Arnold Ahun

[kepsuke]

Tervist!
Otsin infot oma sugulase Arnold Ahuni kohta.
Jagan mida juba tean.
Arnold Ahun Karli poeg sündinud 25.Oktoober 1922
Sõja alguses oli Nõukogude sõjaväes. 249. laskurdiviisi 921. laskurpolgu vanem telefonist,Vene andmetel teadmata kadunud V-K juures 21.Detsember 1942. Tegelt mees jooksis üle ja liitus 36. Kaitse-rindepataljoniga, oli II kompanii võitleja. Kui mäletan õigest siis tema nimi jookseb paar korda pataljoni mälestus raamatust läbi. Kindlasti võin öelda et mees teenis välja Saksa musta haavatu märgi mis veel alles. Kui kellelgi midagi lisada siis on teretulnud.

[uscha]

Leiab ära märkimist ka SIIN teemas.

Kindlasti võin öelda et mees teenis välja Saksa musta haavatu märgi mis veel alles.

Kas haavatumärgi tunnistus on ka alles?

[kepsuke]

Täiesti võimalik, kahjuks on hetkel märk ja võimalikud dokumendid teise sugulase käes. Tema käes ka Leegion-grenader Leonhard Ahunist pilt kust tema SS vormis kellest olen varem postituse teinud. Küsin temalt lähiajal pilte

[uscha]

... liitus 36. Kaitse-rindepataljoniga, oli II kompanii võitleja.

SIIN teemas ei jookse küll tema nime läbi aga on päris palju kirjeldatud 36. Politseipataljoni ja eriti just 2. kompanii sõjakäiku.

[kepsuke]

Vaatasin et enamus infot pärit enne 1943, Arnold lahkus alles 21.detsember 1942 Vene sõjaväest seega tõenäoliselt liitus alles 1943 aasta alguses pataljoniga

[kepsuke]

Tema nimi jookseb läbi 36.politseipataljoni raamatust paar korda. Oli Tallinna pommitamise ajal teatris.Pärast seda oli Koigi koolimajas 2.kompanii toitlustaja sealt edasi saadeti üksus Narva jõele

[kepsuke]

Tervist!
Uurisin veidi ning leidsin midagi.
Sain teada et Arnold oli Krivasoo sillapeal saanud haavata ning leidsin koha kus ta haavata sai :
Kuusalus olime umbes kuu aega, siis viidi meid Narva rindele. Asusime Jaama külasse, mis asub Narva jõe ääres, Vasknarvast umbes 3 km põhja poole. Olime jälle rindel. Teisel pool jõge olid venelased. Siin kostsid paugud kaunis tihti. Vastamisi vahetati kahurimürske ja vene lennukid loopisid meile pomme. Meie 3. rühm asus kahe jõeharu vahel saarel. Ühel öösel tulid venelased jõgepidi meie meeste seljataha ja tegid siit rünnaku. Selles lahingus sai meil mitu meest surma ja üks jäi kadunuks. Siin langes ka Rudolf Toots, kes koos kompaniiülemaga appi läks.Mis üksus asus Jaamas 1944 juuli ja septembri vahel?

[uscha]

Mis üksus asus Jaamas 1944 juuli ja septembri vahel?

25. juulil on seal paiknenud 3. Eesti piirikaitserügemendi II pataljon, mille vahetas 3. augustil välja 4. Eesti piirikaitserügemendi I pataljon. Kaks päeva hiljem, 5. augustil on piirkonda jõudnud ka 288. Eesti Politseipataljon ja ilmselt võttis see siis samal või järgmisel päeval kaitselõigu üle. 15. septembril vahetab 288. Politseipataljoni välja 3. Eesti piirikaitserügemendi II pataljon, kes jääb sinna vist kunagi Eestist taandumiseni.

[kepsuke]

Nüüd siis selge et mees ilmes teenis 288. Politseipataljonis, kas selle üksus arhiivid on säilinud?Lugesin veel et pataljon koosnes enamsti teistest laiali saadetu polpataljonidest nagu 36.pol pataljon kus mees oli väidetavalt 2 kompanii võitleja.Oskab keegi juurde lisada kus lahingutes 288. Polpataljon osales?

[freiwilliger]

Politseipataljon 288
Pataljoni ülem- kapten Kommusaar, Otto
Pataljoni ülem- kapten Lannu, Ago (augustis- septembris 1944)
Sideohvitser- politseimajor dr.Hersmann, hiljem politseimajor Laue
3.kompanii ülem- leitnant Kuutma, Kaarel
4.kompanii ülem- leitnant Soost
01.aprillil 1944 oli pataljoni koosseisus 198 meest. 11.aprillil 1944 arvati pataljon 1.Politserügemendi koosseisu ning paigutati Armeegrupi „Narwa” rannakaitse reservi 27.mail nii, et kaks kompaniid paigutati Konjusse ja üks Jõhvi. Juuli esimesel poolel oli pataljon rannakaitses Valastest Purtseni. Alates 13.juulil paigutati 1.kompanii rannakaitsesse Kunda lahe äärde, 2.kompanii Vainupää- Pedassaare lõiku ja 3.kompanii Loksale. 4.kompanii saadeti rongiga Raasiku jaama Tallinna lähedal.
Augustis ja septembris 1944 oli pataljon rindel Narva jõe läänekaldal Perevolokast Permisküla saare põhjatipuni.
Taganemisel oli 288.politseipataljon arvatud 300.eriotstarbelisele diviisistaabile alluvasse Põhja lahinggruppi taani kolonel krahv Poul Ranzow Engelhardti juhtimise alla ning pidi kaitsma taganemisteed Koeru- Rakke ruumis. Kolonel Ranzow on oma raamatus „Del Caucaso a Leningrado” pataljoniülem Lannut iseloomustanud kui „energiline, otsustusvõimeline ja intelligentne mees”.
19.09.1944 kell 06.00 hommikul alustas pataljon (tegelikult vaid 1. 2. ja 3.kopanii) taandumist Peipsi kallast mööda, millegipärast võeti suund Alajõelt Tudulinnale ja sealt edasi Tudusse, kus ööbiti. Ilmselt oli ka erandeid, sest V. Arula mäletamist mööda liikus mingi osa pataljonist (arvatavasti 3.kompanii kuhu ta ka ise kuulus) hoopis Rannapungerja kaudu Avinurmesse, kust saadi edasi autodega Rakkesse.
20.09 hommikul jõudsid pataljoni põhijõud Roelasse kus maeti ülemleitnant Lampi kes olevat end maha lasknud (või lasti).
(Leitnant Edgar Lamp oli enne 288. ja 289.politseipataljoni liitmist 1943.a. novembris teeninud viimases 3.kompanii ülemana.)
Edasi võeti suund Paasvere peale. Paasvere ristil kuuldi lõunast müra ja kahurite haugatusi. Vene tankid lähenesid. Võeti suund Rakkele. Paasvere- Laekvere väljadel joosti kuidas jalad võtsid, vahel kahuritorudest ja vankriäärtest kinni hoides, seljas rasked kandamid. Oli oht, et vaenlane võib taganemistee ära lõigata, tungides otse Vassivere kaudu Laekverre. Laekveres põles suur lõke, põletati varustust ja dokumente. Simuna alevikus ründasid taganevaid sõdureid vene lennukid. 20.09 õhtuvidevikus jõuti Rakkesse. Seal oli väga suurel hulgal erinevate eesti väeosade sõdureid ning paljud neist olid Rakke läbinud ja edasi liikunud, samuti tuli mehi pidevalt juurde. Parasjagu lõhuti raudteed. Veduri taga oli sahk mis tõmbas liiprid puruks.
21.09 hommikul anti Rakkesse jäänud sõduritele käsk koguneda. Juhtimise oli üle võtnud 288.politseipataljoni 3.kompanii ülem leitnant Kaarel Kuutma. Ta näitas üksustele lahinguülesande kätte. Eesmärgiks oli hoida vastast Edru juures niikaua kinni, kuni viimased laskurkorpuse haardest pääsenud väeosad on Rakke läbinud. Järgmiseks koondumiskohaks määrati Koeru. (L.Tammiksaare andmeil oli leitnant Kuutmaa hoopis 1.kompanii vanem. V.Arula sõnul juhtis 3.kompaniid ülemleitnant Sild, kes 20.septembril end Rannapungerjas maha lasi. Põhjus olevat olnud selles, et kuna ta oli venelaste juurest ülejooksnud siis ei tahtnud ta mingi hinna eest sattuda uuesti venelaste kätte).
Lauluga Koerust (peaks olema Rakkest, sest oldi ju Rakkes!) rindele siirdunud mehed sattusid käigult lahingusse. Vahtmeister Aari Rõõmuse jagu pani vene tankide rünnaku hetkeks seisma, hävitades neist ühe tankirusikaga. Kuna vastase ülekaal oli liiga suur, taanduti peagi raudtee taha ja sealt edasi Koeru.
21.09 hommikupoolikul toimus Edru küla rukkipõllul lahing (seal seisis veel aastaid peale sõda puruks lastud vene tank). Rakkest oli sinna läinud võitlejaid (nii 288.politseipataljonist kui ka teistest üksustest) eesmärgiga hoida lähenevaid venelasi niikaua kinni kui kõik väeosad on jõudnud Rakkest lahkuda. Nii see läks ning pole teada et keegi Edru lahingus surma oleks saanud. Edasi taanduti Koeru kust jätkati taganemist edela suunas.

288.politseipataljoni 4.kompanii, mis oli paiknenud Jaama külas Narva jõe ääres, jäi oma pataljonist taganemisel maha. Seetõttu liikus 4.kompanii koos 2. ja 4.piirikaitserügemendiga mööda Kamarna- Imatu teed Iisaku- Tudulinna teele. 20.septembril võttis 4.kompanii osa Avinurme lahingust kuhu jõuti koos 292.politseipataljoni ja 6.piirikaitserügemendi osadega.

[kepsuke]

Tänan super info eest.

[kepsuke]

Panen siis paar huvitavat lugu mis Arnoldi kohta hiljuti sain.
Esimene lugu siis kuidas arnold Vene poolel vangi langes. Ühesõnaga Arnold oli Vene sõjaväes radist ning V-L rindel. Mees nägi et Saksa tankid tulevad ning kiiruga saatis staabi sõnumi et tulevad. Siis tuli kohe selline vastu et mida kuradit sa tekitad paanikat, laseme su selle eest veel maha. Siis mees kuulis et keegi ütles midagi seljataga(Oli üksinda laskepesas)ning vastu vaatas talle Saksa sõdur kellel oli mingid prillid mis meenutasid öökulli silmi. Arnold tõstis kohe käed ülesse ja langes vangi, sakslane oli veel nii hea et andis poisile suitsu. Pärast seda oli mingi aeg Lätis vangilaagris kuid vabanes.
Nüüd siis ka üks lugu kui mees juba Saksa poolel Vasknarva juures võitles.
Üks hommik olid poisid läinud patrullima, Arnold oli patrulli esiotsas ning tal tekkis selline tunne et jalge ees on miin, igaksjuhuks hüppas ja tuli välja et oligi mingi suur miin kasti sees. Oli selle väikese traadiga miin. Siis tuli poistel mõte et teeme pauku. Võtsid selle kasti ja kuskil põllu juures oli viljaküün. Panid siis selle miini vastu ühte küüni seina ja tegid jube suure paugu. Küünist polnud enam midagi alles. Pauk oli nii suur et kuskilt kõrval üksuse staabist tuli kõne et kas tehakse turmtuld, tullakse rünnakule jne. Poisid said kõvasti käratada ja enam sellist jama ei teinud.
Nüüd lugu kuidas poiss haavata sai.
Jällegi Narva rindel patrullimas. Järsku üksik pauk ning Arnold saab vasakusse kätte haavata. Kuul tuli kuidagi imelikult et tuli üheltpoolt kätt sisse ja teiselpool oli näha vaid kuuli otsa, kamraad pidi kuuli hammastega välja tõmbama. Arnold mõtles et saab nüüd koju kuid talle öeldi et see haav pole midagi ning tehti haav korda ja tagasi rindele.

[speedsta]

Öökull

prill.jpg (28.67 KiB) Vaadatud 1623 korda

[kepsuke]

Ma arvan et oligi sarnane