Tean, et sain peremees Mati käest sepikojast selle Ju 88 mootori mõned kepsud ja alumiiniumist detailid, mis vedelesid kiviaia peal. Nägin ka tiiviku võlli ja otsisime taga väntvõlli, mille peremees oli kuhugi maha matnud, aga ei leidnud. Eks alumiinium sulatati sepikojas ümber ja valati sellest muud tarvilikku ja ka messing läks sama teed. Rohkem suurt midagi järel polnud, kuigi tuulasime sepikoja läbi ja vedasime enamuse rämpskraami vanarauaks. Kui leian oma jupid üles, panen ka pildid välja.
Kahjuks heitis peremees ise talvel hinge,

ise kutsus mind veel endale Muhusse külla, kuigi ise oli Haapsalus sugulase pool ja mina Viljandis... lootis ikka koju tulla aga sinna ta jäigi...paari päeva pärast oligi läinud. Müts maha, kahju et tema mälestusi linti ei võtnud. Ta oli veel poisikesena ühe lenduri mütsi koju viinud, aga õde oli hirmuga sellegi hävitanud. Arvan et keegi sealtkandi meestest, kes mandri pääl saare ümbruses elavad ehk veel mäletavad sellest lennukist midagi. Endal oli plaan koos Matiga kohapeal ära käia ja see jäädvustada koos tema jutuga, aga jäin hiljaks. Aga püüan tema mälestusi meelde tuletada ja kirja panna. Muhe muhulane oli, eks ole temaga üksjagu kangematki kraami koos mõnusa jutu juures ära kulunud ja lahingulaevast Slava teadis ta lugusid rääkida. Rännumees oli ta ka, ise kaugsõiduautojuht, Venemaa vahet palju uhanud. Kamtsatkal käinud, vulkaanikraatri kohal lennanud...Kobi kõrbes Mongoolias.
Olgu muld talle kerge, austus talle ja tema tegudele.