Selle mehe rist on seal, kus ta olema peakski - oma järglaste käes!
Pildid ja jutu saatis lapselaps Anu
HANS STERN, Jaani poeg (30.aug. 1889 Vastemõisas-1.05.1971 Viljandis)
Tere!
Olen siiralt väga-väga tänulik, et leidsite aega mulle andmed saata. Vanaisa Hansu isa nimi oli Jaan ja tean suguvõsa uurimise järgi, et Vastemõisa anti omal ajal palju Sterni nime. Seetõttu on olnud raskusi ka suguvõsauurimisel sest eesnimedki olid paljudes peredes samad ja sünniajadki kattuvad.
Risti number on 48458 nagu Teie saadetud andmetes.
Et pildid olid albumisse kleebitud, avastasin nüüd neid eemaldades, et on lahku kirjutatud - Sani jõel. Foto kõrval albumis oli see minu jaoks "Sanijõe" - siitki segadus.
Vanaisa suri 1971, mil olin laps ja kodus meil üldse tema sõjaskäimisest ei räägitud. Need fotod sain oma tädilt, kes oli üksik inimene ja keda hooldasin tema surmani. Mu isa - vanaisa teine laps - on ammu surnud ja temagi ei rääkinud oma isast eriti. Olin küll palju vanaema-vanaisa juures Viljandis, Lina t kuid vanaisa oli väga omaette hoidev ja sõnakehv. Mäletan teda ainult oma väga suures aias ja "tumaadimajas" (tema väljend kasvuhoone kohta) toimetamas.
Hans Stern abiellus 1926 Anna Rauniga ja alustas samal ajal Lina t maja ehitamist, mis muide on tänaseni säilinud vist Viljandi ainsa veovoorimehe majana. Nii väitis mu tädi, kes elas seal oma elu lõpuni möödunud aastal. Eluosa on pisike, sellele järgneb nö tõllakuur, hobusetall, puukuur, sealaut ja kanala. Vanaisa töötas veovoorimehena ja ka tolleaja mõistes taksojuhina (hobusega) ning olevat olnud Viljandi veovoorimeeste ühingu esimees. Loomi peeti 1960-ndate aastateni ja lehmaheina tehti Uueveski ning Jämejalal. 1936.a. olevat ostnud ka saani talvisteks sõitudeks. Hiljem töötas oma hobusega Viljandi Toorelinavabrikus, Vedas jahu, puid, linu...kuni pensionieani 1957. Teda olevat tahetud valida ka linavabriku direktoriks, kuid kodused ei kiitnud seda heaks.
1966 oli tal Tartus maovähi operatsioon. Vaatamata arstide lubatud 2 aastale, elas ta veel 5 aastat. Maetud Paistu kalmistule.
------
48458 ШТЕРН Ганс — 89 пех. Беломорский Его Императорского Высочества Наследника Цесаревича полк, мл. унтер-офицер. За отличие в боях при переправе через р. Сан 19-го и 21.10.1914.
Paistab, et hospidali jõudis peale haavata saamist reamehena, aga koos Georgi Risti IV järguga omistati talle ka noorem-allohvitseri (Noorem seersandi) auaste. (Sest Patrikejevi määratluste nimekirjas on juba noorem allohvitser, aga haigla nimekirjas reamees)
https://gwar.mil.ru/heroes/?last_name=% ... son&page=1
( Siin on tema haiglas viibimise originaaldokumendi skänn) Perekonnanimi on soditud ja seepärast on venelased seda Štorniks kirjutanud

Ja ka Vastemõisa nimi on seal muidugi suvaliselt kirja pandud, mis on väga tavaline nende haigla kirjutajate poolt. Aga usun, et on sama inimene
See teine Hans Stern teenis aga Bobruiskis kusagil Valgevenes ja see Hans Stern (kuigi Jaani poeg) on aastal 1916 jefreitor, mis on noorem – seersandist madalamal astmel. Nimedega, eriti mittevene omadega võivad venelased eksida, aga mitte auastetega. Nii et usun, et See Belomorski polgu Hans Stern on õige risti kavaler, see haavatasaamine San’i jõel pildi taga kinnitab seda. Aga tema isa nimi on siis jah Jaan, mitte Johan, nagu venelastel kirjas haigla nimekirjas(ellotschkale andmebaasi paranduseks).
Tegin täiendava küsimise Venemaa arhiiviuurijatele. Et ehk on midagi täpsemalt teada risti kavaleri kangelasteo kohta, aga paraku sain eitava vastuse.
Sellel grupipildil vasakpoolsel vennal ( näojoonte järgi ka nagu eestlane) tunduvad autasud rinnas küll vales järjekorras, rist peaks ju olema kõige vasakul, kui meie poolt vaadata. Huvitav, mis medalid rinnas, eriti see hele?