Korpusepoisid

[kepsuke]

Mõned korpused mis on mulle silma jäänud…
Lt medal 1288391, Eesti pinnal tomiunud lahingute eest
Punatäht 2122813, Kuramaal toimunu eest
Vapruse medal 2353044, ka Kuramaa eest

[tossom]

Kuulsuse III klassi orden 172450 viimane kindlasti Eestimaa pinnal toimunud lahingute eest.

Jep, lahingute eest Eestimaa pinnal küll, aga seos Eesti korpusega on siiski kaudne. Kuulsuse III klassi ordeni nr. 172450 kavaleriks on 30. kaardiväe laskurkorpuse, 43. kaardiväe laskurdiviisi 134. laskurpolgu punaväelane Kobyzev, kes Emajõe lahingute käigus 17.09.1944 hävitas teede ristil 9 vaenlase sõdurit ja Karli küla (talu?) juures tõrjus vastase vastupealetungi ning elimineeris kaks vaenlase kuulipildujat koos meeskondadega.

Eesti sõjaajaloo teejuht. Lahingud Eestis 1944.a, Toomas Hiio. (https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/ ... 44-aastal/)

...17. septembri varahommikul, pärast pooleteisttunnist suurtüki-ettevalmistustuld, ületasid 8. Eesti laskurkorpus, 30. kaardiväe laskurkorpus ja 108. laskurkorpus rindelõigus Tartust Kavastuni Emajõe, läksid tankide ja lennuväe toetusel rünnakule. 207. julgestusdiviisi kaitse murti läbi, pealöögi suunal seisnud 1. eesti piirikaitserügement purustati ja Punaarmee tungis rügemendistaapideni, diviisistaabini ja raskerelvade positsioonideni. Rinnet suutis hoida vaid diviisi paremal tiival seisnud Rebase lahinggrupp. 207. julgestusdiviisi staabi ümberpaigutamisel sai diviisiülem kindralmajor von Schwerin surma. Taganema sunniti ka 87. jalaväediviis. Saksa väed kandsid suuri kaotusi elavjõus ja eriti suurtükkide osas: 87. jalaväediviis kaotas 187. suurtükirügemendi II divisjoni ja III divisjoni 5 suurtükki ning veel 23 suurtükki, õhutõrjesuurtükki ja miinipildujat. 207. julgestusdiviis kaotas kõik talle allutatud 537. raskesuurtükidivisjoni suurtükid, 58. suurtükirügemendi II divisjoni ning 1. ja 5. piirikaitserügemendi suurtükipatareid. Hävitati 10 Punaarmee tanki. II armeekorpuse ülemjuhatus teatas, et 207. julgestusdiviis on hajutatud, 87. jalaväediviis kandnud tõsiseid kaotusi...

[kepsuke]

Huvitav , et see on ikkagi Korpuse numbrivahemikkus aga siiski Korpus pole..

[tossom]

Ka Punatähe orden nr. 939477 on siin teemas olnud varem, kuid nüüd on autasustatu teada. Selleks on vanemseersant Leopold Karu, 8. Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna autojuht.

Autasulehelt, 17.10.1944:
Sm. Karu on Nõukogude Eesti vabastamislahingutes näidanud ennast julge ja mehise võitlejana. 5. oktoobril, Väikese- Väina forsseerimise päeval, sõites üle tammi, lõhkas vaenlane selle taas osaliselt. Lõhkamise tõttu moodustunud ummiku võttis vaenlane tugeva miinipildujatule alla, samuti tulistati ummikut lennukitelt. Sel hetkel näitas Karu üles erakordset külmaverelisust ja julgust. Ta sõitis meisterlikult mööda lehtri kaldus serva ja ületas tammi. Tänu sellele jõudsid kaks juhtivat ohvitseri platsdarmile, kus nende kohalolek oli lahingoperatsiooni läbiviimiseks hädavajalik.
Karu on ka teiste lahingoperatsioonide käigus üles näidanud julgust ja suurt organiseeritust. Oma masinal ’’Willys’’ on ta sõitnud ilma remondita rekordilised 16 000 miili, auto on alati korras ja sõiduvalmis.

Vanemseersant Karu oli autasustatud ka rinnamärgiga ''Eeskujulik autojuht''.

Kui Punatähe ordeni nr. 939477 kavaleriks on 8. Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna autojuht, vanemseersant Leopold Karu, siis Punatähe ordeni nr. 939478 kavaleriks on 8. Eesti laskurkorpuse juhtkonna vanemautojuht, vanemseersant Aleksander Mihelson. Mihelson on autasustatud ka Lahinguteenete medaliga nr. 2046415

Autasulehelt:
Sm. Mihelson näitas Eesti pinnal toimunud lahingute ajal end julge ja mehise autojuhina. Eesliinil asuvate üksuste juurde sõites sattus korduvalt tule alla, kuid alati viis külmavereliselt ja osavalt auto tule alt välja. Auto on tal alati ette valmistatud ja sõiduvalmis. Kindlustas oma tööga paljudel kordadel selle, et juhtivkoosseisu liikmed jõudsid kõige vastutusrikkamatesse lahingulõikudesse.
---
Ja huvitav on muidugi see, et nii nagu on järjestikku autasude numbrid, nii olid järjestikku ka autasulehed ja täiesti võimalik, et need kaks autasu olid ka ca. 80 aastat tagasi kõrvuti ühe laua peal ja meestele anti need autasud samal päeval mingi suurema autasustamise raames kätte. No ja nüüd on need aumärgid jälle kokku saanud:) Ajaloo keerdkäigud...

[uscha]

8. Eesti laskurkorpuse tagavarapolgu pataljoniülema, kapten Voldemar Maasik'u Punatähe orden (2247598). Tegemist on endise Eesti sõjaväe ohvitseriga, kes enne sõda teenis sõjavägede staabi juurde kuuluvas topo-hüdrograafia osakonnas. Punatähe orden annetati talle 1945. aasta mais, lisan tõlke autasulehelt:

Kapten Maasik V.J. on 63. üksiku laskurpolgu teenistuses alates 1942. aasta märtsist ning täidab oma kohustusi kohusetundlikult alates polgu moodustamisest. Õpperoodu komandörina koolitas ja saatis rindele 7 kuu jooksul 1942. aastal üle 600 nooremkomandöri, keda hinnati väga heaks lahinguettevalmistuse poolest.
1942. aasta oktoobris määrati seltsimees Maasik ohvitseride täienduskursuste juhatajaks. Tagavaraväest mobiliseeritud ohvitserid läbisid 5-kuulise väljaõppe ja 200 inimest saadeti rindele täienduseks.
1943. aastal õpetas seltsimees Maasik 2000 seersanti ja sõdurit ning 1944. aasta 19. märtsist kuulipildujate pataljoni komandörina valmistas ette ja saatis rindele eeskujulikult 2000 kuulipildurit, õhutõrjujat ja tankitõrjujat.
Pataljonis kehtestas seltsimees Maasik eeskujuliku korra. Oma visaduse ja tööga saavutas ta väga hea sõjaväedistsipliini isikkoosseisu seas.
Pataljoni staap, mille seltsimees Maasik komplekteeris ja koolitas, tagab veatu juhtimise nii õppuste kui ka kogu majandusliku tegevuse osas. Tema üksus on üks eesrindlikemaid nii lahingu- kui ka poliitilise väljaõppe osas.

[uscha]

Seda Vapruse medalit (186512) olen siin aastaid tagasi varem näidanud aga nüüd on ka omanik teada. Autasu annetati Velikije Luki lahingute eest 1943. aasta 19. jaanuaril 8. ELK'i 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolgu seersandile Reinhold Toding'ile. Mäletan, et kui medali kunagi sain siis oli see ilma lindita ja kolodka leidsin hiljem kusagilt juurde. Peale Vapruse medali sai ta ka Isamaasõja ordeni 2. järgu (124656) ja medali "Moskva kaitsmise eest". Märgi taustaks olev Rahvusarhiivist pärit foto on tehtud 1945. aastal ja mees foto paremas servas on Reinhold Toding. Lisan ka ChatGPT tehtud tõlke autasulehelt, mingil põhjusel on ta seal dokumendis märgitud venelaseks aga teistes sõjaaegsetes dokumentides on ta ikka rahvuselt eestlasena kirja läinud.

Luureüksuse rühmaülema asetäitja 779. laskurpolgu seersant Toding Reinhold.

Lahingutes Velikije Luki linna pärast tehaste rajoonis 9. jaanuaril 1943. aastal üles näidatud isikliku vapruse ja julguse eest erilise ülesande täitmisel. Luureandmete kogumisel määras raskesti tuvastatavad vastase tulepunktid. Vastase kuulipilduja asukoht tuvastati tule all, mille tulemusel see positsioon hävitati meie suurtükiväe tulega.

Sündinud 1921, rahvuselt venelane, VLKSM liige (kommunistlik noorteorganisatsioon), haridus – mittetäielik keskharidus, tööline. Punaarmees alates 1941. aasta maist. Aktiivteenistuses alates 10. novembrist 1942.

[kepsuke]

See on nüüd küll huvitav, et ta on saanud medali moskva kaitsmise eest. Enne Korpust on ta siis mingi muu üksuse läbi teinud.

[tossom]

Leitnant Voldemar Kase, 7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu laskurrühma komandör. Vapruse medali nr. 135176 ja Punatähe ordeni nr. 1889891 kavaler.

Autasulehelt:
Teenistuse ajal 300. laskurpolgus näitas end täpse ja distsiplineeritud komandörina. Taktikaliselt arukas, reageerib kiirelt erinevates olukordades ja võtab vastu õigeid otsuseid. Juunis 1941.a osales rühmakomandörina lahingutes Porhovi linna juures kus juhatas 180. laskurdiviisi 629. suurtükiväepolgu haubitsapatareid. Diviis, mille juurde patarei kuulus hävitas kaks vaenlase tanki ja midagi veel (ei saa aru mis see on). 25.07.1941.a sai Porhovi rajoonis asuva Borovnja? küla juures kus haubitsapatarei toetas tulega edasi tungivaid vägesid, raskelt haavata.

Vääriline Vapruse medaliga autasustamiseks, 12.11.1942.
----
Leitnant Kase osales ka Velikije- Luki lahingutes, kus sai teistkordselt haavata, haavatasaamiste eest autasustati teda 1945.a Punatähe ordeniga, mille asukoht on teadmata. Internetist leidsin, et Kase elas 1925-40. Rakveres, kus oli 2. suurtükiväegrupi allohvitser. Pildid millel teda kujutatud on pärit albumist mis asub Virumaa muuseumis.

[ppp]

....hävitas 2 vaenlase tanki ja konvoi. обоз - vene keeles konvoi (mida iganes selle all on mõeldud).

[tossom]

Ja täna saadud kena paar, kuulunud ühele inimesele, nime ei osatud küll kahjuks öelda. Varasem täht on numbriga 1480688 ja see sobib kenasti meie 1 480 *** andmebaasi. Hilisem on numbriga 3536526. Ilmselt tegu korpuse ohvitseriga, kes teenis punaarmee ridades ka mõnda aega pärast sõda. Hilisema Punatähega autasustamise ajaks on viiekümnendate aastate keskpaik.

Ja ei pea vist mainimagi, et mõlema autasu seisukord on väga eeskujulik.

Nüüd ka taust teada:

Kapten Sergei Raivet, 249. Eesti Laskurdiviisi, 921. laskurpolgu, 5. laskurroodu 50mm miinipildujate rühmakomandör. Punatähe ordeni nr. 1480688 kavaler. Lisaks on teda autasustatud veel ühe Punatähe ordeniga, mis kannab numbrit 3536526 ja ilma numbrita Lahinguteenete medaliga. Viimased kaks autasu on ilmselt antud Punaarmees väljateenitud aastate eest.

Autasulehelt:
Leitnant Raivet oli 11.10.1944 Ungru küla juures ametis 2. pataljoni sideohvitserina ja sai vastutusrikka lahinguülesande viia polgukomandöri lahingukäsk pataljoni. Liikudes tugeva vastase tule all polgu staabist pataljoni staapi, sai ta miinikildudest haavata. Vaatamata haavatasaamisele toimetas ta lahingukäsu pataljoni, mis mängis lahingu edasise käigu juures otsustavat rolli.
Esitada leitnant Raivet Punatähe ordeniga autasustamiseks.

31.10.1944

[tossom]

Ja punatäht 1 480 *** seeriast. Piltidel oleva ordeni number on 1480141 ja algne omanik on olnud kindlasti keegi korpuse ohvitserkonnast.
Ordeni seisukord on hirmus.

Siin varem katse- eksituse meetodil sai eeldatud, et Punatähe ordeni nr. 1480141 on samuti saanud keegi Eesti korpusest, aga võta näpust. Kavaleriks on hoopis 124. liikuva tankiremondibaasi tehnik- monteerija jefreitor Ivan Balabanov. Mingi kaudne seos muidugi on, sest ka Balabanov sai oma ordeni 1945.a Kuramaa lahingutes, kus eesliiinil, vaenlase tugeva tule all remontis ära kaks tanki. Balabanov on ka Lahinguteenete medali nr. 871437 kavaler. Nii, et 1480*** seeriasse viskab ka teisi sisse, huvitav analüüsida ja ehk mingeid piire seada.

Balabanovi orden on paras rimakas, mäletamist mööda ostsin ta kunagi ammu veel vanalt renoveerimata Balta turult. Kes teab, äkki ta ei raatsinud oma aumärki rinnast ära võtta ja roniski sellega pidevalt mööda soomustehnikat ringi.

[kepsuke]

1480xxx

1480141 Ivan Balabanov
1480327 Elmar Nuut
1480333 Oskar Rekap
1480334 Artur Maripuu
1480352 Voldemar Nõulik
1480358 Peeter Peklevkin
1480365 Rohtla
1480379
1480388 Peeter Peklevkin
1480391 Pavel Mihelson
1480422 Ülo Silivask
1480444 Heino Soovik
1480461 Bruno Soidla
1480462
1480481
1480488 Eduard Jaanson
1480490 Johannes Rätsel
1480491 Artur Vahter
1480497
1480505 Osvald Vilde
1480508 Andrei Ugand
1480517 Evgenii Aavasul
1480545
1480565 Artur Kässer
1480646 Vassili Varju
1480663 Arnold Orren
1480665 Lootsman
1480682 Ilmar Truu
1480688 Sergei Raivet
1480703 Peeter Kukk
1480717 Eduard Toonela
1480718 Raimond Auling
1480741 Karl Kask
1480757 Feliks Luther
1480823 Randmäe
1480824 Randmäe
1480888 Aleksei Radomski