Otto Uin

[LoCo]

Otto Uin, ülemleitnant
04.03.1906 - 21.09.1944 (Porkuni)

Lõpetas Sõjakooli jalaväeklassi V lennu (1928) ja oli Kuperjanovi partisanide rügemendis. Sõja ajal oli Puhja Omakaitse ülem ning esimene 4. Piirikaitserügemendi II pataljoni ülem (kuni juuli 1944). Hukkus Porkuni lahingus.
Peale Porkuni lahingut mattis üks kohalik talumees oma maal hukkunuid Eesti sõdureid. Üks nendest tema poolt maetud meestest oli ülemleitnant Otto Uin. Ta mattis Uini metsa suure kuuse alla, kust ta mehe leidis ning võttis tema kaarditasku koos isiklike asjadega enda kätte hoiule. Nõukogude ajal püüdis talumees ühendust võtta Uini abikaasaga, kuid naine kartis vastata, kuna tema vend sai 25+5. Peale taasiseseisvumist võttis talumees uuesti ühendust sõduri naisega ning rääkis loo ära. Naine ja veel mõned sugulased käisid koos talumehega haua juures ja panid sinna risti. Isiklikud esemed, mida talumees oli kogu selle aja pööningul hoidnud, läksid muuseumile. Kuna hukkunud ohvitseri naine ei abiellunud peale oma mehe kadumaminekut sai ta oma elu lõpuni Saksa riigilt pensioni langenud abikaasa eest. Peatselt on plaanis mees ümber matta Porkuni sõjaväekalmistule.
Fotod on erakogust ja ei ole müügiks.

Kuperjanovi partisanide rügemendis. Rinnas Sõjakooli jalaväeklassi V lennu lõpetanu rinnamärk.



EW vormis. Rinnas Kuperjanovi partisanide rügemendi rinnamärk. (foto tõenäoliselt peale 1940a.)



Saksa vormis. Rinnas Sõjakooli jalaväeklassi V lennu lõpetanu rinnamärk, Kuperjanovi partisanide rügemendi rinnamärk ja KVK lindilõige. Vasakul käevarrel näha sini-must-valget kilpi.



EW sõjaväe ohvitseri vöörihm. Mis kotiga on tegu? Kaarditasku kohta liiga paks?

[ivalO]

Igati asine materjal.
Ega mehe sõjasõidust rohkem teada ole?

[kass]

Igati asine materjal.

Nii ons.

Too ikka tunnub kaardetask olevat, mis ripub vööl. Mis maa oma ei tea. Aga tihtilugu taoti neid taskuid mandist kaunis punni.

[LoCo]

Too ikka tunnub kaardetask olevat, mis ripub vööl. Mis maa oma ei tea.

Otto ise rääkis, et see kaarditasku kuulus ühele polkovnikule, niiet vene päritolu siis.

Vahepeal olen natuke targemaks saanud mehe osas:

1906 4.III. Sünd. Tooma talu, Tänassilma küla, Kavilda vald, Tartumaa.
1926 Lõpetas Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi.
1926-1928 Sõjakooli jalaväeklassi V lend, nooremleitnant
1928-1934 Teenis Kuperjanovi partisanide rügemendis, leitnant.
1940 Põllumees Puhjas. Vabadussõjalaste Liidu liige.
1941 Puhja metsavendade juhtkonnas. Ulila jõujaama päästja. Puhja Omakaitse juht. Puhja ERÜ toimkonna esimees.
1942 Puhja Omakaitse kompanii ülem. Puhja vallavanem. Tartumaa Haridusnõukogus.
1944 30.I. Omistatakse Sõjateenete rist 2. klass mõõkadega - NSVLi parašütistide vastu võitlemise eest.
6.III Mobiliseeriti Narva rindele. 4.Piirikaitserügemendi II Pataljoni ülem. Sai haavata (killuhaavad).
1944 21.IX. Langes lahingus.
2007 21.IX. Ümber maetud Vistla memoriaali.

[Estoloog]

Paar lisarida Isotammelt ja vendade kohta ka:

UIN, Otto. 4.III 1906 Ta Kavilda v Puhja Toomal. Isa taluomanik Karl Uin, ema Mari Juudas (1870--, Hans J., Kadri). V-d Juhan (1891—1919, vt), Artur (1894—1941, vt), Karl (1903—73, vt). Tartu Poeglaste Reaalgümnaasium 1926, sõjakool 1926—28, TÜ jur 1931-39, korporatsioon Vironia.

*

Vennad:

UIN, Artur. 11.VIII 1894 Ta Kavilda v Puhja Toomal. Trt reaalk --14, Riia polütehn Moskvas kaub.osak 1915--18-, TÜ chem, rer merc 1920--25-, Vironia 1915. Vabaduss-s vabat (stv-s), a/s Kütteveo ja I Trt veinitehase am, kohtupristav Antslas, elas Puhja v Toomal (54, 58 ha). Hukati Sks okup ajal 1941 (eksitus). TT, Vironia1, AA3

UIN, Juhan. 6.II 1891 Ta Kavilda v Puhja Toomal. Ae 1918--19 hambaarst Marta Karlsberg-Kaarlimäe (1895 Vändras--1951 Stockholmis, v min Juhan Kaarlimäe /vt/, ae 2. ajakirj Leopold Kenn /vt/). Treffn g --13, TÜ rer nat 1913--16, 25225, EÜS 1913. I ms-s 1916--18, Vabaduss-s 1918--19. Langes 22.IX 1919. Pm 1919/206, EÜS2

UIN, Karl. 3.IV 1903 Ta Kavilda v Puhja Toomal. Ae Ruth Rutopõld (praost Gustav R., Liisa Kattenbach). Trt reaalk --23, TÜ rer merc, jur 1923--28-, EÜS 1924. Vabaduss-s 1919--20, Antsla ja Trt 6.jsk kohtutäitur, Sksm-le 1944, E-s tagasi, Trt kliin.haigla abimaj maj.juh. Srn 23.VI 1973 Puhjas. EÜS3, AA3

[Graapen]

http://www.virumaateataja.ee/120907/esi ... 040884.php

[LoCo]

Mees sai jah välja kaevatud profesionaalide abiga. Talumees oli rasket vaeva näinud haua kaevamisega. Oli 1m sügavuse haua teinud ning sügavuse saamiseks paekivi lõhkunud. Uinile oli ka kirst tehtud. Pildil siis esemed mis hauast leiti:

[kass]

Kas too märk läks siis koos asjadega muuseumi? Suures tuhinas jättis talumees mutteri tasku. Too küsimärgiga pannal on pükste oma.

[LoCo]

Kas too märk läks siis koos asjadega muuseumi? Suures tuhinas jättis talumees mutteri tasku. Too küsimärgiga pannal on pükste oma.

Minuteada läks muuseumi kaarditasku, dokumendid ja mõned fotod. Kuperjanovi märgi saatus on teadmata. Aga fakt on see, et kellelgi oli väga kiire märgi eemaldamisega, kuna mutter oli taskus. Mehel ei olnud ka saapaid jalas ega abielu sõrmust sõrmes. Ja Sõjakooli märk võis ka algselt rinnas olla. Võibolla käis punaarmee üle? Ajalugu vaikib.

[Hall Kardinal]

Ümbermatmistseremoonia 21.sept Porkunis.

[LoCo]

Ümbermatmistseremoonia 21.sept Porkunis.

Kell 14:00

[freiwilliger]

Vistla vennashaual 21.sept. 2007 kell 14.00
1.Vaiksed viisid Tamsalu Gümnaasiumi lauluklassi ansamblilt
2.Avasõnad Tamsalu vallavanemalt Toomas Uudebergilt
3.Eesti Politseiorkester
4.Otto Uin’i ümbermatmise talitus – kaplan n.ltn.Silvester Jürjo
5.Pärgade panek
6.lauluklassi ansambel
7.järelhüüded, mälestussõnad:
Ülle Krahft – Laidoneri Muuseum
Hanno Tamm – Väike-Maarja Muuseum
Aadu Uudmäe – Tamsalu Muuseum
8.Eesti Politseiorkester

[Hall Kardinal]

Märk pidi kindlalt hauas kaasas olema.Olevat pandud taskusse.Ehk oli ära mädanenud või ajasid prohvid midagi segi?

[LoCo]

Märk pidi kindlalt hauas kaasas olema.Olevat pandud taskusse.Ehk oli ära mädanenud või ajasid prohvid midagi segi?

Ainult Kuperjanovi Partis. rüg. märgi mutter oli. Metalliotsijaga sai kõik metallesemed üles leitud, nööbid jne. Aga kust sa seda võtad, et ta sellega maeti?

[Graapen]

Aga kust sa seda võtad, et ta sellega maeti?

Laest, ikka laest! Kaevamised olid ju fikseeritud pildis ja videos. Maha ei jäänud midagi. Kommenteerija vähest analüüsivõimet näitab oletus, et märk mädanes ära!!! Märk mädanes ja kruvi ei? EW märgid ei olnud ülepea mingid "hitlerisitast" sõjalõpu vidinad, mis ka lauasahtlis hapuks lähevad.