hukkamine viidi läbi 10. jaanuari päeval linna lähedal niinimetatud Palermo metsas. Sealsest ühishauast leiti üle 150 laiba, millest osa ei suudetud kindlaks teha, kuna näod olid tundmatuseni purustatud ja puudusid igasugused dokumendid. Järelevaatusel tehti kindlaks, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Palermo massihaua avamisel tehtud fotod rändasid 1919. aastal ja ka hiljemgi läbi kogu maailma ajakirjanduse. Informatsiooni Rakvere ja Tartu veretöödest vahendas läänemaailma ajakirjandusele Kopenhaagenis tegutsenud Eesti Teadete Büroo juhataja kirjanik Eduard Vilde, kelle kirjeldus ilmus esitrükis Prantsuse suurimas pildiajakirjas L'Illustration kaheveerulisena pealkirja all "Les crimes du bolchevisme en Esthonie" koos fotodega massimõrvadest Rakveres ja Tartus. Eestis toimunud massimõrvad tekitasid jälestust ja hukkamõistu läänemaailmas. Informatsioon nendest aitas positiivselt populariseerida Eesti Vabadussõda ning avas läänepoliitikute silmad nägemaks bolševismi õiget palet.
Raamatust "Soomusrong Nr 2 Vabadussõjas"

Suurem hukkamine viidi läbi 10. jaanuari päeval linna lähedal niinimetatud Palermo metsas. Sealsest ühishauast leiti üle 150 laiba, millest osa ei suudetud kindlaks teha, kuna näod olid tundmatuseni purustatud ja puudusid igasugused dokumendid. Järelevaatusel tehti kindlaks, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Palermo massihaua avamisel tehtud fotod rändasid 1919. aastal ja ka hiljemgi läbi kogu maailma ajakirjanduse. Informatsiooni Rakvere ja Tartu veretöödest vahendas läänemaailma ajakirjandusele Kopenhaagenis tegutsenud Eesti Teadete Büroo juhataja kirjanik Eduard Vilde, kelle kirjeldus ilmus esitrükis Prantsuse suurimas pildiajakirjas L'Illustration kaheveerulisena pealkirja all "Les crimes du bolchevisme en Esthonie" koos fotodega massimõrvadest Rakveres ja Tartus. Eestis toimunud massimõrvad tekitasid jälestust ja hukkamõistu läänemaailmas. Informatsioon nendest aitas positiivselt populariseerida Eesti Vabadussõda ning avas läänepoliitikute silmad nägemaks bolševismi õiget palet.
Raamatust "Soomusrong Nr 2 Vabadussõjas"

Huvitavad Aegna Merekindluse ajateenistuse fotod 1930-1935.
Re: Palermo mets
Palermo tapatalgu 95. aastapäeva puhul tõstan siia ka selle (hetkel osta.ee-s rippuva) ülesvõtte ...
Re: Palermo mets
Puhake rahus!


Väike rahvas nagu Eesti peab tundma oma ajalugu ja oma sangareid, sest need riigid kes ei tunne oma ajalugu on hävingu äärel.