,oot,kuskohast see Sul välja tulli?Fausti asjad
Eelpool näidatud DKW küünlavõri pärit sellisest komplektist. Kasutusel oli saksa sõjaväes:
http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... p?t=276803
http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... p?t=276803
Sõda on elujaatamise kõige aktiivsem vorm.
Parem olla kui näida.
Parem olla kui näida.
VR I-3 ja KR V on küll Johannes (Johan) Larkale annetatud, kuid KR hõberist läheb loogilisest reast välja ja seda polegi Larkale annetatud.
Kenad autasud ja Vabadusristil võimas taust
Jaak Pihlak toob välja eluloo:
JOHANNES JAANI p LARKA, VR I/3, ohvitseri asetäitja (1919).VR I/3 nr 1648/17.12.1920 “Tallinna linna komandantuuri ohwitseri asetäitjale Johannes Jaani p Larkale hinnates sõjalisi teenuseid, mis
(ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organi-seerimise ja korraldamise töös”.Sündis 17. veebruaril (vkj 5.) 1887 Viljandimaa Kabala vallas Laeva külas möld-ri pojana. Abiellus 27. detsembril 1922 Saue vallas Lucie-Ellen Kuttiga (1903–?). Lapsed: Ernst (1924–1996), Ellen (1926), Helmut (1932), Silvia (1935).Õppis Laeva vallakoolis, Pilistvere kihelkonnakoolis, Eesti Aleksandrikoolis Põltsamaal 1902 (ei lõpetanud), Tallinnas Katariina II linnakoolis 1905–1907 ja peda-googikakursustel sama kooli juures, Soomes Päivölä põllutöökoolis 1911–1912 ja Mustiala kõrgemas põllumajan-duse instituudis 1912–1914.Töötas Keila vallas Joa kooli õpetajana 1908–1909, Tallinna tähtsa-te asjade kohtu-uurija juures 1909–1911, õppis ühtlasi õhtukeskkoo-lis. Oli Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi teenistuses alates 1914, andes kursuseid karjakasvatuse ja põllumajanduse alal ning oli Läänemaal maakonna agronoom ja vanem kontrollassistent 1914–1915. Tegutses järgnevalt põllumehena Rae vallas Jüri kiriku maid rentides.Vabadussõjas osales vabatahtlikuna 23. detsembrist 1918 Üksiku Ratsasalga ülemana, osales üksusega Saaremaa mässu mahasurumisel, Saarte komandandi adjutant veebruar–märts 1919. Ülendati aprillis 1919 vahvuse eest ohvitseri asetäitjaks. Teenis Tallinna ratsapartisanide sal-gas ning augustist 1919 oli Tallinna komandandi komando ülema abi ja Laskeplatside komando kt kuni sõjaväest vabastamiseni oktoobris 1920.Vabaduse Ristile lisandus 40 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk.Töötas Riigikontrolli tsiviilosakonnas novembrist 1923 kuni det-sembrini 1924.Ostis septembris 1924 Harjumaal Saue vallas Voore mõisast eraldatud 75-hektarilise Liivavälja talu. Pidas ühtlasi äiale kuuluvat Koppelmanni talu Saue vallas.Arreteeriti Nõukogude julgeolekutöötajate poolt 18. novembril 1940 Koppelmanni talus. Mõisteti SARKi Balti Sõjaväeringkonna Sõjakohtu otsusega märtsis 1941 surma.Johannes Larka lasti maha 10.06.1941 Tallinnas. Matmispaik teadmata. JOHANNES LARKA VR I/3
122Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennadVäärib märkimist, et Johannes Larka vanem vend Andres Larka oli samuti Vabaduse Risti kavaler.EELK Pilistvere koguduse sünnikanne nr 55/1887; Saue valla per reg 2: 208; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 114p; ERA, f. 66, n. 1, s. 2128; ERA, f. 495, n. 7, s. 2546; ERA, f. 3653, n. 2, s. 9846; ERAF, f. 130, s. 12226; EVK 1935:
Kenad autasud ja Vabadusristil võimas taust
Jaak Pihlak toob välja eluloo:
JOHANNES JAANI p LARKA, VR I/3, ohvitseri asetäitja (1919).VR I/3 nr 1648/17.12.1920 “Tallinna linna komandantuuri ohwitseri asetäitjale Johannes Jaani p Larkale hinnates sõjalisi teenuseid, mis
(ta oli] ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organi-seerimise ja korraldamise töös”.Sündis 17. veebruaril (vkj 5.) 1887 Viljandimaa Kabala vallas Laeva külas möld-ri pojana. Abiellus 27. detsembril 1922 Saue vallas Lucie-Ellen Kuttiga (1903–?). Lapsed: Ernst (1924–1996), Ellen (1926), Helmut (1932), Silvia (1935).Õppis Laeva vallakoolis, Pilistvere kihelkonnakoolis, Eesti Aleksandrikoolis Põltsamaal 1902 (ei lõpetanud), Tallinnas Katariina II linnakoolis 1905–1907 ja peda-googikakursustel sama kooli juures, Soomes Päivölä põllutöökoolis 1911–1912 ja Mustiala kõrgemas põllumajan-duse instituudis 1912–1914.Töötas Keila vallas Joa kooli õpetajana 1908–1909, Tallinna tähtsa-te asjade kohtu-uurija juures 1909–1911, õppis ühtlasi õhtukeskkoo-lis. Oli Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi teenistuses alates 1914, andes kursuseid karjakasvatuse ja põllumajanduse alal ning oli Läänemaal maakonna agronoom ja vanem kontrollassistent 1914–1915. Tegutses järgnevalt põllumehena Rae vallas Jüri kiriku maid rentides.Vabadussõjas osales vabatahtlikuna 23. detsembrist 1918 Üksiku Ratsasalga ülemana, osales üksusega Saaremaa mässu mahasurumisel, Saarte komandandi adjutant veebruar–märts 1919. Ülendati aprillis 1919 vahvuse eest ohvitseri asetäitjaks. Teenis Tallinna ratsapartisanide sal-gas ning augustist 1919 oli Tallinna komandandi komando ülema abi ja Laskeplatside komando kt kuni sõjaväest vabastamiseni oktoobris 1920.Vabaduse Ristile lisandus 40 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk.Töötas Riigikontrolli tsiviilosakonnas novembrist 1923 kuni det-sembrini 1924.Ostis septembris 1924 Harjumaal Saue vallas Voore mõisast eraldatud 75-hektarilise Liivavälja talu. Pidas ühtlasi äiale kuuluvat Koppelmanni talu Saue vallas.Arreteeriti Nõukogude julgeolekutöötajate poolt 18. novembril 1940 Koppelmanni talus. Mõisteti SARKi Balti Sõjaväeringkonna Sõjakohtu otsusega märtsis 1941 surma.Johannes Larka lasti maha 10.06.1941 Tallinnas. Matmispaik teadmata. JOHANNES LARKA VR I/3
122Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennadVäärib märkimist, et Johannes Larka vanem vend Andres Larka oli samuti Vabaduse Risti kavaler.EELK Pilistvere koguduse sünnikanne nr 55/1887; Saue valla per reg 2: 208; ERA, f. 31, n. 5, s. 1826, l. 114p; ERA, f. 66, n. 1, s. 2128; ERA, f. 495, n. 7, s. 2546; ERA, f. 3653, n. 2, s. 9846; ERAF, f. 130, s. 12226; EVK 1935:
PALUN PAKKUDA EW JA TSAARI-VENE MÄRKE , MEDALEID , VORMIELEMENTE , POSTKAARTE , FOTOSID, DOKUMENTE JA MUUD.
5223353
5223353
Jah kurb on see asi, et vanaisalt enam eriti uurida ei saa, kuna on voodihaige ja ei mäleta enam kõike hästi. Lastest see Helmut (1932)
Kotkaristi hõberisti kohta oleks ma loogiliselt arvanud, et kuulus siis vanaisa onule kindralmajor Andres Larkale aga Mati Õuna raamatu "Eesti vabariigi kindralid ja admiralid" järgi on tema autasudeks:
Püha Anna III järgu orden
Püha Stanislav III järgu orden ( I maailmasõjast)
Püha Anna IV järgu orden ( I maailmasõjast)
Vabadusristi I/1 (Vabadussõja teenete eest)
Karutapjaordeni II klass (lätlastelt)
Valge Roosi ordeni I klass (Soomest)
Polonia Restituta orden (poolakailt)
Kotkaristi hõberisti kohta oleks ma loogiliselt arvanud, et kuulus siis vanaisa onule kindralmajor Andres Larkale aga Mati Õuna raamatu "Eesti vabariigi kindralid ja admiralid" järgi on tema autasudeks:
Püha Anna III järgu orden
Püha Stanislav III järgu orden ( I maailmasõjast)
Püha Anna IV järgu orden ( I maailmasõjast)
Vabadusristi I/1 (Vabadussõja teenete eest)
Karutapjaordeni II klass (lätlastelt)
Valge Roosi ordeni I klass (Soomest)
Polonia Restituta orden (poolakailt)
Sõda on elujaatamise kõige aktiivsem vorm.
Parem olla kui näida.
Parem olla kui näida.
faust kirjutas: Kotkaristi hõberisti kohta oleks ma loogiliselt arvanud, et kuulus siis vanaisa onule kindralmajor Andres Larkale aga Mati Õuna raamatu "Eesti vabariigi kindralid ja admiralid" järgi on tema autasudeks:
Püha Anna III järgu orden
Püha Stanislav III järgu orden ( I maailmasõjast)
Püha Anna IV järgu orden ( I maailmasõjast)
Vabadusristi I/1 (Vabadussõja teenete eest)
Karutapjaordeni II klass (lätlastelt)
Valge Roosi ordeni I klass (Soomest)
Polonia Restituta orden (poolakailt)
Ei, see ei ole loogiline.
Kotkaristi kuld-, hõbe- ja raudrist on ordeni nn. medaliklassid, millega vääristatakse vaid allohvitsere, sõdureid ja muid samal hierarhilisel tasemel teeneid näidanud isikuid.
PALUN PAKKUDA EW JA TSAARI-VENE MÄRKE , MEDALEID , VORMIELEMENTE , POSTKAARTE , FOTOSID, DOKUMENTE JA MUUD.
5223353
5223353
Selline kena Luftwaffe latern. All markeeringuteks gnu 42 ja kena suur luftwaffe kotkas tähtedega FL. U.V. Asjakohane link ka:
http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... fe+lantern
Minu latern: Pildilt ei saa arugi aga kõik klaasid ees.
http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... fe+lantern
Minu latern: Pildilt ei saa arugi aga kõik klaasid ees.
Sõda on elujaatamise kõige aktiivsem vorm.
Parem olla kui näida.
Parem olla kui näida.
