Teadupärast oli Simson kuulus oma extravaganza riietuse poolest ja vaevalt oleks sellistes sulgedes pildile roninud! Aga võibolla oli kõrge varrega vilt tolleaegne hitt idarindel?
Näoplaanist oska ka midagi arvata?
Paar käepärast pilti Simsonist.
Nagu näha, mees küll paratrooperi jakis, teisal jälle uljas mägijääger.
sellel mehel oli piltide järgi otsustades komme kanda jah igasuguseid kummalisi riideid aga see, mis ta esimesel ivalo postitatud fotol kannab ei ole mitte langevarjurite kombekas vaid luftwaffe välidiviiside jaoks tehtud laiguline jakk - neid veel mõne eesti mehe seljas näha olnud
näo järgi võiks pakkuda ka ülem-leitnant jüriado aga kui vaadata 1944. aasta algul krivasoos tehtud pilti siis seal on tal seljas m43 frents ja tasku pealt on puudu 1. klassi raudrist.
Olgu siis, et olla korrektne ja mitte eksitada foorumirahvast pisiasjades, lisan juurde, et tegu tõepoolest Luftwaffe välidiivisidele mõeldud tarnjakiga.
Hüppemeeste jakid olid teise lõikega.
Sorgin küll vana teema üles, aga vastus on siiani saamata...
uscha kirjutas:näo järgi võiks pakkuda ka ülem-leitnant jüriado aga kui vaadata 1944. aasta algul krivasoos tehtud pilti siis seal on tal seljas m43 frents ja tasku pealt on puudu 1. klassi raudrist.
"Pisikesel" sellel pildil 1 klass rinnas, äkki ikka sama mees
Väljavõte viimasest Rindelehest nr. 37 (70) 16.sept. 1944a. lk5:
Ei oska küll öelda, kes on kamraad Uscha poolt postitatud pildil aga tekkis hoopis selline küsimus, et mis on tänaseks saanud Soodeni ja Jüriado kalmudest Jõhvi Vabadussõja mälestussamba juures? Ehk on keegi kamraadidest asjaga kursis . Laidoneri Muuseumi andmebaas igatahes tulemust ei anna ...
Kolmes Jõhvi vabadussamba juures paiknevas hauas lebanud Teises maailmasõjas hukkunud ohvitseride säilmed kaevati pühapäeval üles, et need lähiajal Saksa sõdurite kalmistule ümber matta.
"Linn oli juba mõnda aega tagasi võtnud seisukoha, et sinna Teise maailmasõja ajal maetud ohvitserid tuleks tava kohaselt Saksa sõdurite kalmistule ümber matta," ütles Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa.
Väljakaevamise ajal leiti haudadest kaks isikužetooni ning majori aukraadi pagunid. Kaks põrmu kuulusid sakslastele, ühest hauast leitud žetooni järgi oli sinna maetud Eesti leegionis teeninu. Muinsuskaitse vaneminspektori Ermo Reiska sõnul oli see üllatuseks. "Seni arvasime, et sinna maeti vaid Saksa sõjaväelasi," selgitas ta.
Ausamba juurde maetud Jõhvi kodaniku Soodeni põrmu ümber matta ei kavatseta, ütles Reimaa. Tema haud paikneb eraldi ning on tähistatud mälestussambaga.
Tõenäoliselt on Jõhvi vabadussamba juurde maetud teisigi sõjas hukkunud ohvitsere, ent tähistamise ajal teati vaid kolme hauakohta, selgitas Reimaa. "Neid matusepaiku on Jõhvis veelgi, kust ümbermatused on veel tegemata," rääkis ta. "Nii on näiteks teada, et endise gümnaasiumi õuel, praeguse viadukti lähistel on matusepaiku. Samuti on ümber matmata pargiteede alla jäänud põrmud ning sõjaväeosa asfaldiga kaetud platsi alla omal ajal maetud säilmed."