Mis mõõga ja mis täägiga siis tegu on ?
http://www.album.ee/album/30013140/50088424?
(äkki paneb keegi pildid nähtavaks )
Tuvastada.
Mõõk, õige nimega bebut.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... russia.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... russia.jpg
Bebutt
Iseenesest kena leid. Meie oludes päris sagedasti liikuv asi. Tupe leidmine päris raske, kuna just bebuti tupp lagunes esmajärjekorras. Põhjus lihtne-tupp seest puust, nahaga üle tõmmatud, seega kergelt lagunev materjal, kui just kuivas kohas pole peidetud.
http://budo-vld.by.ru/pics/kazak/kazak8.jpg
Ajalooline täiendus:
Bebutt, õige nimetus: "кинжал кривой солдатский образца 1907 года ehk "sõduri kõver kinžall". Kasutusel tsaari armees suurtükiväes, välja arvatud ratsa ja mägiratsa suurtükivägi. Veel oli relvastuses kuulipiduja komandodes, jalaväepolkude ratsaluure komandodes. Nendega relvastati ainult rea-ja allohvitserkoosseisu. Kasutuselevõtmise põhjus lihtne-lühike, mugav, kahepoolse teritusega+ käsitlemisalane väljaõpe väga lihtne (raba välja ja muudkui peksa), erinevalt saabli, palašši jms ehk "pika külmrelva" käsitlemisõppest. Mingi aeg 1907-1910 oli bebuttidega relvastatud ka politsei reakoosseis kuni vahtmeistrini.Ametlikult oli relvastuses kuni 1917 aasta revolutsioonini, kuid reaalselt kasutusel kauem, ka kodusõja päevil. Muuseas, kõikide tsaariarmees kasutusel olevate bebuttide puust käepidemed olid värvitud mustaks. Kanti vööl, vasakul pool. Täpsemalt aga kohe pandlast vasakul (nagu kaukaaslased kandsid oma kinžalle), ratsutades pidi rippuma vasakul küljel.
Nii palju siis bebuttidest. Rohkem meeles pole. Jah, üks asi veel-tupele oli tavaliselt löödud väeosa number. Kolmest bebutist, mis mina Läänemaal olen leidnud olid kaks isendit 1.Astrahani suurtükiväepolgu märkidega.
Tuli pikk jutt. Aga kui ka kellegil oli huvitav lugeda, siis pole minu aeg asjatult raisatud
http://budo-vld.by.ru/pics/kazak/kazak8.jpg
Ajalooline täiendus:
Bebutt, õige nimetus: "кинжал кривой солдатский образца 1907 года ehk "sõduri kõver kinžall". Kasutusel tsaari armees suurtükiväes, välja arvatud ratsa ja mägiratsa suurtükivägi. Veel oli relvastuses kuulipiduja komandodes, jalaväepolkude ratsaluure komandodes. Nendega relvastati ainult rea-ja allohvitserkoosseisu. Kasutuselevõtmise põhjus lihtne-lühike, mugav, kahepoolse teritusega+ käsitlemisalane väljaõpe väga lihtne (raba välja ja muudkui peksa), erinevalt saabli, palašši jms ehk "pika külmrelva" käsitlemisõppest. Mingi aeg 1907-1910 oli bebuttidega relvastatud ka politsei reakoosseis kuni vahtmeistrini.Ametlikult oli relvastuses kuni 1917 aasta revolutsioonini, kuid reaalselt kasutusel kauem, ka kodusõja päevil. Muuseas, kõikide tsaariarmees kasutusel olevate bebuttide puust käepidemed olid värvitud mustaks. Kanti vööl, vasakul pool. Täpsemalt aga kohe pandlast vasakul (nagu kaukaaslased kandsid oma kinžalle), ratsutades pidi rippuma vasakul küljel.
Nii palju siis bebuttidest. Rohkem meeles pole. Jah, üks asi veel-tupele oli tavaliselt löödud väeosa number. Kolmest bebutist, mis mina Läänemaal olen leidnud olid kaks isendit 1.Astrahani suurtükiväepolgu märkidega.
Tuli pikk jutt. Aga kui ka kellegil oli huvitav lugeda, siis pole minu aeg asjatult raisatud
ajalugu, ajalugu ja ajalugu...
