Maakri tänav.
Imanta tänav.
9. märts 1944
9. märts 1944
Maakri tänav.
Imanta tänav.
Eile oli Lagedil ka mälestustseremoonia ja hiljem konverents. Seal tekkis küsimus miks ikkagi lennukid Tallinnani lasti, miks õigeaegselt vastumeetmeid ei rakendatud, kuidas toimus juhtimine? Uurisin natuke siis andmeid ja sain järgmise pildi: Radarlaev Togo oli merel Vaindloost loodes aga koostöö lennukitega mingipärast ei toiminud. Töötas radar Celebes II, mis asus Kuusalu piirkonnas ja võimalik, et ka Celebes III, mis asus Kunda lähedal. Ühendus oli olemas kahe lennukiga. Saksa aja järgi kell 18.12 lasi Lt. Scheer alla Emumäe kandis esimese punakotka ning kell 18.24 Rakke piirkonnas teise. Kell 18.55 last Uffz. Stolle Tallinna lähistel alla kolmanda, see tuli Maardu mõisa talumaale. Edasi järgmine nokiti alla Vaindloost kirdes jne.... Kokku oli esimesel lainel vastus viis 4./NJG 100 lennukit ning teisel lainel mingipärast ainult kolm. Kokku oligi salgas sel hetkel 5 või 6 Ju-88C-6 masinat ja ainult kolm kogenud pilooti, teised olid kollanokad. Seega oli tulemused paratamatud - sellisele armaadale efektiivselt vastu hakata polnud võimalik kuigi ka flakimeestel oli pidu taevani - tegid tublit tööd!
Lt. Kalus Scheeri Ju-88C-6 Ülemistel 1944
Radarlaev Togo Tallinna sadamas
Lt. Kalus Scheeri Ju-88C-6 Ülemistel 1944
Radarlaev Togo Tallinna sadamas
-
Wiking-Estland
- Huviline
- Postitusi: 916
- Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
- Asukoht: Viljandimaa
Allikad on kirjeldanud ka maapealsete "abiliste" tegevust ...
Tallinna hävitamisele aitasid kaasa diversandid
Iidse Tallinna pommitamine oli mõttetu ja sama kuritegelik kui liitlasvägede lendurite poolt ajaloolise kultuurilinna Drezdeni totaalne purustamine. Tallinna pommitamisest teatakse küll üsna palju, kuid mõnda olulist detaili siiski puudulikult või üldsegi mitte. Juba varsti peale pommitamist hakati rahva hulgas rääkima, et seda tehti inglise instruktorite juhendamisel. Antud teemat on uurinud ajakirjanik Jüri Liim, kellel õnnestus üles leida paar tunnistajat, kes töötasid sel ajal Saksa kaitsepolitseis ja kellel olid otsesed kokkupuuted tollaste sündmustega.
Need mehed olid tegevuses ka Tallinna pommitamiste ajal. Nende tunnistuste ja vahetult peale pommitamise rahva hulgas ringi liikunud juttude põhjal on Tallinna pommitamise kohta selgunud mõned täiendavad faktid.
9. märtsil kell 20.00 oli linnas ette nähtud õppehäire. Nõukogude lennukid saabusid aga linna kohale pool tundi varem. See tähendab, et venelased olid õppehäire toimumisest informeeritud. Hiljem see arvamus leidiski kinnitust. Teatavasti esimene rünnakulaine tuli Soome lahe poolt. Linna kohale pilluti välja nn "jõulupuud". Kogu ümbrus muutus valgeks nagu päeval. Seejärel tulid pommitajad.
Julgeoleku ülesandeks oli linnas diversantide püüdmine. Tol ööl saadi neid pealinna süütajaid kätte ligemale sadakond. Nende hulgas oli ka naisi. Millegipärast kinni võetud süütajatest ainult mõned üksikud julgesid osutada relvastatud vastupanu, rõhuv enamus tõstis kibekähku käed üles.
Tänavatel kinni peetud paigutati algselt Laboratooriumi tänavale ja Patareisse. Selle seltskonna ülekuulamistel saadi teada palju olulist. Selgus, et diversandid korjati põhiliselt kokku Leningradist, sealsest oblastist, Pihkva mailt ja Petserimaa venelaste hulgast. Kuu aega koolitati neid pingsalt Leningradi lähistel. Siit imbusid nad üle rindejoone aegsasti Tallinna. Leningradi grupeeringu ülem andis neile peakäsuks kohustuse: toetada Eesti vallutamist. Just vallutamist, mitte vabastamist, nagu hiljem seoses Tallinnaga hakati leierdama.
Langevarjureid visati alla diversantide dubleerimise mõttes, et tagada signalistide tegevus juhuks, kui linna saadetud agendi oleksid mingil põhjusel tegutsemisvõimetud või kinni võetud. Agentide ülesandeks oli tekitada pommitamise ajal Tallinnas hoonete süütamisega segadust ja paanikat. Samuti pidid nad hoonete süütamise ja signaalrakettidega suunama lennukeid sihtmärkidele.
Peale üldalarmi väljakuulutamist esimese pommilaadungi kukutamise alguses ja kogu pommitamiste ajal oli SD võitlusgrupi üheks ülesandeks leegitsevas kesklinnas fikseerida ja likvideerida marodöörid. Neid siiski peaaegu ei esinenudki, kuigi Viru tänaval mõned kaupluserüüstajad maha lasti.
Pommitamisel "jõulupuude" süttimise ajal avastati linna piiridel ka üksikuid langevarjureid, kes heideti arvatavasti alla diversantide - signalistidena. SD võitlusgrupile oli antud käsk need hävitada. Julgeoleku töötajad avastasid ja arreteerisid või tegid kahjutuks paljusid vene diversante, kes loopisid majadesse süütepudeleid. Selliseid tegelasi lasti mitmeid kohapeal maha.
http://www.hot.ee/vaikal/pommit.htm
Tallinna hävitamisele aitasid kaasa diversandid
Iidse Tallinna pommitamine oli mõttetu ja sama kuritegelik kui liitlasvägede lendurite poolt ajaloolise kultuurilinna Drezdeni totaalne purustamine. Tallinna pommitamisest teatakse küll üsna palju, kuid mõnda olulist detaili siiski puudulikult või üldsegi mitte. Juba varsti peale pommitamist hakati rahva hulgas rääkima, et seda tehti inglise instruktorite juhendamisel. Antud teemat on uurinud ajakirjanik Jüri Liim, kellel õnnestus üles leida paar tunnistajat, kes töötasid sel ajal Saksa kaitsepolitseis ja kellel olid otsesed kokkupuuted tollaste sündmustega.
Need mehed olid tegevuses ka Tallinna pommitamiste ajal. Nende tunnistuste ja vahetult peale pommitamise rahva hulgas ringi liikunud juttude põhjal on Tallinna pommitamise kohta selgunud mõned täiendavad faktid.
9. märtsil kell 20.00 oli linnas ette nähtud õppehäire. Nõukogude lennukid saabusid aga linna kohale pool tundi varem. See tähendab, et venelased olid õppehäire toimumisest informeeritud. Hiljem see arvamus leidiski kinnitust. Teatavasti esimene rünnakulaine tuli Soome lahe poolt. Linna kohale pilluti välja nn "jõulupuud". Kogu ümbrus muutus valgeks nagu päeval. Seejärel tulid pommitajad.
Julgeoleku ülesandeks oli linnas diversantide püüdmine. Tol ööl saadi neid pealinna süütajaid kätte ligemale sadakond. Nende hulgas oli ka naisi. Millegipärast kinni võetud süütajatest ainult mõned üksikud julgesid osutada relvastatud vastupanu, rõhuv enamus tõstis kibekähku käed üles.
Tänavatel kinni peetud paigutati algselt Laboratooriumi tänavale ja Patareisse. Selle seltskonna ülekuulamistel saadi teada palju olulist. Selgus, et diversandid korjati põhiliselt kokku Leningradist, sealsest oblastist, Pihkva mailt ja Petserimaa venelaste hulgast. Kuu aega koolitati neid pingsalt Leningradi lähistel. Siit imbusid nad üle rindejoone aegsasti Tallinna. Leningradi grupeeringu ülem andis neile peakäsuks kohustuse: toetada Eesti vallutamist. Just vallutamist, mitte vabastamist, nagu hiljem seoses Tallinnaga hakati leierdama.
Langevarjureid visati alla diversantide dubleerimise mõttes, et tagada signalistide tegevus juhuks, kui linna saadetud agendi oleksid mingil põhjusel tegutsemisvõimetud või kinni võetud. Agentide ülesandeks oli tekitada pommitamise ajal Tallinnas hoonete süütamisega segadust ja paanikat. Samuti pidid nad hoonete süütamise ja signaalrakettidega suunama lennukeid sihtmärkidele.
Peale üldalarmi väljakuulutamist esimese pommilaadungi kukutamise alguses ja kogu pommitamiste ajal oli SD võitlusgrupi üheks ülesandeks leegitsevas kesklinnas fikseerida ja likvideerida marodöörid. Neid siiski peaaegu ei esinenudki, kuigi Viru tänaval mõned kaupluserüüstajad maha lasti.
Pommitamisel "jõulupuude" süttimise ajal avastati linna piiridel ka üksikuid langevarjureid, kes heideti arvatavasti alla diversantide - signalistidena. SD võitlusgrupile oli antud käsk need hävitada. Julgeoleku töötajad avastasid ja arreteerisid või tegid kahjutuks paljusid vene diversante, kes loopisid majadesse süütepudeleid. Selliseid tegelasi lasti mitmeid kohapeal maha.
http://www.hot.ee/vaikal/pommit.htm
Sattusin Reporteris nägema Jüri Liimi esinemist tänase sündmuse puhul. Kui keegi veel nägi, siis ei maksa võtta seda tõsiselt. Vana püüab endale tähelepanu äratada. Tema sõnul lasksid lendurid alla 27 lennukit sealhulgas olid allalaskjateks ka eesti lendurid ning et vene poolel osalesid ka välismaised instruktorid. Vana unustas lisada kust on pärit need andmed. Luftvaffe Personalamti claimlist annab vaid 17 tulemust ja ei ühtegi eesitsoost pilooti. Eestlased teatavasti lendasid ööpommitajate üksusesse kuuluvatel moosiriiulitel nagu Arado 66, Fokker CVE, Hs-126 millised ei olnud suutelised tabama vene pommitajaid nii kiiruselt kui kõrgusel ja nende teenistusajaloos ei märgita ka sellist seika. Õhujõudue kindral Rešetnikovilt (osales Tallinna pommitamisel) küsiti otseselt kas välismaised instruktorid osalesid 9. märtsi ja varasemates rünnakutes. Otsene vastus oli ka "ei", see oleks omadele au pihta käinud.
"Õhujõudue kindral Rešetnikovilt (osales Tallinna pommitamisel) küsiti otseselt kas välismaised instruktorid osalesid 9. märtsi ja varasemates rünnakutes. Otsene vastus oli ka "ei", see oleks omadele au pihta käinud."
Kas siis tõesti on see teema lõpuks ümber lükatud ja nö "edasikaebamisele ei kuulu"? Seda müüti ju ikka väga usinasti kultiveeritakse alati kui see Tallinna hävitamise aastapäev kätte jõuab.
Kas siis tõesti on see teema lõpuks ümber lükatud ja nö "edasikaebamisele ei kuulu"? Seda müüti ju ikka väga usinasti kultiveeritakse alati kui see Tallinna hävitamise aastapäev kätte jõuab.
