ivalo kirjutas:Kas Klooga sõjaväelinnak rajati siis 1939-1940 Vene okupatsioonivägede poolt?
Klooga sõjaväelinnak
Aastatel 1940–1994 on Kloogal asunud üle 50 sõjaväeosa ning -asutuse. Enne Teist maailmasõda paiknes seal 65. erilaskurkorpuse 16. laskurdiviisi 47. laskurpolk, suurtükiväepolgu üks divisjon, tõenäoliselt ka ehituspataljon. Klooga mõisas oli õhujõudude erilennuväebrigaadi 38. hävituslennuväepolk.
Saksa vägedel oli Kloogal organisatsiooni Todt töölaager (koondus-välilaager – KZ-Außenlager Klooga) ja Sisedirektooriumi interneerimislaager, laagrite valveüksused (sh eestlastest koosnenud 287. politseipataljoni 3. kompanii), samuti 20. Eesti SS-diviisi tagavara-väljaõpperügement (väljaõppelaager)
Klooga sõjaväelinnak nr 1 oli Eesti suurim, seal oli kaks kahekorruselist polgustaapi, kaheksa kahekorruselist pataljonikasarmut (igaüks projekti järgi 336 inimesele), kaks sööklat (mõlemas 750 kohta, kahes vahetuses kokku 1500 lõunasööki), kaks meditsiinipunkti (üks neist kahekorruseline), 6–7 tehnikaparki, tuletõrjekomando ja palju teisi hooneid. Generaalplaani kohaselt on sõjaväelinnakus asunud kokku 389 hoonet,
enamik kasarmuist olid seejuures ehitatud 1940. a, ainult kaks neist ehitati 1952. a.
Sõjaväelinnak nr 2 asus Klooga järve ääres, endises Klooga mõisas. Seal oli lisaks 2-korruselisele mõisahoonele, mida kunagi arvatavasti kasutati staabina, veel kaks kasarmut (neist üks 2-korruseline), söökla jt hooned. Viimastel aastakümnetel kasutati territooriumi ladudena (sealhulgas rakettrelvastuse hoidmiseks), enamik suuremaid hooneid ehitati ümber ladudeks.
jne...
Allikas: Eesti sõjaajaloo teejuht. Harjumaa.
http://kristjan.fmce.ee/esm/est/kujunda ... rjumaa.pdf