Korpusepoisid

[kepsuke]

Kuulsuse ordenite numbreid:

188645 August Pettai
218642 Oskar Hein
363402 Arnold Verk
363423 Johannes Soidla
430162 Paul Vahtraorg
430484 Ivan Soots
666739 Alfred-Voldemar Remma
729849 Martin Seks

Ilus kollektsioon! Kas kõik on üksikud Kuulsuse ordenid või kuulub mõni nendest ka suuremasse isikukomplekti, kus on lisaks muid autasusid ja dokumente?

Ja veel huvilistele — veidi kasulikku teavet

Huvitavad dokumendid - suur tänu jagamast!

Ainult kaks neist ordenitest on paberitega, kui ma õigesti mäletan. Teised on läbi kaitseministeeriumi arhiivi kontrollitud. Ja igaühe kohta on arvestuskaart.

Aga kollektsioonis on teiste ordenitüüpide seas ka ordeneid eestlastele, kes võitlesid Eesti laskurkorpuses – tuleb leida aega ja otsida.
Tean, et austatud Lauri (tossom) on siin juba mõningaid minu kollektsiooni eestlaste autasusid näidanud, ei tahaks kordama hakata ))

Kui sa oled nende info saanud läbi kaitseministeeriumi arhiivi siis sa peaksid ju ka nägema, mis teised medalid nad saanud on? Nende numbreid oleks head teada tulevikus, kui välja ilmuvad siis kohe teada, kellele kuulunud.

Lisaks kui sa viitsid pane mulle privasse nende teiste medalite numbrid ka kunagi. Ma vaatan üle, mis juba siia postitatud.

Ja need kaks dokumenti, mis sa postitasid on super! Pean leidma aega ja lisama kõik need ordenid/medalid oma arhiivi. Tänud!

[tossom]

Kuulsuse ordenid 568386 haavatasaamise ja 303472 võimalik, et Narva lahingute või Kuramaa eest. Selle numbri kandis leidub mõlemaid autasustamisi.

303472 osas selgus majas. Kavaleriks vanemseersant Arvi Kruusimäe, 7. Eesti laskurdiviisi 354. laskurpolgu 2. laskurpataljoni siderühma vanemtelefonist.
---
Sa ordeni Kuramaa lahingute eest, kus Baltezersi järve juures märtsis toimunud lahingutes tagas vaenlase tugeva tule all pataljoni juhtkonna katkematu side roodudega. Osales ka ise otseselt lahingus, kus hävitas vaenlase tulepunkti milles asus kaks vaenlase sõdurit.
Sai 18.03. 1945 jäi sidepunkt vaenlase miinipilduja tule alla, Kruusimäe sai haavata kuid sellest hoolimata jätkas oma kohustuste täitmist.
---

[tossom]

Ilus Vapruse medal 733288, ilmselt korpus ja 1943. aasta lõpp. Siin teemas on lähedaste numbritega medalid 733146 – (Johannes Tamm, 300. polk, Porhov 1941, autasustati 1943. aasta lõpus) ja 733151 – (Tsuhnenkov, 354. polk, miinipildujate roodu komandör, Velikije- Luki, teda autasustati samuti 1943. aasta lõpus ).

Nüüd on Vapruse medali nr. 733288 kavaler teada. Selleks on 7. Laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgu 1. patarei sihtur jefreitor Edgar Veiman, kes sai Velikije- Luki lahingutes kahuri paigutamisel avatud laskepositsioonile haavata, kuid ei lahkunud relva juurest ennem kui sai evakueerumiseks kategoorilise käsu. Ta oli kahuri meeskonnas üks otsusekindlamaid ja vapramaid, säilitades vaenlase tugeva tule alla külmaverelisuse ja vapruse.

See 1943.a saadud Vapruse medal oli ka tema ainuke lahinguautasu.

[Borja]

Seltsimees Jõgi astus vabatahtlikult Punaarmee ridadesse ja läks rindele. Töötab korpuse staabis kus teenindab komandöre.

..ma muidugi metsikult vabandan OT pärast aga mulle sitaks meeldib see masintõlge vene autasulehelt, millega põhjendatakse Eesti punakorpuse naiskoka autasustamist lahinguaumärgiga

[vovello]

Huvi­väärne Kuulutuse Ordeeni kavaler Nikolai Titov oli eestlane, sündinud 1914. aastal Krasnojarski krais. Ta võitles 7. Eesti laskurdiviisis.

[tossom]

Seda ordenit on siin varasemalt juba mainitud, aga nüüd lähemalt:

925. laskurpolgu 3. laskurroodu jaokomandör seersant Paul Vahtraorg, Kuulsuse III klassi ordeni nr. 430162 kavaler.
----
Autasulehelt:
29.09.1944 Muhu saare vabastamislahingutes Suure- Väina forsseerimisel rasketes lahingutingimustes ja vastase tugeva tule all maabus Vahtraorg esimeste seas võttis kaldal sisse positsiooni ning avas vastase pihta tule.
Hoonete juures oli vastase kuulipilduja mis andis meie vägede pihta tugevat tuld, pidurdades sellega dessandi randumist. Riskides eluga tungis Vahtraorg hoonete juurde, tegi kuulipilduja asukoha kindlaks ja heitis granaadi mis hävitas selle vastase tulepunkti koos meeskonnaga. Sellega kindlustas ta meie edu lahingus ja võimaldas jalaväel edasi saare sisemusse liikuda.
---

[vovello]

Kutseba Filipp Ivanovitš, eestlane!
Слава №430472

Autasulehel – eestlane.
Arvestuskaardil – juba venelane.

Isik, kes täitis autasulehe, kirjutas nime Filipp loetamatult, mistõttu käskkirjas on kirjas Orilin Ivanovitš ))


Lahingutes Väike-Emajõe piirkonnas 12.10.1944, olles 63. laskurpolgu 53. eriluurekompanii luurejao ülema abi ametikohal, näitas üles isiklikku vaprust ja julgust, innustas oma jao võitlejaid ning tugeva vaenlase püssi- ja miinipildujatule all ületas esimesena Väike-Emajõe ning tungis vaenlase kaevikutesse.
13.10.1944 asendas lahingus rivist välja langenud jaoülema ning, ületades vaenlase tugevat vastupanu, tungis koos esimeste seas Riia linna. Olles haavatud, jätkas ta viimaste jõuvarudeni fašistide hävitamist, kuni evakueeriti lahinguväljalt.

[vovello]

Veel üks dokument, kus on märgitud, et Kutseba Filipp Ivanovitš on rahvuselt eestlane ja tema emakeel on eesti keel.

[Veiler]

Lahingutes Väike-Emajõe piirkonnas 12.10.1944 ...

Seal peab olema mõeldud mingit teist jõge, sest 12. oktoobriks Emajõe ääres ei toimunud enam midagi ja autasulehel on ära märgitud Riia linna jõudmine. Tegemist peab siis olema mingi Lätis, Riia lähedal asunud jõega. Teenistuskohaks 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolk - ei ole nagu senini kusagilt kuulnud või vähemalt mällu jäänud, et 779. suurtükiväepolk oleks 1944. aasta oktoobris Riia ümbruse lahingutest osa võtnud. Huvitav värk!

[vovello]

Võimalik tõesti, et jõgi asub Lätis — ja sul on õigus, Taavi. Ma tõlkisin selle teksti, mis oli autasulehel, ja seal mainitakse Väike-Emajõge.

Veel üks huvitav seik on see, et ta teenis 53. eraldi karistusroodus — üsna haruldane autasustamine, ma ütleksin.

[vovello]

Panen siia tutvumiseks veel ühe „korpusepoisi“ autasu oma kollektsioonist.

Konstantin Kestlo
Слава №430454

[tossom]

Lahingutes Väike-Emajõe piirkonnas 12.10.1944 ...

Seal peab olema mõeldud mingit teist jõge, sest 12. oktoobriks Emajõe ääres ei toimunud enam midagi ja autasulehel on ära märgitud Riia linna jõudmine. Tegemist peab siis olema mingi Lätis, Riia lähedal asunud jõega. Teenistuskohaks 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolk - ei ole nagu senini kusagilt kuulnud või vähemalt mällu jäänud, et 779. suurtükiväepolk oleks 1944. aasta oktoobris Riia ümbruse lahingutest osa võtnud. Huvitav värk!

Kiirelt otsides leidsin, et 779. suurtükiväepolk viibis sel ajal Tartu rajoonis või Petseri–Võru suunal, toetades kohalikke kaitse- ja korrastamisoperatsioone Saksa vägede taganemise järel. Mõned allikad viitavad, et osa korpuse suurtükiväest (sh 779. polk) võis olla ajutiselt Valga–Võru piirkonnas, valmistusid edasiseks liikumiseks Lääne- Eestisse. Huvitav, äkki kirjutaja tõesti eksis, sest avalike allikate andmetel ei võtnud Eesti korpusest ükski üksus Riia lahingutest osa. Müstika igatahes:)

Lepime nii kokku, et kui paneme siia autasu üles, siis kirjutame kõik kaardil olevad autasude numbrid teksti sisse. Seda sel põhjusel, et nii on ''Korpusepoiste'' teemast hea otsida kui mõni autasu kätte satub. Ehk on ta siin mingil viisil juba olemas ja saab lihtsalt autasustatu tuvastada.

Pildistamiseks kaevati mulle ühest ''aardelaekast'' välja Kuulsuse orden III klass nr. 303496, ilmselt korpus ja orden saadud Kuramaa lahingute eest. Kellele antud, ei tea.