Klooga koonduslaager ...

[ivalO]

No need mälestusmärgid ja Klooga sõjaväelaager kaks sootuks erinevat kohta.

[plekkpea]

Oleks teand, oleks kutsund, kuid eks järgmisel korral.

[Ober marschall]

plekkpea ma arvestan su kutsumisega järgmisel korral. üks alati igavam seigelda. võin ka paldiskis koolitus ringkäigu korraldada:) kus ka saksa käsi siiani olemas..

[uudistaja]

Niipalju võin siis nüüd rääkida kuipalju vanaema mäletab - nende pere toodi Kloogale Ingerimaalt sakslaste poolt. Viibisid laagris kokku 6 kuud. Elutingimused nagu arvata võib olid äärmiselt rasked, süüa oli vähe ning seegi vähe toitev. Pakuti leiba mis oli segatud kokku saepuruga ning mida organism ei tahtnud omaks võtta (peale sõda suri 2 inimest peres ära seoses maohaigustega), inimesed nõrkesid kiiresti ning suremus oli suur. Vanaema rääkis et eriti jube oli see, et kuna elati barakkides ja seal olid mitmekorruselised narid, siis need kes olid juba nõrgad ei jõudnud enam ülevalt alla tulla ning nii tegid oma hädad otse asemele, mis siis allolijatele peale tilkus, võib ainult aimata kui meeliülendav elamus selline on. Tööd ei pidanud nemad tegema, niipalju kui ta mäletas, siis ütles, et sakslaste suhtumine nendesse ei olnud nii halb kui kohapealsesse kontingenti, mispärast see nii on ei oska ise aimata. Huvitav seik mida veel mainis oli see, et mingil hetkel kui nälg oli muutunud juba talumatuks otsustas tema isa, et tuleb minna otsima toitu ning võttis isa tema kaasa (teised pereliikmed olid juba liiga nõrgad). Isa ütles veel et ei ole vahet kas sureme siin nälga või jääme vahele ning lastakse maha. Edasi läks siis nii, et kuidagi õnnestus neid okastraataedade alt läbi pugeda ning olidki väljaspool laagrit. Kõndisid niikaua kuni jõudsid kuhugi taluni ning isa otsustas riskida ning süüa küsida. Tuli välja, et talus olid naised, mehi polnud. Inimesed olid olnud ääretult lahked ning eks neil oli ka kahju neid nälginud inimesi vaadata, paluti ainult et nad kiiresti lahkuks, et mitte kõigile häda kaela tõmmata, anti kaasa leiba ja jahu, mida vanaema taskutesse ja säärde toppis igalepoole niipalju kui mahtus. Kui see toiming tehtud asutasid end ikkagi tagasi minema. Vahetult enne laagrit sattus neile aga peale 2 meheline patrull olid olnud sinelites ja käelintidega ning püssid õlal. Hõigati isa ja vanaema kaugelt seisma ning joosta nagunii ei oleks jaksanud. Sel hetkel kui seis karjuti võttis isa vanaemal käest kinni ja ütles et nüüd on lõpp lastakse kohe maha. Tuli patrull juurde ja küsis et kuhu minek. Tuli välja et olid eestlased. Isa oli siis öelnud nii nagu asjad on, kuna kaotada polnud midagi, et laagrist ja et toitu otsisid, patrull oli natuke mõelnud ja öelnud et käige kus kurat siit ja lasid nad minema. Ja jõudsid nii ka tagasi laagrisse huvitaval kombel. Sellised mälestused siis. Mõned küsimused tekkisid seoses sellega, et ka laagris oli tõesti nii nõrk valve, et sai põgeneda? Isa oli muide eestlane!

[Estoloog]

Ingerimaalt ümberasustatute laager (nii ingerlased, soomlased, vadjalased jt kui venelased) ja Klooga vangilaager olid kaks eri asja, teineteisest eemal. Aga väga hea, et on siin kirjas esimeste laagrist autentseid mälestusi. Need võiks palju pikemalt lasta jutustada (asukoht, hooned, töötajad, teised inimesed jne jne) ja linti võtta või kirja panna.

[uudistaja]

Aitäh Estoloog, natuke targem selle koha pealt, miks oli ehk võimalik põgeneda. Püüan ka ise lasta tal täpsemalt rääkida elust Ingerimaal seal elasid saksa ohvitserid neil majas ise nad aeti sauna ja veel palju muud aga ehk saab asja täpsemalt kirja panna ning ka siin edasi jutustada.

[Estoloog]

On kolm raamatut viimasel ajal, mis selle teemaga tegelevad. Küsitlemisel võiksid need abiks olla, tegelikult ka muidu vähemalt kaks esimest igati huvitavad.

Esimene (Tenkkude oma) on rikkalikult illustreeritud kahe soomlase, pastori ja lotta päevik koos fotodega, tegevus nii Ingerimaal kui ka Eestis, sh Kloogal. Naine oli Kloogal rahade vastuvõtja ja tshekkide vastuandja, mille eest Soomes raha tagasi said. See on väga asjalik lugemine. Lota on veel elus, nägin teda ühes Soome TV hommikusates oma raamatut tutvustamas.

Teine on Gatshina lähedalt Virkinost pärist soome neiu autobiograafiline jutustus, tema ja ta pere saatuse raamat, natuke ilukirjanduslik, aga ikkagi väga mõjus. Selle sisukorra ja "Klooga" peatüki panen netti üles ja viite siia hiljem. Raamat ilmus 500 eks-is. Vaata ka:
http://www.inkeri.ee/INKERI/2008_09/Ink ... 8_s2-3.pdf

Kolmandat, Ilmar Laheranna vihikukest pole näinud veel.

=================


Tenkku, Jussi, 1917-2005
Inkeriläisiä siirtämässä : Jussi ja Liisa Tenkun päiväkirjat 1943-1944
Helsinki : Suomalaisen kirjallisuuden Seura, 2008
290, [5] lk. : ill., kaart. ; 22 cm
Suomalaisen kirjallisuuden seuran toimituksia, 0355-1768 ; 1151
Märkused lk. 5-15: Johdanto / Pekka Nevalainen

RR 4.k. hoidla (jätkv/a) PL A/746; 1151 1151 [2008] KOHAL
TLÜAR teadusrk kojulaenutus VB08/3197 1151 [2008] KOHAL

*

Хиива, Ирья
Из дома
Санкт-Петербург: Нестор-История, 2008
280 lk., 4 l. ill.

TlnKR venekeelse kirjanduse kojulaenutus Р/ХИИ TÖÖTLUSES
TlnKR venekeelse kirjanduse kojulaenutus Р/ХИИ TÖÖTLUSES
TlnKR Kadrioru kojulaenutus Р/ХИИ KOHAL
TlnKR Kännukuke kojulaenutus Р/ХИИ TÖÖTLUSES
TlnKR Laagna kojulaenutus Р/ХИИ KOHAL
TlnKR Männi kojulaenutus Р/ХИИ TÄHTAEG 22.11.08
TlnKR Männiku kojulaenutus Р/ХИИ TÖÖTLUSES
TlnKR Nurmenuku kojulaenutus Р/ХИИ TÄHTAEG 22.11.08
TlnKR Paepealse kojulaenutus Р/ХИИ KOHAL
TlnKR Sõle kojulaenutus Р/ХИИ KOHAL
TlnKR Tondi kojulaenutus Р/ХИИ TÖÖTLUSES
TlnKR Torupilli kojulaenutus Р/ХИИ KOHAL
TlnKR Väike-Õismäe kojulaenutus Р/ХИИ KOHAL

*

Laherand, Ilmar
Ingerimaa sõjapõgenikud Paldiskis
Paldiski: I. Laherand, 2008 ([Tallinn] : Infotrükk)
15 lk. : ill., portr. ; 30 cm

RR 7.k humanitaarsaal Kohaajalugu A (Harjumaa) KOHAL
RR 2.k. hoidla 3-08-02686 KOHAL
RR 2.k. hoidla (S) 3-08-02111 KOHAL
RR 3.k arhiivkogu AR3-08-00865 TÖÖTLUSES
TTÜ rk sundeksemplarid SH-27800 KOHAL

*

[Estoloog]

Hiiva raamatust siis:









Ja sisukord:

[divine]

Kurb tõdeda, et tänase päeva seisuga need kasarmud maatasa tehtud. Kogu see endine väeosa territoorium on buldoosritega siledaks lükatud, ainsatki hoonet pole alles. Kaamerat kaasas polnud paraku, oleks muidu samast rakursist veel ühe pildi teinud. Sic transit gloria mundi.

[Kriuks]

Kuradi p.... Mõtlesin just laekuval suvel laagris asjatada ...

[reigo]

Väeosa väravast tehtud pildid hetkeolukorrast.

[LoCo]

Nõrganärvilistele ei soovita!

US Holocaust Memorial Museum-i kodulehelt sellised pildid. Teksti ei hakanud tõlkima.

Site where members of Einsatzgruppe A (mobile killing unit A) and Estonian collaborators carried out a mass execution of Jews in September 1941. Kalevi-Liiva, Estonia, after September 1944.





Deportation from the Kovno ghetto to forced-labor camps in Estonia. Kovno, Lithuania, October 1943.



Corpses of inmates from Klooga concentration camp stacked for burning. Soviet troops discovered the bodies when they liberated the camp. Estonia, September 1944.









Burned corpses lie on the grounds of the Klooga concentration camp.



Soviet officials view stacked corpses of victims at the Klooga camp. Due to the rapid advance of Soviet forces, the Germans did not have time to burn the corpses. Klooga, Estonia, 1944.



Corpses of inmates discovered by Soviet troops at the Klooga forced-labor camp. Nazi guards and Estonian collaborators had executed the prisoners and then stacked the bodies for burning. Estonia, September 1944.



At the Klooga concentration camp, Soviet soldiers examine the bodies of victims left by the retreating Germans. Klooga, Estonia, September 1944.



The partially burned corpses of former inmates are lined up on the ground at the Klooga concentration camp.





A warning sign in German, Russian and Estonian posted at the entrance to the Klooga concentration camp that reads: "Stop! You will be shot without warning!"





German POWs burying the corpses of Klooga prisoners.







An Estonian poster that includes photographs and drawings depicting the atrocities that took place in the Klooga concentration camp.



Rohkem pilte leiate: http://www.ushmm.org/museum/

[Estoloog]

Peaks olema riigiarhiivi fotod enamik, mis sinna kopeeritud.

Mõned ka siin taas reprotud:

Weiss-Wendt, Anton, 1973-
Murder without hatred : Estonians and the Holocaust / Anton Weiss-Wendt
Syracuse : Syracuse University Press, 2009

*


Kaunase ja Vilniuse geto kohta on ehk nii mõnelegi uudisväärilist ainest vägagi normaalses raamatus (nt kellest koosnes ja kuida tegutses getopolitsei, s.t http://ru.wikipedia.org/wiki/Е&#1 ... ая_полиция )

СТАНКЕРАС П. Литовские полицейские батальоны. 1941-1945 годы
ВРАГИ И СОЮЗНИКИ
2009, 304 с., пер., из-во Вече, Москва

http://www.kniga.com/books/product.asp? ... &sku=k8010

[labidamees]

Pisut parema kvaliteediga ülesvõte

German prisoners of war carry the body of prisoners of concentration camps "Klooga" (Estonia), shot before the arrival of the Red Army and had not managed to completely burn

[Kriuks]

EESTI ARHITEKTIDE LIIDU JA EESTI AJALOOMUUSEUMI PRESSITEADE

12. oktoobril 2012

KLOOGA KOONDUSLAAGRI JA INGERISOOMLASTE MATMISALA PÕLLKÜLAS VÄLIEKSPOSITSIOONI IDEEVÕISTLUSE VÕITJA SELGUNUD

Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ajaloomuuseumi poolt korraldatud ideevõistluse, mille eesmärk oli leida parim kontseptuaalne ja arhitektuurne lahendus Klooga koonduslaagri ja Põllkülas asuva ingerisoomlaste matmispaiga alale planeeritud tulevase väliekspositsiooni ideevõistluse võitja kuulutati välja eile, 11. oktoobril Maarjamäe lossis.

Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsiooni ideekonkursi võitis töö märgusõnaga “MÄLETAME”. Võidutöö autoriteks on Mari Rass ja Diana Taalfeld arhitektuuri- ja projekteerimisbüroost EA Reng. Esikohatöö preemia suurus on 2500 eurot.

Konkursi žürii sõnul vastas võidutöö kõikidele võistlustingimustele, kuid võrreldes teiste töödega oli tegemist kõige terviklikuma maastikulise lahendusega. Võidutöö suureks plussiks on seegi, et ekspositsioon avaneb koheselt rongiga kohale saabujatele, kuna esimene stend on paigutatud juba Klooga rongipeatusesse.

“Meie idee oli luua muuseumi väliekspositsioon kui seletav rada, mis on jagatud teemade järgi kaheks. Otseselt Kloogat puudutavad stendid asuvad Klooga küla poolsel küljel ja teisel pool asuvad üldisemad holokausti Eestis ja Saksa okupatsioonireziimi puudutavad stendid. Ekspositsioon on nagu laiali laotatud raamat, mis seletab jalutuskäigu ja selle vahel peetavate pauside abil kogu loo. Võistlustöös on mälestusmärgid jäetud nende olemasolevale asukohale, kuid nendeni viiv looklev tee teenib aga kahte eesmärki. Esiteks näitab see teed olemasolevate mälestusmärkideni ja teiseks seletab stendide abil lahti mälestusmärgid ja kogu Saksa okupatsiooni ning holokausti puutuva,” räägivad võidutöö autorid Mari Rass ja Diana Taalfeld.

Teise preemia suurusega 2000 eurot pälvis ideekavand “METS”, mille autoriteks on Joel Kopli ja Koit Ojaliiv.

Kolmanda preemia suurusega 1000 eurot vääriliseks peeti ideekavandit “VÄLENDIK”, mille autoriteks on Martin McLean ja Tõnis Kimmel.

Võistlusele laekunud töödega on Maarjamäe lossis (Pirita tee 56) võimalik tutvuda 11. oktoobrist kuni 28. oktoobrini 2012 kolmapäevast pühapäevani kell 10-17.

Arhitektuurivõistlusel väljavalitud töö alusel alustatakse 2012. aasta novembris väliekspositsiooni projekteerimist. Ehitustööd jt ekspositsiooniga seotud tegevused jäävad 2013. aastasse. Väliekspositsioon on plaanis avada külastajatele 2013. aasta sügisperioodil.