Ühes raamatus oli kunagi seik, kus poeedil kästi kirjutada Eestis ood Stalinile. Pealkiri oligi midagi taolist, aga iga rea esimesed tähed moodustasid viimaks ülalt alla "SURM STALINILE". Vat seda luuletust paneks siia küll kui veel meeles oleks
Sa vist mõtled raamatut-Selles sõjas mina ei sure- autor Lembit Anton.
Seal oli ta seinalehe toimetajana seinalehte kirjutanud
luuletuse "Poeem Stalinile"
Poeem Stalinile
Maha kapitalism
Astuge julgesti tööliste väed
Heiskame lipud
Ajaloo käänakul
Stalini targal juhtimisel
Töötavad väed
Astuvad julgesti
Lenini lipu all
Ikka edasi
Nüüd ja igavesti!
See luuletus oli seisnud seinalehes avanumbrina, tähtsal kohal.
Sõda on elujaatamise kõige aktiivsem vorm.
Parem olla kui näida.
Vat vat, ei mäletagi kui ammu seda loetud sai, mõni ime ka siis, et valesti meeles.
Omaloomingu asemel tõsisest klassikast rääkides on sellistes memuaari laadi teostest muudki huvitavat olnud, värsiridu näiteks. Nt A. Kork "Neli musketäri":
Sõrve sääres sündisin, armsa ema süles,
armsa isa silma all kasvasin ma üles.
Ai jumps vallera ai inten tanten tausenihts
pesitsen proilen pärlesson Marie maine klaine!
...
Rebane aga rippus remmelgas,
tal peitel p-kannikas.
Ooh-ooh, miks kardad sa
oma aga ilu mulle näidata ...
rindel järsku kisa kära,
Hitler punkris naerab.
Stalingrad kohe võetakse ära
punaarmee pooleks saevad.
"Sõja ajal seadused vaikivad."
"Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu."
"Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks."
"Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."
"Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine."