Seisab metsameeste salk
Kalli kodu pinda ei saa jätta!
Puude vilus puhkepaik
Tihedaima metsa sisse
Ehitatud okstest onn
Sambla süli voodiks meile
Küllalt soe ja pehme
Taamalt kostab kisa-kära
Ivan end jälle lohutab
Tappa teisi nende komme
Süütuid külast vangista
Veri ihkab vere hinda
Selle juurde kindlaks jään
Kommudel siis pole pinda
Tibla varsti koju läeb
Siis on metsameeste elu
Ivanile küttida
Igast põõsast saavad säru
Nagu kapsad kukuvad
Üles poodaks iga Stalin
...
siit peaks edasi tulema veel kaks salmi... kahjuks ei suuda desifreerida ~1947. a. hariliku pliiatsiga kirjutatud kahte viimast salmi
