Divinity ;)
Saabus selline teade:
Tere, M..
Sinu poolt maa seest leitud märgi näol on tegemist vabariigiaegse Eesti
Vabariigi Raudtee (EVR) raudteelase eraldusmärgiga, mida kanti vormikuue
püstkrae otsadel või palitu kaeluse otsadel. Seega standardses mõttes
lõkme (petlitsa) või lõkme osaga tegemist ei ole. Selle raudtee
embleemmärgist (ratas kahe tiivaga) stiliseeritud märgiga koos võidi
kasutada ka nurkasid (90 kraadi) ja nelinurkseid tähtesid. Märgi
dateerimiseks peaks arvestama järgneva infoga. Teadaolevalt esimene
määrus Eesti Vabariigi raudteelaste vormiriietuse kohta kinnitati
Vabariigi Valitsuse poolt 21. jaanuaril 1921 ja ilmus Riigi Teatajas nr
8 sama aasta veebruaris. Selles märgitakse esimest korda "rahvusvahelise
liikumise embleemi" mütsimärgina. Kahjuks pole andmeid, et seal oleks
juttu muudest raudteelase eraldusmärkidest. Seda määrust täiendati 18.
oktoobril 1922 (RT nr 132, 1922) - täienduse sisu on mulle paraku
teadmata. Kindlamad andmed on 25. märtsil 1925 teedminister Karl Virma
poolt kinnitatud määrusega nr 1148 seoses. Mainitud määrus - "Määrus
raudtee ametnikkude ja teenijate vormiriidega varustamise kohta. -
Vormiriide erandmärgid" - avaldati Riigi Teatajas nr 57/58 7. aprillil
1925 ning selle juures oli lisaks eraldusmärkide kirjeldusele ka
"kinnitatud erandmärkide joonistus", kust võib tõepoolest tiivakesega
ratta leida. Raudteelaste vormi täiustati peagi aga veel. Vabariigi
Valitsus kinnitas 19. detsembril 1929 uue "Raudteeteenijate vormiriiete
ja erimärkide määruse" (RT nr 2, 7. jaan. 1930), mille Raudteevalitsuse
direktor oma käskkirjaga nr 738 17. jaanuarist 1930 ka kehtima pani. Uue
määruse järgi oli nii mütsimärkidel kui kaeluse "teenistuserimärkidel"
väike lisand: sõltuvalt ametist joodeti tiivakes(t)ega rattale külge kas
ristatud labidas ja kirves, signaalkettad või vasar ja tellitav
kruvivõti. Üksnes Raudteevalitsuse, raudtee tervishoiuameti ja
finantsameti töötajatele jäi nii mütsil kantav ratas tiivakestega kui
kaeluse otsadel kantav ratas tiivaga ilma lisanditeta. See kord kehtis
1940. aasta juunipöördeni. 1930. aastatel kasutusel olnud raudteelaste
eraldusmärgid võeti uuesti kasutusele eestlastest raudteelaste vormi
juures 1941-1943. Eeltoodust lähtuvalt võiks märgi valmistus- ja
kasutusajaks pakkuda vahemikku 1925-1940. Ehk aeg, mil meil esimest
korda oli iseseisev ja euroopalik riik ning euroopalik raudtee - koos
vastavate sümbolitega. Illustreerimise mõttes lisan oma kirjale ka kaks
näidist: "erimark1925" kujutab ühe raudteeametniku kaeluse otsa 1925.
aasta määruse järgi, "erimark1930" aga sama ametniku kaeluse otsa
1929./30. aasta määruse järgi. Muuseumitöötajana pakub mulle muidugi
huvi, milline maapõu küll raudteelaste eraldusmärke varjab ja kus
selline maalapp asuda võiks? Üldiselt on vabariigiaegsed raudteelaste
eraldusmärgid üsna haruldaseks muutunud, maapõuest leitud raudteelaste
märkidest kuulen aga esimest korda.
Parimat soovides,
Tõnu Tammearu
teadur/varahoidja
Eesti Raudteemuuseum
Tere, M..
Sinu poolt maa seest leitud märgi näol on tegemist vabariigiaegse Eesti
Vabariigi Raudtee (EVR) raudteelase eraldusmärgiga, mida kanti vormikuue
püstkrae otsadel või palitu kaeluse otsadel. Seega standardses mõttes
lõkme (petlitsa) või lõkme osaga tegemist ei ole. Selle raudtee
embleemmärgist (ratas kahe tiivaga) stiliseeritud märgiga koos võidi
kasutada ka nurkasid (90 kraadi) ja nelinurkseid tähtesid. Märgi
dateerimiseks peaks arvestama järgneva infoga. Teadaolevalt esimene
määrus Eesti Vabariigi raudteelaste vormiriietuse kohta kinnitati
Vabariigi Valitsuse poolt 21. jaanuaril 1921 ja ilmus Riigi Teatajas nr
8 sama aasta veebruaris. Selles märgitakse esimest korda "rahvusvahelise
liikumise embleemi" mütsimärgina. Kahjuks pole andmeid, et seal oleks
juttu muudest raudteelase eraldusmärkidest. Seda määrust täiendati 18.
oktoobril 1922 (RT nr 132, 1922) - täienduse sisu on mulle paraku
teadmata. Kindlamad andmed on 25. märtsil 1925 teedminister Karl Virma
poolt kinnitatud määrusega nr 1148 seoses. Mainitud määrus - "Määrus
raudtee ametnikkude ja teenijate vormiriidega varustamise kohta. -
Vormiriide erandmärgid" - avaldati Riigi Teatajas nr 57/58 7. aprillil
1925 ning selle juures oli lisaks eraldusmärkide kirjeldusele ka
"kinnitatud erandmärkide joonistus", kust võib tõepoolest tiivakesega
ratta leida. Raudteelaste vormi täiustati peagi aga veel. Vabariigi
Valitsus kinnitas 19. detsembril 1929 uue "Raudteeteenijate vormiriiete
ja erimärkide määruse" (RT nr 2, 7. jaan. 1930), mille Raudteevalitsuse
direktor oma käskkirjaga nr 738 17. jaanuarist 1930 ka kehtima pani. Uue
määruse järgi oli nii mütsimärkidel kui kaeluse "teenistuserimärkidel"
väike lisand: sõltuvalt ametist joodeti tiivakes(t)ega rattale külge kas
ristatud labidas ja kirves, signaalkettad või vasar ja tellitav
kruvivõti. Üksnes Raudteevalitsuse, raudtee tervishoiuameti ja
finantsameti töötajatele jäi nii mütsil kantav ratas tiivakestega kui
kaeluse otsadel kantav ratas tiivaga ilma lisanditeta. See kord kehtis
1940. aasta juunipöördeni. 1930. aastatel kasutusel olnud raudteelaste
eraldusmärgid võeti uuesti kasutusele eestlastest raudteelaste vormi
juures 1941-1943. Eeltoodust lähtuvalt võiks märgi valmistus- ja
kasutusajaks pakkuda vahemikku 1925-1940. Ehk aeg, mil meil esimest
korda oli iseseisev ja euroopalik riik ning euroopalik raudtee - koos
vastavate sümbolitega. Illustreerimise mõttes lisan oma kirjale ka kaks
näidist: "erimark1925" kujutab ühe raudteeametniku kaeluse otsa 1925.
aasta määruse järgi, "erimark1930" aga sama ametniku kaeluse otsa
1929./30. aasta määruse järgi. Muuseumitöötajana pakub mulle muidugi
huvi, milline maapõu küll raudteelaste eraldusmärke varjab ja kus
selline maalapp asuda võiks? Üldiselt on vabariigiaegsed raudteelaste
eraldusmärgid üsna haruldaseks muutunud, maapõuest leitud raudteelaste
märkidest kuulen aga esimest korda.
Parimat soovides,
Tõnu Tammearu
teadur/varahoidja
Eesti Raudteemuuseum
divine kirjutas: Muuseumitöötajana pakub mulle muidugi
huvi, milline maapõu küll raudteelaste eraldusmärke varjab ja kus
selline maalapp asuda võiks? Üldiselt on vabariigiaegsed raudteelaste
eraldusmärgid üsna haruldaseks muutunud, maapõuest leitud raudteelaste
märkidest kuulen aga esimest korda.
Parimat soovides,
Tõnu Tammearu
teadur/varahoidja
Eesti Raudteemuuseum
Tore tõesti, et keegi muuseumitöötajatest viitsib vastata. Olen ka sama härrasmehe käest saanud vajalikku teavet.
Kollektsionäärina kommenteeriks antud vastust.
Nii nagu ükskõik milline teine märk, võib ka raudteelase märk sattuda maasse. Seda enam, et tegemist on eraldusmärgiga, mis kergesti sinelist/frentsist eralduv on.
Raudteelaste eraldusmärgid pole olnud kunagi haruldased ja veel mõni aeg tagasi võis neid iga antiigikaupmehe "pahn-märkide" seast leida. Usun, et ka nüüd saab 25-50 krooniga mõne kätte.
Kuna neil plekkembleemidel pole kujutatud ei sini-must-valget ega vapilõvisid, siis ei kadunud antud märgid ka nõukogude ajal.
PALUN PAKKUDA EW JA TSAARI-VENE MÄRKE , MEDALEID , VORMIELEMENTE , POSTKAARTE , FOTOSID, DOKUMENTE JA MUUD.
5223353
5223353
Paar asja veel enne kuu lõppu. Flaki salvekast varuosadeks, mörseri tünn lihtsalt naisele meelehärmi valmistamiseks
Täna sain sellise imeliku pudeli. On teine umbes veerandi kuni kolmandiku võrra väiksem, kui tavaline välipudel. Kleimid putlil ESB 40, korgil ESB 41. Korgil kett küljes, keti teises otsas konks. Kes ütleks, mis mehed sellist tarvitasid?
Täna sain sellise imeliku pudeli. On teine umbes veerandi kuni kolmandiku võrra väiksem, kui tavaline välipudel. Kleimid putlil ESB 40, korgil ESB 41. Korgil kett küljes, keti teises otsas konks. Kes ütleks, mis mehed sellist tarvitasid?