Korpusepoisid

[tossom]

Kapten Johannes Rätsep, Punatähe ordeni 1480490 kavaler. 7.Laskurdiviisi finantsjao ülema abi. Kokkuvõtvalt autasulehelt- oma ülesannete täitmisel täpne, korrektne ja nõudlik.

[tossom]

Vanemleitnant Eduard Toonela, 249. Laskurdiviisi 779. Suurtükiväepolgu 1. divisjoni partorg. Punatähe ordeni 1480717 kavaler.

Autasulehelt:
Sõrve poolsaare lahingutes 12.10.1944 läbi murdes vastase poolt tugevalt kindlustatud positsioonidest Ungru-Pagila joonel määratles divisjoni parteiorganisatsiooni juhtides õigesti oma koha lahingus mille käigus oli parteiorganisatsioon lahinguülesannete täitmisel suureks abiks.... jne.
---
Ungru-Pagila tankitõrjeliin ehk Arista liin ehk Arista kaitseliin oli Teise maailmasõja ajal tankitõrjeliin Sõrve poolsaare kitsaimas kohas, 1,6 km pikkusel Ungru-Pagila joonel, Üüdibe küla juures. Kaitseliini rajasid 1941. aasta septembris Nõukogude väed, paigutades sinna rea raudbetoonist tankitõrjepüramiide, mille ette kaevati tankitõrjekraav. Liinil toimusid ka Saksa vägede kaitselahingud 11. oktoobrist kuni 20. oktoobrini 1944. 20. oktoobril taandusid Saksa üksused Ranna kaitseliinile.
(allikas Wikipedia)

[oliver]

Vahemärkusena, venekeelsed sõdurid olid neile hääldamatut Üüdibet nimetanud Huidebjä. Kohalik folkloor.

[uscha]

Peale Velikije Luki lahingut autasustati 1038 Eesti Laskurkorpuse võitlejat ordenite ja medalitega. Välja anti 2 Lenini ordenit, 21 Punalipu ordenit, 21 Isamaasõja I järgu ordenit, 30 Isamaasõja II järgu ordenit, 215 Punatähe ordenit, 424 medalit "Vapruse eest" ja 324 medalit "Lahinguliste teenete eest"

Anti siis 215 punatähte
113*** vahemikust mis siin üleval on
113590 Otto Sepp
113684 August Kajak
113604 Viktor Kukk
Lisaks veel teised mis siin üleval, ka siis Luki eest
516453 Karl Nõmm
1188865 August Tombak
1151463 Erich Merilo
395756 Ahto Räni
...

516406 Ernst Laur (Velikije Luki, Kamenka küla)

[uscha]

Seoses selle teema aktiivseks muutumisega ja oma 8. ELK autasudega tegelemisega oli ainult loogiline jätk natuke "puid raputada" et näha, mis alla potsatab. Viimastel päevadel sain seeläbi juurde kolm uut korpusepoissi - osaliselt on need kõik siit foorumist läbi jooksnud aga mitte täieliku infoga.

Alustan nooremleitnant Arnold Jannus'e märkidega - Punatähe orden (2247486) ja Metallmärgi "Gvardija". Tema asju on siin foorumis näidatud aga mitte siin teemas ja ilma omaniku nime nimetamata.

Jannus teenis 8. ELK'i 249. laskurdiviisi 917. laskurpolgu 2. pataljonis sanitaarrühma komandörina. Punatähe orden annetati talle Kuramaa lahingute eest 1945. aasta kevadel. 1944. aasta 22. märtsi öösel päästis koos grupi sanitaridega sakslaste poolt ümberpiiratud hoonest 12 haavatut.

[uscha]

Teine komplekt, mida on siin samas teemas kahe erineva kasutaja poolt aastaid tagasi juba varem näidatud.

7. laskurdiviisi 23. suurtükipolgu telefonist, jefreitor Herbert Pihlakas sai mõlemad oma autasud - Vapruse medali (595351) ja Kuulsuse ordeni III järgu (45006) lahingute eest Neveli - Novosokolniki piirkonnas. Suurtükiväeüksused jõudsid sinna 1943. aasta 6. novembriks ja järgmise päeva koidikuks oldi tulepositsioonidel mõned kilomeetrid Nevelist ida pool. Mitu korda vahetati positsioone ja 20. jaanuari paiku viidi 8. ELK'i suurtükiväeosad sellest lõigust minema. Pihlakas sai mõlemad oma autasud katkenud sideliinide parandamise eest, Vapruse medali annetamine kinnitatud 30.11.1943 ja Kuulsuse orden 03.02.1944. Kokku annetati Eesti Korpuse suurtükiväelastele nendes lahingutes 53 ordenit ja 98 medalit - Pihlakas sai mõlemad.

[uscha]

Kui keegi sealt Pihlakase vägitegude kirjeldustest mingeid huvitavaid detaile veel välja loeb siis võib siia lisada. Kasutasin ChatGPT abi vene keelse teksti tõlkimisel. Peale tõlketööd pakkus AI abivalmilt, et ta võiks lausa luua kujutise, kuidas Herbert kangelastegusid sooritab ja mul oli võimatu sellisest pakkumisest keelduda. Tulemus oli aga selline, mis pani mind kahtlema ka osaliselt tekstis, mis ta mulle koostas. Pilt oli muidu täitsa tore ja postitan ka siia.

Viimase hoogtöö korras kollektsiooni lisatud komplekti postitan siia homme, see vajab veel natuke uurimist.

[kepsuke]

Seoses selle teema aktiivseks muutumisega ja oma 8. ELK autasudega tegelemisega oli ainult loogiline jätk natuke "puid raputada" et näha, mis alla potsatab. Viimastel päevadel sain seeläbi juurde kolm uut korpusepoissi - osaliselt on need kõik siit foorumist läbi jooksnud aga mitte täieliku infoga.

Vähemalt jõuavad medalid õigesse kohta, kus veedavd oma pensioni…
See viimane pilt on nüüd küll puhas kuld.

[uscha]

See komplekt on väga huvitav ja oleks ilmselt mu kõige vingem "korpusepoiss" kui oleks alles kõik autasud ja ordeniraamat aga nii kahjuks ei ole. Autasude omanik oli 8. ELK'i 7. laskurdiviisi 300. laskurpolgu seersant Leonid Matsov. Omaegsetes dokumentides ja peale sõda ilmunud raamatutes on tema andmetega pidev segadus. Üldiselt on sünniaastaks märgitud 1922 aga vähemalt ühel korral ka 1920, isanimi on tavaliselt märgitud Ivan aga ühe korra ka Juhan. Raamatutes on temale viidatud kui L. Matsov, I. Matsov ja Matson - dokumentide ja raamatukirjelduste võrdlemisel selgub, et ilma kahtluseta on tegemist siiski koguaeg ühe ja sama mehega.

1941. aasta 2. juulil Tallinnast Punaarmeesse mobiliseeritud Matsov'i autasustati kokku nelja lahinguautasuga ja esitati Nõukogude kangelase nimetuse saamiseks. Nendest esimese, Kuulsuse ordeni III järgu sai ta 1944. aasta 25. juuli lahingute eest, kus ta oma üksusega üle Narva jõe tuli ja linna "vabastas". Ei saa öelda, et ma Eesti Laskurkorpuse sõjateega peensusteni kursis oleksin aga mul oli teadmine, et korpuse jalaväeosad üldse sealt üle jõe ei tulnud ja Narva lahingust võtsid osa ainult suurtükiväeosad. Matsov'i osalus selles pani mind natuke raamatuid lehitsema ja leidsin, et vahetult enne jõe forsseerimist oli Eesti Laskurkorpusest antud üks rünnakrood 338. eraldiseisva kuulipilduja - ja suurtükipataljoni alluvusse. Ööl vastu 25. juulit avastas roodust välja saadetud luurerühm vanemleitnant Harald Horm'i juhtimisel, et sakslased on eesmisi kaevikuid maha jätmas ja kella kahe paiku öösel jõudis rühm Jaanilinna juures Narva jõeni. Nagu on teada siis 25. juuli hommikul forsseerisid Punaarmee 2. löögiarmee üksused Narva jõe, keskpäeval üritasid seda teha ka 16. kindlustatud rajooni allüksused, mille koosseisus oli ka 338. pataljon aga ebaõnnestusid. Uus katse võeti ette ööl vastu 26. juulit ja Harald Horm'i rühm oli esimene, kes jõe läänekaldale jõudis. Nende lahingute eest eest antigi Matsovile Kuulsuse ordeni III järk (19360). Autasustamisdokumendis on kirjas, et Matsov tegutses üksuses sanitarina ja aitas miinipildujatule all haavatuid kaaslasi evakueerida ja andis neile esmaabi. Päästis mitme võitluskaaslase elu.

Teise autasu, Vapruse medali sai ta Emajõe lahingute eest 1944. aasta septembris, kus ta Sää talu piirkonnas jäi peale haavata saamist rivisse tõi komandörile olulisi ettekandeid.

Järgmine, kolmas autasu oleks ilmselt selle komplekti parim aga kahjuks on see kaduma läinud. 1944. aasta 5. oktoobril Väikese väina forsseerimisel oli Matsov'i pataljon (7. laskurdiviisi 300. polgu II pataljon) määratud esimesena saarele jõudma ja kell 04.20 alustas üksus Ahenda nukilt väina ületamist - 45 paati ja igas paadis 10 meest. Seersant Matsov oli üks esimesi, kes ca. 05.30 oma kümne mehega Käru talu juures Saaremaa pinnale astus ja lahinguid pidas. Kõike ei saa muidugi päris tõena võtta, mis omaaegsetes raamatutes kirjutati aga väidetavalt likvideeris automaadivalanguga kuulipildujameeskonna, lasi põlema kaks appi ruttavat veoautot koos sakslastega, hõivas tähtsa teedesõlme ja hävitas miinipildujapatarei, mis hoidis tule all dessandi maabumiskohti. Peale lahinguid esitati ta Nõukogude kangelaseks aga perekonnaliikmete jutu järgi jäi sellest nimetusest ilma, kuna ei olnud partei liige - autasustati Isamaasõja ordeni 1. järguga.
Kolmest mehest, kes peale neid lahinguid kangelaseks esitati sai selle nimetuse ainult nooremleitnant August Allik. Kolmas mees oli leitnant Endel Sõgel, kelle autasusid on siin teemas varem näidatud.

Neljas ja ühtlasi viimane lahinguautasu, mis Matsov sai oli 1945. aasta Kuramaa lahingute eest annetatud Punatähe orden (2121811). ChatGPT tõlge autasulehelt: "Rünnakugrupi koosseisus, mis koosnes jalaväest ja tankidest, hävitas ta kindlustatud tulepunkti, mis takistas meie üksuse liikumist. 18. märtsil 1945. aastal liikus ta koos kahe luurajaga mööda vaenlase tagalat, lõikas läbi nende sidekaablid ja hävitas telefonikeskjaama, mis tekitas vastases paanikat ja segadust.".

Saan siin näidata Narva lahingute eest antud Kuulsuse ordeni III järku ja Kuramaal antud Punatähe ordenit, kaduma on jäänud Emajõe eest saadud Vapruse medal ja Saaremaa eest antud Isamaasõja ordeni 1. järk.

[uscha]

Lisan ka tema Kuulsuse ordeni III järgu, Vapruse medali ja Punatähe ordeni autasulehed. Kes siit midagi huvitavat veel välja oskab lugeda võiks siis siia teemasse ka postitada.

[uscha]

Ning paar kirjeldust 5. oktoobri lahingu kohta raamatutest, kus ka tema nimi ära saab mainitud ja tema Isamaasõja ordeni 1. järgu autasuleht.

[kepsuke]

Õnnitlen sellise komplekti saamise puhul…
Mõlemad autasud siit läbi jooksnud, kuid nüüd nimi ka olemas. Kahju küll, et teiste medalite numbreid pole teada. Need saaks tellida läbi arhiivide aga kas viitsib…. Hea täiendus igaljuhul.
Kas Endel Sõgelit ei esitatud mitte Lenini ordeni saamiseks?

[otofoto]

[tossom]

Jep, Sõgel esitati tõesti Lenini ordenile. Sai isegi mitmelt tasandilt aktsepti, aga lõpuks tõmmati kriips peale ja anti Isamaasõja I klassi orden.
---
Jefreitor Ants (Hans) Peet, luuraja, 7. Eesti Laskurdiviisi 482. üksik luurerood. Kuulsuse III klassi ordeni nr. 172597 kavaler. Kuskilt lugesin, et pärast sõda töötas Peet muuhulgas ka kolhoosiesimehena, tubli töö eest anti talle 1958. aastal kui erinevaid autasusid sai suur hulk põllumajandustöötajaid, orden ’’Austuse märk’’ nr. 257609.
Autasulehelt:
Jefreitor Peet tegutses 19.09.1944 vastase tagalas seersant Kiini luurerühmas, ülesandega tagada diviisi vasaku tiiva ohutus, võtta kontrollvang ja edastada andmeid vaenlase kaitse kohta. Tegutsedes patrullis näitas ta üles julgust ja asjatundlikkust. Patrullides avastas ta vaenlase grupeeringu ja nende kaitse asukoha. Kui luuregrupp võttis vangi vaenlase rühmakomandöri, oli Peet tema vangistamisel üks esimesi. Oma mehise ja tubli käitumisega tagas selle, et lahinguülesanne täideti õigeaegselt.

Esitati Kuulsuse III klassi ordeniga autasustamiseks ja selle ta ka sai.

[kepsuke]

Vapruse medalid numbritega 3608897 ja 2350691.

Seoses VM 2350691 sain kätte enda VM 2350641, numbrivahe 50 ja ostetud Tallinna antiigist. Reedeks peaks teada saama kas korpus või ei…