nende 3300 mehe seas oli ka uno viiberg, kes hakkas heidelaagri poole liikuma tallinnast.
9.11.1943 tegi ta koos kamraadidega teel heidelaagrisse tapal (mis hoone?) foto, mis jäi meenutama sõjateed.
uno on alt reast paremalt esimene.
järgmised fotod said tehtud juba leedus (käekiri raskesti loetav aga ehk vilkaviski raudteejaam) enne saksamaa piiri ületamist.
sõit väljaõppelaagrisse kestis natuke alla 3 nädala, sest pidevalt tuli mööda lasta raudteel idarindele suunduvaid ronge.
esimene pilt debicas on dateeritud 28.11.1943 – uno on paremalt neljas (mütsi ja pudeliga).
esimestel päevadel (või esimesel) ei toimunud seal ilmselt mitte midagi ja mehed uitasid niisama mööda laagrit ringi. vähemalt selline mulje jääb.
meestest formeeriti vähemalt 3 marsikompaniid ning jagati välja vormiriietus ja varustus (relvad saadi hiljem). väljaõpe koosnes suures osas ainult marssimisest ja laulmisest. relvadega puututi kokku ainult nii palju, et iga mees sai visata ühe lahinggranaadi ja tulistada 5 pauku 300 meetri kaugusel oleva märklaua pihta. detsembris 1943 saadeti 500 meest ukrainasse „narva“ pataljoni täienduseks. uno jäi debicasse.
11.01.1944 (või päev-paar peale seda) marsiti raudteejaama, kus sõdurid laaditi suure rongi peale, mis viis nad eesti ss brigaadi tagalasse drissa raudteejaama. sõit sinna kestis 4 päeva ja liiguti ainult päevasel ajal olles pidevalt 2 õhus tiirleva „stuka“ kaitse all. alles drissas jagati meestele välja relvastus koos laskemoonaga ning alustati väljaõpet jalaväe kergrelvadega.
järgnev pilt on tehtud ilmselt enne raudteejaama minekut. kõik mehed on täisvarustuses. vasaku ringi sees on uno ja parema ringi sees on sama mees, kes näha hintzeri pildil, mis on tehtud 11.02.1944 tartu raudteejaamas kui sinna jõudis riipalu pataljon.
10.02.1944 alustas esimese eshelonina neveli rindelt sõitu eestisse 45. rügemendi I pataljon hauptsturmführer riipalu juhtimisel. peale I/45 oli samas eshelonis veel 45. rügemendi 13. kui ka 14. kompaniist mõlemast üks rühm ja lisaks veel mingi osa õhutõrjegrupist. eshelon peatus drissa raudteejaamas, kust võeti peale paarkümmend 1925. aasta kutsealust (sh. ka uno viiberg). 11.02 hommikul oli rong valgas ja ennelõunal jõuti tartusse. valga ja tartu vahepeal võeti rongile veel ca. 200 1925. aastakäigu meest, kes olid mõeldud I/45 täienduseks.
millal/kuidas need 200 meest vahepeal sinna tartu ja valga vahepeale jõudsid, et neid oli võimalik sealt üles korjata?
11.02.1944 ennelõunal tartu raudteejaamas.
kõik lapiliste riietega sõdurid peaksid olema drissast ja valga/tartu vahepealt peale korjatud 1925. aastakäigu mobiliseeritud mehed. sinelite ja hallide vormidega mehed on neveli rindelt saabunud 45. rügemendi I pataljoni sõdurid.
tammiksaar kirjutab, et veebruaris viidi kolm 1925. aastakäigu meestest formeeritud marsikompaniid drissast kehrasse. ilmselt paigutati mehed kompaniidena
(või veel väiksemate üksustena) kehra ümbrusesse laiali. mais 1944 oli uno raasikul (kehra lähedal), kus oli abiks ka talupidamistöödel.
1944. sügisel kui saksa väed valmistusid eestist lahkuma tuli uno rapla lähedale uuskülla, kus tema tüdruksõber töötas õmblustöökojas ja peitis sinna kõik oma sõjateest mälestuseks jäänud fotod ja 20. diviisi kraenurga.
peale sõja lõppu valetas ta ennast 3 aastat nooremaks, et varjata oma teenimist saksa sõjaväes. 1951. aastal lõpetas tallinna tehnikaülikooli. natuke peale seda said vene võimud haisu ninna uno minevikust ja ta otsustas kolida suhhumi, kus ta töötas ehitusel. suri 1955. aastal.
