Korpusepoisid

[tossom]

Ma ei tea, võib olla ei olegi tegemist korpusepoisiga, aga väga huvitavad autasustamised igal juhul.
Kaks Vapruse medalit Hermann Lindau nimele, numbrid pea järjestikku. Mõlemad autasustamised viiekümnendatel. Ja nagu eestlaste puhul kombeks- medalite säilivus on väga hea, ilmselt pole neid kunagi kantudki.

Medalite kandmata seisukord, antud viiekümnendatel, pea järjestikku numbrid- postuumne autasustamine?

LINDAU, Hermann, Peeter, s. 12.15 Saaremaa, eluk. Saaremaa
Lümanda v. Koimla k., 6 kl., tuuker, Paldiskis sadamasilla ehitusel.
1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, Sverdlovski obl.
Krasnouralsk, 789. töökolonn, Eesti korpus, 16.01.43 teadmata
kadunud Velikije Luki all.

Natuke selgust Lindau loosse...
-Esimeselt varasemalt autasulehelt on näha, et Lindau oli tõesti osaline Velikije Luki lahingutes 7.Laskurdiviisi sapööripataljoni koosseisus.

1943. aasta Jaanuarikuu vapper tegu on lühidalt järgmine:
Pealetungi ajal Velikije Luki linnas vaenlase kuulipildujate turmtule all maja kindlustades lõhkes kaasvõitleja taskus vaenlase kuulitabamuse tõttu süütevedelikuga pudel, mis põhjustas kaasvõitleja riiete süttimise. Lindau haaras telkmantli ja kustutas tulekahju, millega päästis seltsimehe elu.
Maja vallutamisel hüppas Lindau elektritransformaatorisse, mille seest avast vaenlase pihta kuulipidujast tule. Sakslased märkasid seda ja üks neist viskas transformaatorisse granaadi, mille lõhkemise tagajärjel sai Lindau haavata.
Lindau on täpne ja eeskujulik sõdur, võtab osa isetegevusest ja kultuuritööst. Kaasvõitlejate seas omab autoriteeti.
Esitame autasustamiseks Punatähe ordeniga. Punatäht muudeti Vapruse medaliks...

-Teine autasuleht 1949. aastast kirjeldab põhimõtteliselt kogu lahinguteed ja ka episoodi aastast 1943 Velikije Luki linna lahingutes, kus Lindau siis raskelt haavata sai.
Ka kirjeldatakse, et haavatasaamise tõttu pea valutab pidevalt ja et käesoleval ajal töötab endine rindemees Tallinna meditsiinitehnika vabrikus maalrina.
Esitatakse autasustamiseks Kuulsuse III järgu ordeniga, mis muudetakse paraku Vapruse medaliks...

Seega saigi ta siis ilmselt mõlemad medalid 1952. aastal korraga kätte ja pani karpi seisma.

Miks memento teda teadmata kadunuks peab, on muidugi iseküsimus.

[tossom]

370. Kaardiväe Laskurpolgu kaardiväeleitnant Albert Baumverki Isamaasõja II klassi orden. Krasnojarski krais, Esto- Sadok-i külas sündinud eestlane, kelle sõjatee tõi kodumaale tagasi. Sai Oktoobris 1944 Saaremaa lahingutes raskelt haavata.

BAUMVERK, Albert, Jüri, s. 1908 Krasnodari krai Aden, eluk. Rakvere. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, Eesti korpus, lahingud
Muhu saarel ja Saaremaal

Allpool ka Baumverki vägagi huvitav autasuleht. Isamaasõja II klassi orden on saadud Loksa ''operatsiooni'' eest.

[Ben]

Selle varasema tööbati sõnastuse kohta ei tea vaielda . MCP -is just " mestnoje " sõnastuses sai vene sõjaväes aega teenides mingi aeg oldud .

tere
tükk aega möödas aga ikka ei anna rahu. No kuidagi ei tohiks sellist tähendust asjal olla. Ehk valgustad, mis vägedes ja millal teenisid ning milles see üksuse "kohalikkus" avaldus?

B.

[eikeegi]

Jefreitor Karl Alliksaare komplekt (Punatäht nr 939456 (28.10.1944), Lahinguteened nr 1288706 (3.8.1944)).

[tossom]

Jefreitor Karl Alliksaare komplekt (Punatäht nr 939456 (28.10.1944), Lahinguteened nr 1288706 (3.8.1944)).

Punatäht saadud Sõrve sääre lahingutes. Autojuhiga oli tegemist tõesti.

[tossom]

Laskurkorpuse poliitosakonna inspektor, kapten Viktor Kihno. Autasu saadud 354. Laskurpolgu koosseisus Emajõe forseerimise ajal. Kes tahab, loeb ise pikemalt.

[LoCo]

Laskurkorpuse 27. polgu vanemleitnant Ernst Laur 1919-1994.

Laur_Ernst.jpg (73.22 KiB) Vaadatud 16043 korda

LAUR, Ernst, Jaan, s. 23.02.19 Virumaa Pada v., eluk. Tallinn,
Koidu 99-5, keskh., statistik, tegevväelane, ajateenija. 07.41
saadeti sunniviisil Venemaale, Tallinna Sõjakool Slavgorodis ja
Tjumenis, Eesti korpus, noorempolitruk. [ar R307; ZEV IV köide].

Oli koos venna Ferdinandiga Velikije Luki all. Vend langes 25.12.1942.a., kolm päeva hiljem sai ka Ernst haavata. Kolmas vend teenis Saksa sõjaväes (mobiliseeriti Punaarmeesse, pääses hukkuvalt laevalt "Eestirand").

Säilinud komplekt. Kellad olid sõjas kasutusel.

Punatäht 22.04.1944. nr. 516406.

Sõjaaegne Isamaasõja orden, II klass. nr. 125789

[uscha]

Ilus komplekt, mõlemal ordenil on selline eriti kena tumepunane email!

[tossom]

Vapruse medali kavaler Aleksander ATSPOL
s. 1924, Punaarmee, Eesti korpus, 925. laskurpolk

Huvitav ka ses mõttes, et XXX aastat Nõukogude armeed medali on ta saanud Siseministeeriumi 21. laskurpolgus teenides. Siin võib vast rohkem metsavendlusega seost olla?

3. Laskurrodu snaiper Atspol sai oma medali hoopis vapra teo eest 44. aasta lahingutes Saaremaal, Salme küla juures .

[uscha]

Mõned päevad tagasi Raplast leitud "Za Otvagu" (186402) ja Gvardija - tunnistusi kahjuks ei ole aga usun, et märgid kuulunud Eesti Laskurkorpuse mehele. Medali numbri järgi võiks oletada, et autasu annetatud Velikije Luki lahingute eest, lint on sõjamehe enda poolt valmistatud aga usun, et tehtud juba sõjaajal.

[uscha]

Oksjonil praegu üks Z.O. mis ma usun, et on kuulunud Laskurkorpuse sõdurile - medali number on 3 442 227, mul üks medal mille number 3 442 209 ja mis on Eestist leitud. Kaks medalit erinevad ainult 18 numbri võrra!

Tossom ehk oskab öelda, kas olid mingid kindlad Z.O. numbrivahemikud, mis Eesti Laskurkorpusele eraldati?

Oksjonil olev medal - http://www.osta.ee/hobe-medal-vapruse-e ... 01362.html

Ja minu oma, mis ma aastaid tagasi olen kuskilt leidnud ...

[tossom]

Jään selle hilisema Vapruse medali koha pealt hetkel vastuse võlgu ( pole aega uurimistööd teha ), aga see mis Sul Raplast välja tuli ja naljaka kinnituse küljes ripub on kindlasti L.korpus. Mul on endal ka mõned 186*** väikese kinnituste küljes rippuvad Vapruse medalid kuskil, mis on samuti eestist välja tulnud, panen varsti pilte.

Aga nüüd 300. Laskurpolgu 7. Laskurdiviisi miinipildujate üksuse komandör seersant Vaarmann. Üks Lahinguteenete ja kaks Vapruse medalit, millest üks on puudu- rõngas on medali küljest ära murdunud. Vapper seersant- Rõzenino küla juures Pihkva oblastis sai 1944.a ühe Vapruse medali, Pikuli küla juures Lätis 1945 a. Lahinguteenete medali, mille eest teine Vapruse medal anti on veel hetkel teadmata.

[tossom]

E. Laskurkorpuse 249. Laskurdiviisi 224. Üksiku tankihävitusdivisjoni radist, jefreitor Kruusimaa. Lahinguteenete medali kavaler.

[tossom]

E. Laskurkorpuse 485. Suurtükiväe haubitsapolgu vapper telefonist, kaardiväejefreitor Arend Valgam. Vapruse medali kavaler.

[uscha]

Selline natuke omapärane komplekt.
Kalju Kuusik võeti 1944. aasta sügisel 20. Eesti SS Diviisi, septembris 1944 kui sakslased Eesti mandrilt lahkusid tuli Kalju koju, peale seda mobiliseeriti Punaarmeesse ja saadeti 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus Kuramaale. Nendes lahingutes teenis välja ka medali "Vapruse eest". Kuigi seljas oli juba Punaarmee vorm rippus tal kaelas ikka 33. SS Väljaõppe- ja tagavarapataljoni zetoon ja seljakotis olevat olnud ka SS Soldbuch aga seljakott läks Kuramaal kaotsi. Päris paljud eestlased vahetasid 1944. aastal SS vormiriietuse Punaarmee oma vastu ja saadeti Kuramaa lahingutesse, kus paljud oma elu jätsid - Kalju tuli õnneks eluga tagasi!

Need esemed on mul tegelikult juba väga pikki aastaid aga täna meenus, et kuskil oli ka tema ordeniraamat, mille nüüd üles otsisin ja komplekti uuesti kokku panin.