KVA muuseum

[Borja]

Lahe pildiseeria KVÜÕA muuseumist - vähemalt üks pilt paneb ka täägikoguja keelt nilpsama
Ja ka muidu sülje nõristamiseks on seal põhjust pallu..

http://pildid.mil.ee/KV-A-muuseum-06-10-2014

[Art]

Olete alati külla oodatud ja võiks foorumlastele lausa ühiskülastuse organiseerida. Võite tulla nii allpool välja öeldud aegadel, samas on mugavam kui eelregistreerite. Kui midagi konkreetset huvi pakub, siis kirjutage ja joonistage!


Mainin juurde ka, et kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument, KVÜÕA puhul on tegu siiski kaitseväe asutusega.


Külastused etteteatamisel – E-N 10.00-16.30, R 10.00-15.30
Riia 12, 51013 Tartu
Tel: 717 6161, 5373 8484
e-post: kvuoa.muuseum@mil.ee

[endel]

Muuseumi rahvas tervitab teid,

ja hõikab välja, et homme 5. aprillil 2019 on muuseum kõigile külastajatele nö "avatud uste" mõttes valla 10:00 - 14:00. Eraldi etteregistreerimist ei ole vaja. Homme on ohvitseride hariduse 100. aastapäeva tähistamine ja sellega seoses toimub mitmed huvilistele suunatud tegevusi sh Riia 12 peamaja juures tehnika näitus ja relvanäitus fuajees. Samuti on muuseumi vitriinid tulede säras. Olete oodatud!

https://www.sojakool.ee/uudised/kaitsev ... ustustest/

Muuseumi nimel
E

[endel]

Nagu eelpool mainiti, siis vaatamist jätkub.

Vaikselt värskendame ekspositsiooni infovälja.

[endel]

Pioneerivaldkonna uurimus. Soomlaste kasutuses ja nende ladudes oli tuhandeid jäämiine, aga nende pudelitel on märge SA. Enamus Euroopas ringlevatest näidetest on pärit just Soome ladudest. Fotod miinide kasutamisest on ka suhteliselt vähe levinud. Kui on mõni hea pildileid, siis palun viidata.

Pudelmiini kasutati mitmeotstarbeliselt. Sütiku variantidest sai paigaldada spetsiaalse survesütiku Fl.Es.Mi.Z (nätav pildil), mis minu hinnangul on suhteliselt ebaefektiivne. Jää õhkimiseks kasutati elektrilist sütikut Glühzünder38 (nähtav pudeli küljes) ning juhendi järgi paigaldati pudelid ca viie meetriste vahega ja ca kahe meetri sügavusele jää alla, mis ajastatult õhiti. Lisaks kasutati jalaväevastase maamiinina, sest vaheadapter võimaldab erinevate saksa surve- ja tõmbesütikute paigaldamist.

[Bigboss]

Pioneerivaldkonna uuendusi.

Püsiekspositsioonis leidis kena koha saksa pudel-jäämiin Flaschen Eismine 42. Miin pärineb Väike-Maarja ladudest ja Eesti aladel on see haruldane leid. Soomlaste kasutuses ja nende ladudes oli tuhandeid miine, aga nende pudelitel on märge SA. Enamus Euroopas ringlevatest näidetest on pärit just Soome ladudest. Fotod miinide kasutamisest on ka suhteliselt vähe levinud. Kui on mõni hea pildileid, siis palun viidata.

Pudelmiini kasutati mitmeotstarbeliselt. Sütiku variantidest sai paigaldada spetsiaalse survesütiku Fl.Es.Mi.Z (nätav pildil), mis minu hinnangul on suhteliselt ebaefektiivne. Jää õhkimiseks kasutati elektrilist sütikut Glühzünder38 (nähtav pudeli küljes) ning juhendi järgi paigaldati pudelid ca viie meetriste vahega ja ca kahe meetri sügavusele jää alla, mis ajastatult õhiti. Lisaks kasutati jalaväevastase maamiinina, sest vaheadapter võimaldab erinevate saksa surve- ja tõmbesütikute paigaldamist.

FlEiM42_EC copy.jpg

Mul selle klaasmiini kast olemas, tulnud omalajal Mehikoorma sektorist.

[Bigboss]

Kuna sooviti pilte näha "pudeli" kastist , panen esialgsed pildid siia. Vajadusel võib mujale tõsta. Kahjuks kaan puudu.

large_20398167_CDjR.jpg (95.71 KiB) Vaadatud 21530 korda

large_20398151_ompI.jpg (98.29 KiB) Vaadatud 21530 korda

large_20398123_DysI.jpg (90.47 KiB) Vaadatud 21530 korda

[endel]

Muuseumis on tulemas suuremad ümberkorraldused, aga enne seda on vaja üks oluline projekt lõpetada ehk siis komplekteerida VV pealiku vorm koos EW ohitseri n-ltn Mäeloogi märkidega. Kindlasti ei ole muuseumis vahendeid, et kõik viimseni autentselt esitleda, aga suures plaanis on osad koos ja selga proovitud.

[LoCo]

Muuseumis on tulemas suuremad ümberkorraldused, aga enne seda on vaja üks oluline projekt lõpetada ehk siis komplekteerida VV pealiku vorm koos EW ohitseri n-ltn Mäeloogi märkidega. Kindlasti ei ole muuseumis vahendeid, et kõik viimseni autentselt esitleda, aga suures plaanis on osad koos ja selga proovitud.
Ps! Kindad ei ole küll teema, aga käsi teisiti hetkel ei kannata esitleda.

Pildil oleval kuuel on jaopealiku abi ametitunnus. Kiire google ütleb, et Mäeloog oli VV MK malevkonnapealiku abi? Selle ameti puhul peaks olema musta värvi krae, kuldne tammeoks ja üks tärn.
Märke on liiga palju. Ei ole näinud, et Sõjakooli märki ja abituuriumi märki koos kanti. Ja mõlemat rinnamärki kanti vasakul pool.

[ivalO]

Pange esialgu niisama üks komplektne kaitseliitlane kokku.
Kui vormikandmise eeskirju vaadata, siis 1935 aasta vormi miksida ei tohtinud. Võisid küll vana 1926 aasta vormiga käia 1938 aastani, aga mitte segatult.
Ametastmest juba eelpool juttu oli.
Sellises astmes mees (pildil) kandis ühe konksu ja portupeega rihma.

Tore, kui tehakse, paluks minu juttu mitte norimisena võtta!

[endel]

Vaatame, mis teha annab.