Natuke selgust Lindau loosse...tossom kirjutas:Ma ei tea, võib olla ei olegi tegemist korpusepoisiga, aga väga huvitavad autasustamised igal juhul.
Kaks Vapruse medalit Hermann Lindau nimele, numbrid pea järjestikku. Mõlemad autasustamised viiekümnendatel. Ja nagu eestlaste puhul kombeks- medalite säilivus on väga hea, ilmselt pole neid kunagi kantudki.
Medalite kandmata seisukord, antud viiekümnendatel, pea järjestikku numbrid- postuumne autasustamine?
LINDAU, Hermann, Peeter, s. 12.15 Saaremaa, eluk. Saaremaa
Lümanda v. Koimla k., 6 kl., tuuker, Paldiskis sadamasilla ehitusel.
1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl.
Krasnouralsk, 789. töökolonn, Eesti korpus, 16.01.43 teadmata
kadunud Velikije Luki all.
-Esimeselt varasemalt autasulehelt on näha, et Lindau oli tõesti osaline Velikije Luki lahingutes 7.Laskurdiviisi sapööripataljoni koosseisus.
1943. aasta Jaanuarikuu vapper tegu on lühidalt järgmine:
Pealetungi ajal Velikije Luki linnas vaenlase kuulipildujate turmtule all maja kindlustades lõhkes kaasvõitleja taskus vaenlase kuulitabamuse tõttu süütevedelikuga pudel, mis põhjustas kaasvõitleja riiete süttimise. Lindau haaras telkmantli ja kustutas tulekahju, millega päästis seltsimehe elu.
Maja vallutamisel hüppas Lindau elektritransformaatorisse, mille seest avast vaenlase pihta kuulipidujast tule. Sakslased märkasid seda ja üks neist viskas transformaatorisse granaadi, mille lõhkemise tagajärjel sai Lindau haavata.
Lindau on täpne ja eeskujulik sõdur, võtab osa isetegevusest ja kultuuritööst. Kaasvõitlejate seas omab autoriteeti.
Esitame autasustamiseks Punatähe ordeniga. Punatäht muudeti Vapruse medaliks...
-Teine autasuleht 1949. aastast kirjeldab põhimõtteliselt kogu lahinguteed ja ka episoodi aastast 1943 Velikije Luki linna lahingutes, kus Lindau siis raskelt haavata sai.
Ka kirjeldatakse, et haavatasaamise tõttu pea valutab pidevalt ja et käesoleval ajal töötab endine rindemees Tallinna meditsiinitehnika vabrikus maalrina.
Esitatakse autasustamiseks Kuulsuse III järgu ordeniga, mis muudetakse paraku Vapruse medaliks...
Seega saigi ta siis ilmselt mõlemad medalid 1952. aastal korraga kätte ja pani karpi seisma.
Miks memento teda teadmata kadunuks peab, on muidugi iseküsimus.