Eestlastele antud tänukirjad ...

[uscha]

Nagu on teada siis enne kui eestlastele hakati välja andma Raudriste tunnustati nende vaprust tihtipeale selle väegrupi ülema poolt välja antud tänukirjaga, kelle alluvuses mingi konkreetne eestlaste üksus tegutses. Need dokumendid ei olnud tegelikult ainult ida-alade vabatahtlike tunnustamiseks mõeldud vaid neid said ka sakslased. Usun, et selliseid dokumente jagati meie meestele ikka kõvasti aga säilinud on neid äärmiselt vähe. Postitan siia nelja erineva kujundusega dokumendid, mis on eestlastele antud (kõik 1942. aastal) ja jään ootama, kas siia teemasse kunagi mõni samalaadne paber veel postitatakse.

Alustan 182. Eesti julgestusgrupi 6. sadakonnas teeninud Eldur Ilumetsa paberist, kus teda kiidetakse vapra võitluse eest bolševistliku maailmavaenlase vastu. Paberile on alla kirjutanud kindralmajor Hans Knuth.

[uscha]

184. Eesti julgestusgrupi 13. sadakonnas teeninud allohvitser Ants Ranne dokument. See on kõigist teistest samalaadsetest natuke erinev selles suhtes, et paberile on konkreetselt ära märgitud, mille eest temale tänu avaldatakse - antud juhul siis lahingu eest Bjeglowa raudteejaama juures 1942. aasta 9. jaanuaril. Allkiri peaks olema Korück 584 ülema, kindralleitnant Curt von Krenzki oma.

Dokument on L. Tammiksaare kollektisoonis.

[uscha]

Kui eelnevalt postitatud dokumentidest on mulle mõlemast teada ainult üks eksemplar siis järgmisest on teada kaks. See, Valdeku Kurik'ule välja kirjutatud tunnistus müüdi aastaid tagasi osta.ee keskkonnas. On eriliselt kihvt dokument, sest see on kujundatud ainult eestlaste jaoks ja paberil on kirjas, et see paber on võrdsustatud Raudristi 2. klassiga. Tunnistus on välja antud Wehrmacht'i 254. jalaväediviisi poolt ja allkirjastanud on selle diviisiülem kindralmajor Friedrich Köchling.

Pilt võetud osta.ee keskkonnast.

[uscha]

Teadaolevalt neljas dokument, milliseid eestlastele jagati on välja antud Wehrmacht'i 225. jalaväediviisi poolt, mille alluvuses võitlesid ka Eesti julgestusgruppide suuskurkompaniid. Võrreldes eelnevalt postitatutega on see kõige levinum sellistest dokumentidest ja mulle on neid teada kokku kolm eksemplari, kõik on allkirjastatud 225. jalaväediviisi ülema kindralmajor Hans von Basse poolt.

Raamatu "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas" Eesti Julgestusgrupp 183 käsitlevast peatükist:

1942. aasta 25. jaanuari paiku teostas venelane suurema läbimurde Novgorodi ja Tsudovo vahel. Vene rünnakarmee kindral Vlassovi juhtimisel tungis ootamatult, äärmiselt suurte jõududega Mjasnoi Bori sillapeast välja ja jõudis kiiresti Sennoja Kerest-Zalesje-Glubotška-Ostrov-Mjobnoi Bor üldjoonele. Venelastel aga ei õnnestunud sissemurde tiibu laiendada ega ka läbi lõigata Tsudova-Tosno raudteed. Venelaste eesmärgiks oli kergendust tuua Leningradis ümberpiiratud vägedele ja ära lõigata ida pool Leningradi-Tsudova raudteed võitlevad Saksa üksused. Selle läbimurde tõkestamiseks paisati ka kolm Eesti julgestuspataljonide suuskurkompaniid lahingusse, ülesandega peatada vaenlase edasitung. Need suuskurkompaniid olid: 7. kompanii kapten Mikumäe juhtimisel 182. pataljonist, 9. kompanii kapten Laasi juhtimisel 183. pataljonist ja 15. kompanii ülem-leitnant Rebase juhtimisel 184. pataljonist. Eesti kompaniid allutati Saksa diviisile, mille ülemaks oli kindral-leitnant von Basse, asukohaga Lustovka külas. Kindral-leitnant von Basse suhtus eestlastesse väga hästi. Kuna tol ajal eestlastele mingeid vaprusmärke ei lubatud anda, lasti ta trükkida diplomid, millega tunnistati selle omanik 2. klassi Raudristi vääriliseks. Esialgse käsu kohaselt tungis 9. kompanii Jeglino-Radofinnikovo ja 15. kompanii Glubotska-Verovja suundades, kuna 7. kompanii tuli Jeglinosse vähe hiljem.

Reamees Eldur Rentik teenis 184. Eesti julgestusgrupi 15. sadakonnas, mille ülemaks oli Oberleutnant Alfons Rebane ja tema dokument on välja kirjutatud 1942. aasta 2. märtsil. Mul on üks dokument, mis on antud ka 185. Eesti julgestusgrupi 21. sadakonna allohvitserile kuigi raamatus seda sadakonda eraldi välja ei ole toodud - see dokument on dateeritud 06.04.1942 ja võib siis mingi natuke hilisema aktsiooniga seotud olla kui see, mida see raamatulõik kirjeldab.

[uscha]

... mulle on neid teada kokku kolm eksemplari

Siin kõik teadaolevad kolm dokumenti - esimesed kaks antud 184. julgestustgrupi 15. sadakonna sõduritele ja välja kirjutatud ühel päeval, 2. märtsil 1942. Kolmas dokument antud 185. julgestusgrupi 21. sadakonna allohvitserile ja allkirjastatud teistest peaaegu kuu aega hiljem, 6. aprillil 1942.