Mälestuskivid ...

[Wolfenstein]

Pühapäeval kell 15.00 avatakse Saika punkri haarangus langenud metsavendadele mälestuskivi

[Wolfenstein]

Kivi avatud , katsun kunagi pildid kah üles seada kui saan.

[gruppen]

siis võiksid mingit tutvustavat tekstimaterjali ka lisada.

[ggdag]

Jääme ootama !

[speedsta]

Mina umbes tean kus kohas see punker asub, enda komapanii mehed käisid seal pauku tegemas aga teiste jaoks võiksid väikese kaardikese valmis joonistada, lihtsalt infoks

[Kriuks]

Saika külas on nüüd mälestuskivi metsavendadele

Liina Valper

MÄLESTUS • Jaanipäeval avati Misso vallas Saika külas mälestuskivi 7. märtsil 1951 haarangul langenud kuuele metsavennale Vastseliina kihelkonnast. Metsavendade omaaegse punkri asukoht jääb mälestuskivist ligi poole kilomeetri kaugusele.
Kivile kinnitatud plaadil on nimed: Lembit Tullus, Raimund Pild, Roland Uibo, Voldemar Visk, Evald Keir ja Rudolf Tomba. Eakaim neist oli 53aastane Rudolf Tomba, noorim 20aastane Lembit Tullus. Roland Uibo lese Elli Uibo mälestustele tuginedes: Saikal hukkunuid omastele välja ei antud, need mattis julgeolek Vastseliina lähistele sohu. Põgenema pääsesid Richard Vähi ja August Kuus, kes hukkusid kaks aastat hiljem, 29. märtsil 1953, Loosil Puutli küla lähedal.

Mälestuskivilt eemaldasid katte Raimund Pildi õed Eha Urbanik, Kaja Tamm ja Heli Pild. Nende algatusel ja kulul saigi selle paigaldamine teoks.

Mälestuskivi õnnistas Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo. Pikemalt kõneles ajaloolane Valdur Raudvassar.

„Mälestuskivi Võrumaa ühes kaugemas nurgas näitab, et metsavendade võitlus oli veel viiekümnendail aastail rahvusliku vabadusvõitluse osa ja nii peab see ka ajalukku minema,” ütles Raudvassar. „Ajendeid metsaminekuks oli erinevaid, põhjus üks — võõra võimu sissetung Eestisse ja eesti rahvale omase elu- ja meelelaadi jalge alla sõtkumine.” Ta nentis ühtlasi, et Eesti metsavendluse tõene ajalugu alles ootab kirjapanekut.

Pärja panekuga austasid sündmust Misso vallavanem Lembit Sikk ja Hans Sissas ühendusest Memento, pärja ja lilled viisid kivi ette veel mitmed kohalolijad.

Metsa äärde maantee kõrvale oli sel pühapäeva pärastlõunal tulnud palju rahvast, teiste hulgas hukkunute omakseid. Kõnelesid ja mälestusküünla süütasid Rudolf Tomba pojatütar Maire Vals Ahjalt ning Roland Uibo tütar Kersti Roots Parksepalt. Maire Vals meenutas lähiminevikust pronksiööd Tallinnas, mida ta seal olles vahetult koges. „Loodan, et saatus ei pane mind rohkem oma kodus hirmu tundma,” soovis ta.

Raimund Pildi õde Kaja Tamm Tallinnast aga vaatas oma meenutuses veel kord tagasi ajale rohkem kui pool sajandit tagasi. Tal oli sooje sõnu Tsäpsi kooliõpetajate ja naabrite, kõikide heade inimeste kohta, kes nende pere lapsi tollal toetasid ja aitasid. „Mõtlesin ikka, et vend tuleb kunagi koju,” lausus ta nukralt.

Tseremooniat kaunistas Võrumaa sõjameeste ühenduse ansambli laul. Sündmust väärtustasid Kaitseliidu Võrumaa maleva Rõuge-Vastseliina kompanii meeste õhku tulistatud aupaugud.

http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6153

Ja täpsustuseks:

Tegelikult sai sel päeval seal punkris surma neli meest:

Pild, Raimond 10/04/1929 - 7.03.1951 Võrumaa, Vastseliina, Saika p Lahingus, punker; F. 131, s. 214, lk. 65; K. Aarop

[PILD, Raimond, Rudolf, s. 1929 Võrumaa Vastseliina v. Saika k. Deserteeris Nõukogude armeest, varjas metsas. Langes 07.03.51 haarangus Mauri külas Võrumaal. [13273-E]]

Tomba, Rudolf ?-7.03.1951 Võrumaa, Vastseliina, Saika p Lahing 2h; + 6 mv ja 5 sõdurit; F.131,s.228, lk.34; s. 214, lk. 65

[TOMBA, Rudolf, Jaan, s. 1898 Pihkva kub. Rootova v. Vruda k. Langes 07.03.51 haarangus Mauri küla lähedal Võrumaal. Vabadussõda. Omakaitse. Metsavend 1941, 1944 grupijuht. [13273-E]

Ehk iseloomustuseks see ka lisada siia:

TOMBA, Hedvig, Rudolf, s. 25.03.30 Petserimaa Roodva v. Vruda k., 6 kl, arr. 04.03.51 elas illegaalselt, erin. 09.06.51 §58-1a, 58-11, 10a.; Irkutski obl. Taišetlag, vab. 17.07.56. Metsavend. [13273-E]]

Tullus, Lembit ?/1928-7.03.1951 Võrumaa, Vastseliina, Saika p Lahingus, punker, F. 131, s. 214, lk. 65; K. Aarop

[TULLUS, Lembit, August, s. 1931 Võrumaa Vastseliina v. Langes metsavennana 07.03.51 haarangus Mauri küla lähedal Võrumaal. Isa ja vend arreteeritud, ema küüditatud. [13273-E]

Ja saateks:

TULLUS, August, Jaan s. 12.11.1890 Võrumaa Kõlleste v., arr. 01.03.48 Vastseliina v., trib. 30.06.48 §58-1a, 25+5, 17.11.60 väh. 15 a.; Saraatovi obl., surn. 1961. [ük]

TULLUS, Jaan, Jaan s. 1894 Võrumaa Kiuma v., arr. 24.06.45 Viljandimaa Paistu v., trib. 14.12.46 §58-1a, 5a.; Vladimir, vab. 15.07.50. [pr]]

Uibo, Roland ?/1921 7.03.1951 Võrumaa, Vastseliina, Saika p Lahing 2h; punker; F. 131, s. 214, lk. 65;s.228, lk. 34

[UIBO, Roland, August, s. 1917 Võrumaa Vastseliina v. Arr. 01.51., põgenes. Metsavend. Langes 07.03.51 haarangus Mauri küla lähedal. [13273-E]]

Allikas: metsavendade leht ja www.okupatsioon.ee.

[Wolfenstein]

9. septembril avatakse Põrgupõhja punkri juures mälestuskivi.

[gruppen]

tohoh, kust see pauk nüüd tuli?? ega ole teada kes seda asja ajab ja mida kivi peale kirja pannakse??

[gruppen]

asja ajavad Aino Lepp ja kohalik aktiiv isa-poega Hans ja Sulev Hatto

[Wolfenstein]

Nojah, mina lähen kohale igal juhul

[gruppen]

isegi kohal seal kui mingeid komplikatsioone ei teki. tea kas peaks üle illaste soo minema nagu omal ajal punkris elanud käisid kui siit külast punkrisse läksid???

[Wolfenstein]

9. septembril avatakse Põrgupõhja punkri juures mälestuskivi.

Vale kurat

See avatakse 8 septembril.

[gruppen]

Oskad sa kellaaja ka öelda?

[Wolfenstein]

10.30

[gruppen]

nii, täna ta siis toimus...
alguses lendasin kohale läbi sopa ja muda nii kaamera kui fotokaga, kuid siis lõpuks, kohapeal loobusin suurest filmimisest ja pildistamisest..
krt, ma ei tea aga kuidagi eba hakkas seal okste sees ringiragistamisega. mis seal ikka teisi kohalviibijaid segada. kivist tegin paar pilti ja massist ka(ühe hädise)
ise arvasin, et tuleb mingi 20-30 inimest. hea meel teatada, et pettusin tõsiselt, rahvast oli ikka tõsine mass!
siin siis mõned pildid:



Siin pildil siis "päevakangelased" vasakult endine RVL liige August Hatto, siis Hans Hatto ja tema poeg Sulev Hatto. Viimased kaks ongi "süüdlased" koos pr. Aino Lepaga, et see kivi sinna sai