Varrukakilp ...

[speedsta]

Mul siis selline kilp. Näeb selline veidi ersats välja, aga ausalt, mina seda valmis keevitanud ei ole. Saadud hoopiski kunagi ammu aega tagasi naabrite käest. Võibolla Wabariigi ajal kellegi osavate näppude töö.

[hugo1]

Kuidagi liiga prosta näeb see välja, esimese Eesti aja kohta. Minule tundub see rohkem nagu Saksa aegne, sel ajal liikus hulgim selliseid nikerdusi

[speedsta]

Paar täpsustavat pilti. Kilp tehtud vaskplekist, näljased pantrid messingust?, tagakülg mingist valgest plekist. Keskel arvatavasti auk kinnituse tarbeks, servades tundub olevat jäljed liimist vms. ollusest.

[Raudrist]

kas Raudrist mõtleb seda pilti või on midagi muud? kui on midagi muud siis ehk postitab siia ka?

Siin see on.

[Raudrist]

Eesti Sõna 13. aprill 1944.
Siit saab ettekujutuse, kui palju pisierinevustega kilpe võib olemas olla

[uscha]

mäletab keegi peast seda kuupäeva, millal anti ametlikult luba et eesti sõdurid tohivad paremal varrukal kanda lipuvärvides kilpi?

[speedsta]

Paar täpsustavat pilti. Kilp tehtud vaskplekist, näljased pantrid messingust?, tagakülg mingist valgest plekist. Keskel arvatavasti auk kinnituse tarbeks, servades tundub olevat jäljed liimist vms. ollusest.

Uurisin oma kilbi kohta tagamaid. Valmistatud juba EW ajal ja kantud (õppuste)ajal vormil. See inimene, kellele kuulus oli ratasväelane. Saksmanide sõjaretkest osa ei võtnud nagu ma aru sain.

[Raudrist]

Uut teavet!
1944. a. kevadel viis ülemltn. Raimla major Kure pataljonile umbes paarsada lõvidega varrukavappi. Märgid olid mõeldud igale pataljonis teenivale mehele vabaduspäeva tervitusena Tartu Peetri koguduse II pihtkonna Haavatute Hooldamise Ringilt.
Vapid trükiti rahvusvärvides "Varraku" trükikojas Tartus, kusjuures trükikoja juhataja A.Annuk korraldas käsitsi trükkimise tasuta.
Trükiti pesuriidele, mis lõigati algul väikesteks nelinurkseteks lappideks.
Seni oli hooldusring valmistanud sadasid varrukamärke.

Nüüd oleks kena, kui pildimaterjali omavad mehed leiaks Kure pataljonist 1944. a. pilte, kus vapp näha. Saaks ehk ühe vapitüübi täpselt paika panna.

[Estoloog]

Väga lühikeseks ajaks siia sõbra kogust:

[Raudrist]

Vägev! Sellist üksiku lõviga pole näinudki. Ei tea, kas ei jätkunud rohkem või lihtsalt meeldis niimoodi.

[uscha]

Uut teavet!

äkki saad panna siia ka selle allika, kust info pärineb - ajaleht/ajakiri ja kuupäev?

[Estoloog]

See teade on algselt toodud

Sakala, nr.23, 9. veebruar 1944, lk 3

ja jutt Viljandi spordiühingu Sakala naisosakonnast. "Sakalas" on trükitud "sünnib", mis siis käsikirjas on redigeeritud.

"Postimehes" on see

Postimees, nr.35, 12. veebruar 1944, lk 2 artikli "Sakalamaal elab Vabadussõja vaim" lõpulaused. Siin on "toimub" tekstis täiesti olemas.

*

Aga Ivalo - no mis käsikirjavaramu see on?

[ivalO]

Ei siin miskit saladust, võtsin jalad selga ja külastasin arhiivi.

[Raudrist]

Uut teavet!

äkki saad panna siia ka selle allika, kust info pärineb - ajaleht/ajakiri ja kuupäev?

Postimees nr.52, 3. märts 1944

[Kriuks]

Trenditeadlik dirigendihärra on löönud omamoodi trikoloori lausa KV vormikuuele ...