Kuum detsember 2013

[ivalO]

EK.jpg (137.54 KiB) Vaadatud 1109 korda

[plekkpea]

Mein kott , lugu ka ikka juurde? Tagant oleks ka kena kaeda.

[ivalO]

Vennast jäänud, aga vend oli tolajal 14. aastane!

rev.jpg (81.24 KiB) Vaadatud 1066 korda

[Kriuks]

Sehr Gut

[gruppen]

Tuletas kohe meelde, kuidas ma aasta-paar tagasi oma värskelt omandatud korteris tõmbasin lahti õmblusmasina sahtli (otsisin niiti-nõela) ja siis röökis vasta samasugune. Vaid nõelapadjaks oli muteerunud. Korter on aga üldse kahtlane - nõudekapis peale Villeroy und Bochi vaagnate ning kanastatud tasside-kruuside midagi mõistlikku ei olnud. Riidekapi põhjas vedeles tükk burzuiliku olemisega kangast. Elukeskkond tervelt on ikka laastav, kui sattuda kunagise EW ohvitseri majapidamisse elama. öäk.

kilp on siiski kõvasti ilusam ning vähem auke täis kui mu oma

[uscha]

Leid Harju tänava raamatuantiigist, esilehel märge 1942. aasta augustist ja nimi.
Nimi oleks nagu "I. Kuusk." või "I. Kuuskm.".

[tossom]

"Pärast seda lahingut ei saanud ma aastaid rahulikult lennata," meenutab terroristide kätte langenud IL-14 mehaanik Märt Pajuri. "Iga väiksemgi krõps reisijaruumis tundus automaadivalanguna." Just Pajuri tabav vastutuli Makarovi püstolist sundis kaaperdajad alistuma.
Oli 1969. aasta kuum 3. juuli. Hommikul oli Aerofloti lennuk IL-14 lennanud Tallinnast Leningradi ning juba oldigi tagasiteel. Äsja oli Aeroflotis jõustunud suvesõiduplaan ja selle järgi pidi lennuk vahemaanduma ka Jõhvis.
"Talveplaanis polnud seda peatust ette nähtud," mäletab pardamehaanik Märt Pajuri. "Ja see meid tegelikult päästiski, et Jõhvi kohal sattusime olema!" tänab mees siiani saatust.
Pilgeni täis reisilennuk põikas põgusalt Jõhvi ning jätkas siis lendu Tallinna poole. Et pardal oli palju lastega peresid, tõttas stjuardess Liina Härma vaatama, mis salongis toimub. Naine astus läbi piloodikabiini tamburi ning tõukas lükandukse lahti. Tema ees, seljaga kabiini poole, seisis aga mees, käes püstolkuulipilduja PPŠ! Mehe kaaslane hoidis käes jahipüssist ehitatud kärbikut. Kolmas kaaperdaja oli relvastamata naine.
Ehmunud stjuardess naasis piloodikabiini ja hüüdis: "Üks mees vehib minu selja taga relvaga!"
"Vastasin talle: Mis jaburat juttu sa ajad!" meenutab Pajuri. "Sellist asja ei saa olla!"
Turmtuli piloodikabiinile
Tillukeses meeskonnaruumis oli neli meest: esireas istusid seljaga ukse poole kapten Pavel Kuzmenkov ja piloot Valentin Platonov, nende vahel pardamehaanik Pajuri ning oma istmel veel ka radist Nikolai Kisel. ILi tüürimehe koht oli sel reisil tühi.
Kohe hakkas ka meeskonnaruumi alumiiniumukse link stjuardessi selja taga närviliselt logisema. Ja siis tuli läbi ukse püstolkuulipilduja valang, mis tabas radisti kopsu ja selgroo vahele... Kisel kaotas teadvuse.
Pardamehaanik Pajuri viskus välkkiirelt kabiiniseina ja kapteniistme vahele, jäädes sündmuste arengut ootama. Kogu meeskonna peale oli neil vaid üks Makarovi püstol ja paar padrunipidet! Kuni Kuzmenkov relva kaptenilaekast kätte sai ja ära laadis, kostitati meeskonda läbi õhukese seina aina uute valangutega.
"Kapten riskis ja tulistas paar pauku ukse poole," kirjeldab Pajuri õhulahingu jätku. "Otse ei saanud tulistada, sest salong oli rahvast täis. Ta lasi poolviltu, et mitte reisijaid tabada."
Automaatur ehmatas seepeale ja valangutes tekkis paus. Meeskond sai pisut hingetõmbeaega ning otsustas kurjategijatele vastulöögi anda.
Kuul tabas ründajat peopessa
"Mulle kargas pähe, et hüppaks õige kabiini teise serva," jutustab Pajuri. Kohe hakati aga taas ust lõhkuma ning jälle kaikusid ka automaadivalangud. Ilmselt püüti tabada pilooti, sest lennuki kaptenit üritavad kaaperdajad tavaliselt mitte tappa - lennuk peab ju õhus püsima ja lendama edasi nende soovitud suunas.
Nähes, et kapten ei suuda korraga lennukit juhtida ja tulistada, küsis mehaanik püstoli enda kätte. Kuhu sa aga tulistad, kui salong on pilgeni rahvast täis ja vastaseid pole nähagi!
"Tegin paar pauku piloodikabiini kõrval asunud pagasiruumi alumiiniumtorudesse. Poolviltu läbi ukse, mitte huupi."
Üks padrunipide sai juba tühjaks. Pajuri haaras järgmise ja võttis pilootide seljataguse taas kirbule. Õhuke alumiiniumuks oli kuuliaukudest juba nagu sõelapõhi. Äkki varjas tume kogu aukudest kumava valguse ning mehaanik tegi veel ühe lasu. Nagu hiljem selgus, läks see kümnesse - Makarovi 9millimeetrine kuul tabas terroristi peopesa ning ilmselt ka tema relva. Haavatu pillas PPŠ maha ning selle lukk lendas salongiistmete vahele. Üks julge reisija tõukas automaadiosad jalaga kohe kaugemale istmete alla.
"Olen oma! Ma pole terrorist!"
Kogu tulistamise aja lendas IL Jõhvi kohal. Kui terroristid olid rivist välja löödud, otsustas kapten lennuki kohe maandada. Läbilastud hüdraulikasüsteemi pärast ei töötanud aga pidurid ja ka tagatiibu oli võimatu alla lasta. "Kui terroristide kuulid oleksid aga tabanud hüdraulikasüsteemi lähedal asunud akusid, oleks lennuk kindlasti süttinud..." käis mehaanikul alles nüüd peast läbi.
"Maandusime suure kiirusega, kuid siiski õnnelikult Jõhvi lennuväljale," meenutab Pajuri ebaõnnestunud kaaperdamise lõppvaatust.
Sõitjad olid niigi paanikas ja seda süvendas lennukis tekkinud rüsin - väljumiseks oli vaid üks uks. Mehaanik Pajuri lõi samal ajal lahti pagasiluugi ja viskas sealt postikoti välja. Kohe kerkis tema nina ette lennuväljavalvuri haavlipüssitoru. "Mida sa minust sihid! Ma olen oma. Vaenlased on mujal!" hõikas kohkunud mees talle.
Samal ajal püüdsid kaaperdajad veel päästa mis päästa annab ja heitsid sõitjateruumi ka... lahingugranaadi! Õnneks oli see vaid imitatsioon.
Nähes, et lahing on lõplikult kaotatud, hüppasid meeskaaperdajad lennukist välja ja panid plagama. Nende naiskaaslane lõi aga araks ning reisijad väänasid tal käed selja taha.
Lennukis kärbikuga vehkinud mees tormas ummisjalu Narva maanteele ja suutis peatada Leningradi poole sõitnud takso. Selle nabis aga KGB eriüksus Gatšina lähedal kinni. Terrorist oli jõudnud oma relva haavatud kaaslasele üle anda, kes lidus kabuhirmus lennuvälja kõrvale metsa. KGB-lased leidsid aga redutaja üles ja tapsid kinnivõtmisel.
Kaaperdajad vangi, meeskonnale tähesadu
Kaaperdamist hakkas uurima KGB. Meeskonda solgutati mitu kuud uurijate ja kohtu vahet. "Uuriti ja puuriti iga detaili!" mäletab Pajuri. "Alati lõppes ülekuulamine hoiatusega: Juhtunust ei tohi kellelegi rääkida!" Mehed lendasid siiski pärast nädalast puhkust edasi nagu ennegi. Vaid rängalt haavatud radist lamas mitu kuud haiglas.
Hiljem selgus Leningradis kohtuprotsessil, et lennuk taheti kaaperdada ja piiri taga mõnes "pehmes kohas" maandada. Seejärel lootsid kurjategijad põgeneda Ameerikasse. Kärbikuga mees olnud äsja sõjaväest tulnud ja jagas natuke lendamisest. Tema pidi ka pärast meeskonna tapmist piloteerimise üle võtma.
Kohtuotsus oli karm: naisele mõisteti 13 ja mehele 11 aastat range režiimiga vanglat.
Lennuki viieliikmelist meeskonda premeeriti aga kuupalga suuruse rahasummaga. Piloote autasustati ka lahingulise Punalipu ordeniga, teised said Punatähe ordeni. Kõrged autasud anti kätte lennujaama klubis, et mitte liigset tähelepanu äratada. "Meile korrati pidevalt, et päästsime Nõukogude Liidu häbist, tuues lennuki oma maale tagasi," muigab Pajuri. Kaaperdatud lennuki üle piiri viimist peeti tollal suurimaks surmapatuks. Sügisel anti kõigile Sotši sanatooriumituusik ning Liina Härma ja Märt Pajuri nimi kanti isegi komsomoli auraamatusse.
Vahejuhtumit hoiti aga avalikkuse eest veel aastaid hiljemgi rangelt salajas. Alles 1972. aastal avaldasid Eesti suuremad ajalehed kaaperdamise kohta esimese ja tänaseni ka viimase artikli.

[labidamees]

Vaat kus lops! Õnnitlused!

[funker]

Selliseid asju on alati mõnus lugeda. Tänan, tossom.

[Coger]

hea lugemine. Uskusin, et peale juttu peaks mingi "präänik" ka tulema. Tuligi:)

[tossom]

Tänud,

see orden on mul tegelikult juba ammu, aga alles hiljuti sain teada mis lugu seal taga peidus on...

[punkriehitaja]

huvitav kas terroristid veel praegu elavad ja kus riigis.

[Kriuks]

Kuigi lugupeetud kaasfoormlased on asunud EESTI SÕJAAJALOO foorumi nihestamisele vene mentide ja jessas teab mis pussakate teemasse, siis ikkagi vana kooli inimesena presenteerin algse teemapüstitusega seotud asja ...

Ehe Estnische leid ning 1944 oma töö ka ära teinud toode enne ja täna ...

PS. Loomulikult saavad asjahuvilised aru, et ese on 69 aasta jooksul looduses iseseisvalt deaktiveerunud.

[labidamees]

Tubli tükk!

[wessel]

Vega viis, nüüd kaba vaja.