Eestlastest välgumeeste kraenurgad
Eestlastest välgumeeste kraenurgad
Teen lühidalt siis eestlaste poolt kantud kraenurkade kokkuvõtte:
1) Üleni mustad kraenurgad. Kui loodi Eesti SS Leegion, siis oli käsk kanda mustasid kraenurkasid. Debicas 1942-43 jne. Samas otsiti eesti meestele uut parempoolset kraenurka. Oli vähemalt 4 erinevat kavandit, kuid need ei läinud käiku.
2) Käsi mõõgaga kraenurk - käsitsi tehtud versioonid. Peale treeninglaagreid tahtsid eesti poisid kodumaale tagasi Eestisse tulla rahvuslike kraenurkadega. Saksa versioonid ei läinud eriti meie meestele peale ning mehed võtsid asja ise ette. Antud kraenurga aluseks võeti vabadusristil olev käsi mõõgaga. Esimesed tehtigi ise signaalrakettide hülsside alumiiniumist, nii kuidas keegi oskas.
3) SS "välgud". Kuna käsk eemaldada ise tehtud kraenugad tuli venemaal rindel olles ja ss kraenurkasid ei olnud kohe võtta, siis kanti edasi isetehtud kraenurkasid. Ehk siis nad ei kandnud ss kraenurkasid kohe algusest peale. Hiljem aga ei olnud meestel väga valikut. Algusest peale kandsid ainult Narwa mehed, kuni 20. ss diviisiga liitumiseni.
4) Käsi mõõgaga kraenurk - Tartu versioon. (stantsitud - "E" tähe alumine osa on mõõgaga koos) Peale edukaid lahinguid punaarmeega ning teades nn. "kraenurgaprobleemi" otsustas Tartu linn lasta teha eesti meestele kraenurga märke kirurgiliste instrumentide tehases. Märgid tehti masinaga ning viimistleti käsitsi. Kui Riipalu oma 45. rügemendiga Tartust läbi sõitis (enne Mehikoorma ja Meerpalu lahingut, 11.02.1944) korraldati väike tseremoonia ja Tartu linnapea Paul Keerdoja esiltles tehtud märke. Mehed pidid muidugi ise need märgid kraenurgale peale õmblema ning seetõttu ongi piltidel väga erinevalt asetsevaid ja õmmeldud märgid. Paul Vent andis pärast käsu neid märke veel juurde teha kogu oma üksusele. Sakslased pigistasid silma kinni.
5) "E" mõõgaga kraenurk - Saksa esimene ametlik versioon. 1944 suvel panid sakslased oma sõna maksma ning nõudsid, et võetaks kasutusele ametlik saksa versioon ning mis oleks ametlikult toodetud. Kuna teati, et eestlased eelistavad oma rahvuslikke tunnusjooni siis ei muudetud ametlikku versioon väga erinevaks, ära kaotati käsi ning mõõk pandi "E" tähe peale. Eestlased muidugi said shoki, et nüüd kästakse neil oma armastatud mitteametlikud kraenurgad vahetada nende jubedate ametlike vastu. Teema võtsid üles nüüd juba siis rügemendi ülemaks saanud Riipalu ja teised ohvitserid ning läbi Augsbergeri jõudis kiri Himmlerini ning peale mure ja Riipalu seletuse ära lugemist andis ta loa kasutada kraenurgal esialgse kujuga käega mõõka. Niisiis antigi käsk teha isetehtud kraenurkadele sarnased ametlikud kreaenurgad. Vahepealsel ajal kandsid paljud ka seda esimest ametlikku saksa kraenurka. Kuid vaevalt Riipalu ja tema mehed eemaldasid oma vormilt paljutähendusliku Tartu märgi.
6) Käsi mõõgaga kraenurk - Saksa teine ametlik versioon. Riipalut kuulda võttes disainiti uus kraenurk mis oli eestlastele vastuvõetavam. Osad mehed muidugi kasutasid keerulist sõjaolukorda ära ning jäeti alles ise tehtud kraenurgad. See teine versioon jagati diviisi meestele kätte oktoobris 1944 - jaanuar 1945 peale ümberformeerimist Neuhammeris.
Kui on täiendusi, siis täiendage
1) Üleni mustad kraenurgad. Kui loodi Eesti SS Leegion, siis oli käsk kanda mustasid kraenurkasid. Debicas 1942-43 jne. Samas otsiti eesti meestele uut parempoolset kraenurka. Oli vähemalt 4 erinevat kavandit, kuid need ei läinud käiku.
2) Käsi mõõgaga kraenurk - käsitsi tehtud versioonid. Peale treeninglaagreid tahtsid eesti poisid kodumaale tagasi Eestisse tulla rahvuslike kraenurkadega. Saksa versioonid ei läinud eriti meie meestele peale ning mehed võtsid asja ise ette. Antud kraenurga aluseks võeti vabadusristil olev käsi mõõgaga. Esimesed tehtigi ise signaalrakettide hülsside alumiiniumist, nii kuidas keegi oskas.
3) SS "välgud". Kuna käsk eemaldada ise tehtud kraenugad tuli venemaal rindel olles ja ss kraenurkasid ei olnud kohe võtta, siis kanti edasi isetehtud kraenurkasid. Ehk siis nad ei kandnud ss kraenurkasid kohe algusest peale. Hiljem aga ei olnud meestel väga valikut. Algusest peale kandsid ainult Narwa mehed, kuni 20. ss diviisiga liitumiseni.
4) Käsi mõõgaga kraenurk - Tartu versioon. (stantsitud - "E" tähe alumine osa on mõõgaga koos) Peale edukaid lahinguid punaarmeega ning teades nn. "kraenurgaprobleemi" otsustas Tartu linn lasta teha eesti meestele kraenurga märke kirurgiliste instrumentide tehases. Märgid tehti masinaga ning viimistleti käsitsi. Kui Riipalu oma 45. rügemendiga Tartust läbi sõitis (enne Mehikoorma ja Meerpalu lahingut, 11.02.1944) korraldati väike tseremoonia ja Tartu linnapea Paul Keerdoja esiltles tehtud märke. Mehed pidid muidugi ise need märgid kraenurgale peale õmblema ning seetõttu ongi piltidel väga erinevalt asetsevaid ja õmmeldud märgid. Paul Vent andis pärast käsu neid märke veel juurde teha kogu oma üksusele. Sakslased pigistasid silma kinni.
5) "E" mõõgaga kraenurk - Saksa esimene ametlik versioon. 1944 suvel panid sakslased oma sõna maksma ning nõudsid, et võetaks kasutusele ametlik saksa versioon ning mis oleks ametlikult toodetud. Kuna teati, et eestlased eelistavad oma rahvuslikke tunnusjooni siis ei muudetud ametlikku versioon väga erinevaks, ära kaotati käsi ning mõõk pandi "E" tähe peale. Eestlased muidugi said shoki, et nüüd kästakse neil oma armastatud mitteametlikud kraenurgad vahetada nende jubedate ametlike vastu. Teema võtsid üles nüüd juba siis rügemendi ülemaks saanud Riipalu ja teised ohvitserid ning läbi Augsbergeri jõudis kiri Himmlerini ning peale mure ja Riipalu seletuse ära lugemist andis ta loa kasutada kraenurgal esialgse kujuga käega mõõka. Niisiis antigi käsk teha isetehtud kraenurkadele sarnased ametlikud kreaenurgad. Vahepealsel ajal kandsid paljud ka seda esimest ametlikku saksa kraenurka. Kuid vaevalt Riipalu ja tema mehed eemaldasid oma vormilt paljutähendusliku Tartu märgi.
6) Käsi mõõgaga kraenurk - Saksa teine ametlik versioon. Riipalut kuulda võttes disainiti uus kraenurk mis oli eestlastele vastuvõetavam. Osad mehed muidugi kasutasid keerulist sõjaolukorda ära ning jäeti alles ise tehtud kraenurgad. See teine versioon jagati diviisi meestele kätte oktoobris 1944 - jaanuar 1945 peale ümberformeerimist Neuhammeris.
Kui on täiendusi, siis täiendage
Viimati muutis LoCo, E Apr 02, 2007 10:24 pm, muudetud 12 korda kokku.
seal 2. punkti all see esimene variant on tikitud - ülejäänud kolm paistavad olema plekist tehtud. kas selle tikitud variandi kohta on ka teada, kus seda valmistati? ma olen selle pilte netis paar korda kohanud aga kunagi ei ole näinud seda mõnel sõja aegsel fotol
... oled selle ehtsuses üldse kindel?
4. punkti all see tartu versioon - "e" on mõõgaga koos, sest kogu kupatus on stantsitud ühtsest plekitükist.
ja 6. punkti all see teine versioon käsi mõõgaga nurgast - kindel, et see ehtne on? on kuskil sellest ehk pikemalt juttu?


4. punkti all see tartu versioon - "e" on mõõgaga koos, sest kogu kupatus on stantsitud ühtsest plekitükist.
ja 6. punkti all see teine versioon käsi mõõgaga nurgast - kindel, et see ehtne on? on kuskil sellest ehk pikemalt juttu?
kui vaadata fotosid siis suurem osa brigaadi/diviisi sõduritest kandis just nimelt neid välke oma vormikuuelAga oli ka erandeid - pataljon Narwa mehed kandsid kuni 20. ss diviisiga liitumiseni ss kraenurkasid.

foorum.rindeleht.ee
väga hea, et tarku mõtteid jagate.. paluks veel vigade parandusi, et saaksin asja selgeks endale
Kuid eeldasin, et võis olla ka tikitud versioone.. (pilt kustutatud)

Ei ole ehtsuses kindel... pole ka piltidel näinuduscha kirjutas:seal 2. punkti all see esimene variant on tikitud - ülejäänud kolm paistavad olema plekist tehtud. kas selle tikitud variandi kohta on ka teada, kus seda valmistati? ma olen selle pilte netis paar korda kohanud aga kunagi ei ole näinud seda mõnel sõja aegsel fotol... oled selle ehtsuses üldse kindel?

Seda ma tahtsingi tegelikult öelda. Lihtsalt panin sulgudesse, et äratuntav selle järgi, et asi on ühes tükis.uscha kirjutas:4. punkti all see tartu versioon - "e" on mõõgaga koos, sest kogu kupatus on stantsitud ühtsest plekitükist.
hmm.. kaheksakümnendate raamat "Uniforms, Organization and History of the Waffen-SS" Volume 5, Huge Page Taylor. (Läti ja Eesti SS üksustest. Abiks raamatu koostamisel on olnud väliseesti sõjaveteranid) Raamatus on foto samast kraenurgast, kirjas on ainult, et tegu on Jim van Fleet´i kollektsioniga ning räägitakse, et võib olla selle viimase kraenurga üks variante.uscha kirjutas:ja 6. punkti all see teine versioon käsi mõõgaga nurgast - kindel, et see ehtne on? on kuskil sellest ehk pikemalt juttu?
Mnjah, seda küll. Tahtisn öelda seda, et kuna käsk eemaldada ise tehtud kraenugad tuli venemaal rindel olles ja ss kraenurkasid ei olnud kohe võtta, siis kanti edasi isetehtud kraenurkasid. Ehk siis nad ei kandnud ss kraenurkasid kohe algusest peale. Algusest peale kandsid ainult Narwa mehed.uscha kirjutas:kui vaadata fotosid siis suurem osa brigaadi/diviisi sõduritest kandis just nimelt neid välke oma vormikuuel
Vaatasin järgi. Ja tõesti sellel pildil millest võtsin on ka krae ääred triibulisedivalo kirjutas:Selleni ma välja tahtsingi jõuda!
Nimelt ei ole nendel kraenurkadel VÄLGUMEESTEGA selles mõistes, mida meie mõtleme midagi ühist.
SD verekoeraga on asi selge, aga kaks noort poissi all - mis mütsid neil peas on ? Kahtlaselt HJ i küünemütside moodu just see pannal keskel?

Personaliülem SS-Gruppenführer und Generalleutnant der Waffen-SS Hans Jüttner kirjutas 29. oktoobril 1942 Himmlerile kirja, milles olid muuhulgas Eesti Leegioni kraenurkade kavandid. Kuna teada on ainult kirjeldused nendest kraenurkadest, siis nr. 4 kraenurga kavand arvatakse olevat olnud umbes täpselt selline nagu pildil. Himmler ei olnud nendest vist eriti vaimustatud ning neid ei võetud õnneks kasutusse 



Ainukene reaalne allikas, kust asi alguse sai on illustreering sellises kirjateoses nagu Der Freiwillige, 15. Jahrgang, Heft 7, Juli 1969, lehekülg 21. Sellest ühest illustratsioonist said alguse kõik oletused, et märk oli kasutusel. Reaalset fototõendust aga ei ole.kass kirjutas:Aga mis teema selle märgiga oli? Ei mäletaks küll et oleks seda kusagil sõidukite peal näinud vai nii![]()