Korpusepoisid

[tossom]

Huvitav komplekt

Huvitav ses mõttes, et autasudele vastavalt too võitleja PAAP ei demobiliseerunudki kunagi vaid jäi kuni pensionieani NArmee kaadrisse - "starshinaaks" siis ilmselt // ohvitseriauastet talle vaevalt anti.
Seda kinnitavad tema medalid 30a NArmeed ja 40a NArmeed - millede kohaselt oli ta nii 1948.a kui 1958.a NArmee kaaderkoosseisus.
Seda kinnitab ka tema medal "NArmee veteranile" - mida anti ainult vanusega erruläinud sõjaväelastele.
Lahinguteenete medal on ilmselt 1950te algusest ja väljateenitud aastate eest.
Issamaasõja kruviorden on 1985.a juubelivariant.

Et lihtsalt huvitav, kussta teenis siis ka (kuni 1960te aastateni vähemalt) need rahuaja aastakümned

Organites...

[Borja]

..vahi raiska - et õkva KGBs siis ja veel aastakümneid ..nojaa muidugi - lihtsalt miilitsas poleks ta NArmee veterani medalit saanud

https://www.geni.com/people/Arno-Paap/6 ... 2143808905

..päritolult venestunud siberieestlane // naine-lapsed venelased.. ilmselt oli juba laskurkorpuses "koputaja" - egas siis ühte jefreitorit niisama ka "organitesse" eluksajaks omaks ei võetud

[kepsuke]

Lätist kaevati hiljuti välja lahinguteenete medal 196889. Tegu on ilmselt ühe kõige varasema korpus lahinguteenete medaliga.. Kahjuks rändas see kellegi tundmatu kätte, enne kui sain käe vahele panna

[kepsuke]

Korpusepoiss Villem Lepp. 7. Eesti laskurdiviis, 300. Laskurpolk. Vapruse medali 3442384 kavaler. Medal on antud raskelt haavata saamise eest Velikije luki lahingus.

[tossom]

Siin ühe asjast huvitatud inimese kes väga internetis ei käi, pisuke kollektsioon. Sain seda osaliselt pildistada. Meile pakuvad sealt andmebaasi jaoks huvi: Punatähe orden nr. 1480360 ja ilmselt Velikije- Luki ja Saaremaa lahingute eest antud Vapruse medalid 135190 & 1732552.

Veel on alusel Isamaasõja II klassi orden 474883 ja Lahinguteenete medalid 2338360, 2908785 kuid need ilmselt korpusega seotud ei ole.

[tossom]

Vanemseersant Aarne Kivine, 917. laskurpolgu laskur, telefonist. Sai 1942. a detsembris Velikije-Luki lahingutes pähe haavata. Peale haiglast välja saamist 1. üksikus tagavara laskurpolgus laomees. 1970.a autasustati teda tagantjärele Lahinguteenete medaliga.

Lahinguteenete medal on originaalkarbis, seda just ülemäära sageli ei näe.

[kepsuke]

Valga militaarmuuseumis on müügil Vapruse medal 2764641, medalil puudu kolodka. Maksis 60€. Minust ta sinna jäi. Tossomi käes on VM 2764640. Võimalik, et need medalid olid 81 aastat tagasi samal laual.

[muhumetsad]

Äkki saab siit keegi mingit infot :

[tossom]

Veel üks orden 1480 *** seeriasse - 1480379. Autasustatu hetkel tundmatu.

Enam mitte. Punatähe ordeni 1480379 kavaleriks on tehnik- leitnant Juhan Parvi, 7. Eesti laskurdiviisi 354.laskurpolgu sideroodu rühmakomandör. See oli ka tema ainuke lahinguautasu, saadud Kuramaal.
---
Lühidalt autasulehelt:
Baltezersi järve juures vaenlase kaitsest läbi murdes näitas Parvi end otsusekindla ja energilise komandörina. Öösel17.03.1945.a kui vaenlase tugeva suurtüki- ja miinipildujatule tõttu sai kannatada sideliin ja kesksidejaama aparaat, parandas ta ise rikked tagades sellega lahingu eduka juhtimise.
Kui rivist langes välja osa tema võitlejaid, asendas Parvi neid ise, näidates sellega eeskuju. Vaatamata tugevale tulele parandas ta neljal korral viga saanud sideliinid millega aitas kaasa lahinguedule.
---
Eesti Entsüklopeedia kirjutab:
Parvi, Juhan, s. Mihkelson, Juhan (16. I 1906 Tahkuranna v, Pärnumaa – 11. VII 1966 Tallinn), laskur ja sporditegelane. Lõpetas allohvitseride kooli. Laskesporti hakkas harrastama 1931 Tallinnas, täitis väike- ja vabapüssist laskmises erimeistrinormi. Kuulus sidepataljoni üleajateenijate laskespordiühingusse. Võttis Punaarmee sideväelasena osa II maailmasõjast. Tuli 1947–50 2 korda Eesti meistriks. Võistles 1946–50 Eesti koondises. Töötas 1956–66 ALMAVÜ Vab Laskurklubi ülemana, oli laskevõistluste korraldajaid ja tegutses kohtunikuna (1964 ülel kat). 1948–66 oli (vaheaegadega) Laskespordiföd-i presiidiumi sekretär. Avaldanud kirjutisi Spordilehes ja päevalehtedes.

[Borja]

..kas keegi pädev ei viitsiks siin neid numbreid kontrollida - äkki on isegi korpuslane ..igatahes baltijaama täikalt ostetud

[kepsuke]

Ei sobi korpuse numbritega…

[Borja]

..aga tänud - kontrollitud siis, ei kripelda

[Veiler]

Täna sain sellise kenas säilivuses Punatähe ordeni (939380). Autasu tuli ilma omaniku infota aga sellest 939 vahemikust on praeguseks teada juba päris omajagu 8. Eesti laskurkorpuse mehi. On säilinud ja siin teemas näidatud ka sellest minu tänasest ordenist järgmise numbriga autasu ja see annetati 1944. aasta juulis kapten Paul Värk'ile.

[Plönn]

Vanemseersant Aarne Kivine, 917. laskurpolgu laskur, telefonist. Sai 1942. a detsembris Velikije-Luki lahingutes pähe haavata. Peale haiglast välja saamist 1. üksikus tagavara laskurpolgus laomees. 1970.a autasustati teda tagantjärele Lahinguteenete medaliga.

Lahinguteenete medal on originaalkarbis, seda just ülemäära sageli ei näe.

Sellist robustset karpi tõesti tihti ei kohta, ent isegi OV 2 on sellise sees annetatud.
Teisalt seda punase välispolsterdusega karpi mis palju kenam, samuti eriti ei kohta.
Ja piltidel nähtud, kus karpe ei antagi, lihtsalt pistetakse autasu jaki külge ja sellega asi piirdubki.

[Veiler]

8. ELK 7. laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgu radisti Julius Luup'i autasud on mul juba pikki aastaid olnud aga alles hiljuti sain numbrite järgi omaniku nime teada. Tegelikult peaks komplektis olema veel üks Vapruse medal, mille ta sai 1945. aasta märtsis Kuramaa lahingute eest aga kahjuks on see puudu.

Pildil oleva Vapruse medal (1538568) annetati talle 1944. aasta 8. augustil ja tõlge autasulehelt on nii:

"Radisti, vanemseersant Julius Luupi iseloomustus tema vapruse eest Narva lahingus 25. juulil 1944. Lahingutes vaenlase kaitseliinide läbimurdmisel Narva jõe läänekaldal töötas ta raadiosaatjaga jalaväe eesliini lahingupositsioonidel, tugeva vaenlase tule all. Ta edastas kiiresti ja täpselt suurtükiväe tulekorrektuure ning tagas sellega vaenlase sihtmärkide õigeaegse tabamise ja meie jalaväe eduka edenemise.".

Kuulsuse ordeni III järk (188612) annetati 1944. aasta 28. oktoobril:

"Seltsimees Luup töötas 12. oktoobril 1944 radistina staabi koosseisus ??? piirkonnas, kui sattus vaenlase tugeva suurtüki- ja miinipildujatule alla. Tema raadiosaatja hävines ning seltsimees Luup sai seejuures põrutuse. Side divisjoni komandöri juhtimispunktiga katkes.
Sel ajal alustas vaenlane vasturünnakut meie eesliini vastu. Oli vaja korrigeerida suurtükituld vaenlase pihta. Seltsimees Luup, hoolimata saadud põrutusest, jõudis diviisi juhtimispunkti ja edastas komandörile teate vasturünnaku kohta. Tänu tema õigeaegsele teavitusele suurtükiväe diviisist löödi vaenlase vasturünnak tagasi. Pärast meditsiinilise abi saamist keeldus seltsimees Luup evakueerimisest.".

Ma ei saa sellest kohanimest aru, mis seal tekstis on ja asendasin selle tõlkes küsimärkidega. Keegi ajab ehk paika?