Merekindluste rinnamärk ...

[ivalO]

Aegna Ohvitseride Kogu 13. juuli ja 7. augusti 1931. a. koosolekute otsuste, ning erakorralise üldkoosoleku otsusega 9. detsembril 1932. kiideti heaks "Aegnasaare Komandatuuri rinnamärgi põhikiri”, ühes märgi kavandiga.

Kaitseministri käsukirjaga nr. 86. 12. aprill 1934. kästi koos põhikirja kavaga esitada väeosal rinnamärgi joonis normaalsuuruses.
Jaanuaris 1935. telliti Riigitrükikojalt rinnamärgi tunnistuse blankette 200. tk.
Märkide valmistamiseks pöörduti Väärismetallide & Märkide tehase Roman Tavast ja Templivabrik Heinrich Kiiwer poole.

Veebruaris langetati otsus Roman Tavast kasuks ja telliti rinnamärke: hõbedast – 120 tükki, hinnaga a Kr. 5:50 ja valgest metallist – 3 tükki, hinnaga a Kr. 4:00.
Iga märgi tagakülg varustati järjekorra numbriga (No. 1, No. 2, No. 3 jne. kuni No. 123)
Edaspidi sai üksikuid märke tellida Merekindluse märgi tunnistuse ettenäitamisel, tagaküljele tuli graveerida järgmine number.
Rinnamärk tuli muretseda omal kulul, erijuhtudel tasus selle eest Merekindlus.

Esimesed 123 märki anti üle 24. veebruaril 1935. Vabariigi aastapäeval.
Sama aasta augustis telliti ka rinnamärgi miniatuurid.
ERA

Merekindluste rinnamärgi tunnistus, märgi enda lisavad juba foorumlased, kellel see kodus olemas.

[uscha]

Jaanuaris 1935. telliti Riigitrükikojalt rinnamärgi tunnistuse blankette 200. tk.

võimalik, et ivalo postitatud tunnistus ei saanud ikkagi lõplikku "jah" sõna ja käiku ei läinud.

minul on üks selline tunnistus, kus rinnamärgi kujutis esilehelt puudub. kui esimesed märgid anti üle 24.02.1935 siis pildil oleval tunnistus kannab kuupäeva 16.02.1935 - äkki siis see minu oma hoopis mingi esmane proovipartii, mille asemele tuli hiljem suuremaformaadiline ja märgi kujutisega tunnistus?

ehk oskavad raudrist ja/või aleks asjasse selgust tuua?

Iga märgi tagakülg varustati järjekorra numbriga (No. 1, No. 2, No. 3 jne. kuni No. 123)
Edaspidi sai üksikuid märke tellida Merekindluse märgi tunnistuse ettenäitamisel, tagaküljele tuli graveerida järgmine number.

see numbrite graveerimine ei pidanud alati paika - olid ka ilma numbriteta eksemplarid.

fotol on näha kolm merekindluste rinnamärki - vasakpoolne on numbriga 39, ülemine (valgest metallist) numbriga 120 ja parempoolne hoopis ilma numbrita ...

[uscha]

Veebruaris langetati otsus Roman Tavast kasuks ja telliti rinnamärke: hõbedast – 120 tükki, hinnaga a Kr. 5:50 ja valgest metallist – 3 tükki, hinnaga a Kr. 4:00.

pildil olev märk kannab numbrit 120 ja on siis ehk esimene valgest metallist tehtud merekindluste rinnamärk?

äkki kõige esimest hõbedast näidiseksemplari ei nummerdatud aga loeti ikka nende 120 tellitud märgi hulka? siis klapiks ilusti, et numbritega on 119 hõbedast märki ja esimene valgest metallist on numbriga 120.

[ivalO]

Kuidas Tavasti juures neid nummerdati ei oska öelda, aga märgi Nr. 1 sai Merekindluste ülem.
Enne aastapäeva oli toodetud näidistena teatud kogus märke ja blankette. Mis nendest sai ?

[Raudrist]

ehk oskavad raudrist ja/või aleks asjasse selgust tuua?

Eks see oletuste tasandile jääbki, kui just arhiivist selgust ei lisandu.

[uscha]

pildil olev märk kannab numbrit 120 ja on siis ehk esimene valgest metallist tehtud merekindluste rinnamärk?

äkki kõige esimest hõbedast näidiseksemplari ei nummerdatud aga loeti ikka nende 120 tellitud märgi hulka? siis klapiks ilusti, et numbritega on 119 hõbedast märki ja esimene valgest metallist on numbriga 120.

Tänu kamraad ivalo energilisele tuhnimisele arhiivis said asjad märksa selgemaks. Kokku telliti 1935. aasta 24. veebruariks 121 Merekindluste rinnamärki, millest esimesed 118 olid hõbedast ja valgest metallist märgid kandsid numbreid 119, 120 ja 121.

Eelnevalt postitatud Nr. 120 märk kuulus Suurupi merekindluses teeninud Vanem-allohvitser August Villemi poeg Karask'ile, kes oli seal teenistuses alates 23.5.1921. Mees ise oli sündinud 22.12. 1892.

Huvitaval kombel läksid kõik kolm valgest metallist märki Suurupi merekindluses teeninud meestele.

Eks see oletuste tasandile jääbki, kui just arhiivist selgust ei lisandu.

See asi on ka selgem nüüdseks - kasutusse läks selline variant nagu siin teemas varemalt postitatud kapten Brokkneri paber.

[Raudrist]

Mul nr. 77 ja oli nr. 112. Kellele need kuulunud on?
Kas saab ka välja uurida, palju neid üldse tehtud (väja antud) on?

[uscha]

Mul nr. 77 ja oli nr. 112. Kellele need kuulunud on?

Loodetavasti oskab ivalo numbrite taha nimed võluda - jääma ootama kuni ta arvuti juurde tuleb.

Kas saab ka välja uurida, palju neid üldse tehtud (väja antud) on?

Teada on, et 1936. aasta jaanuari seisuga oli 149 nime. Edasi kahjuks oletuste tasandil. Ma ise pakuksin, et kuskil 200 - 250. Pigem sinna 200 poole siiski.

[ivalO]

Merekindluste rinnamärk hõbedas, numbriga 77 kuulus Naissaare Komandatuuris patareiülema abina teeninud leitnant Rudolf Israel Hansu pojale.
Sünd 25.05.1903.
Teenistust Naissaarel alustas 29.04.1928. aastal.
Rinnamärgi ja tunnistuse on mees kätte saanud 24. veebruar 1935.

Numbriga 112 sai samal päeval kätte kapral Alfred Jonson Mihkli poeg. Teenis Naissaarel muusikuna 1933. aastast.

[Raudrist]

Tänan!