Lahkuvad võitlejad...
Re: Lahkuvad võitlejad...
Raivo Kalamäe
18.08.1919 - 18.03.2018
Kuva: Toomas Volkmann
http://www.kaitseliit.ee/et/in-memoriam ... 18.03.2018
18.08.1919 - 18.03.2018
Kuva: Toomas Volkmann
http://www.kaitseliit.ee/et/in-memoriam ... 18.03.2018
Re: Lahkuvad võitlejad...
Ülo Tamre
06.09.1922 - 05.05.2018
06.09.1922 - 05.05.2018
- freiwilliger
- Huviline
- Postitusi: 607
- Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
- Asukoht: Tallinn
Re: Lahkuvad võitlejad...
Jyri Laatsi sõprade hulka kuulusid m.h. ka Lauri Törni, Einar Himma, Jyri Kork jt. Laatsi foto on Törni raamatus lk.181.
R.I.P.:
https://www.err.ee/853536/suri-sojavael ... jyri-laats
R.I.P.:
https://www.err.ee/853536/suri-sojavael ... jyri-laats
Re: Re:
Who was your grandfather?markov84 kirjutas:kas keegi oskab veel tema kohta rääkida? ta oli minu vanaisakass kirjutas:Hea mõte!
22.mai 1926- 11. nov. 2005 Kalju Asmer
15 aastasena astus vabatahtlikult saksa sõjaväkke, valetas ennast vanemaks. Ajend- punased olid ta isa maha lasknud. Tänu oma saksa keele oskusele määrati ta Tallinna mingisuguse SD võlli (nime olen unustanud) adjutandiks/tentsikuks. Aga nähes seda paberimajandust mis sealt läbi käis ja aru saades mis organisatsiooniga tegu, tegi ülemusele avalduse, et teda siirdataks vastloodud Leegioni. Debicas määrati staapi. Vot nüüd mul tühik kas ja kuda ta oli...ei mäleta enam ja linti egas kirja ei pannudMinuarust ta Volhoovi ei läinud aga igatahes kui 44 a. oli punane Narva all tegi avalduse rindele saatmiseks. Määrati pat. "Narva" koosseisu jaoülemaks. Jälle ei mäleta millal allohve kraadi välja teenis. Igatahes Krivasoos juhtis 17 aastasena jagu. Taanduti Läbi Tudu ja laiali mindi kusagil Ambla kandis (jälle küla nimi on ununenud) Varustus ja riided visati ühte kaevu ja talust saadi tsiviil selga. Varjas ennast Tallinnas, Lasnamäel kus kukkus vahele saades 25+5.
Kes oli su vanaisa?
- freiwilliger
- Huviline
- Postitusi: 607
- Liitunud: E Sept 11, 2006 5:55 pm
- Asukoht: Tallinn
Re: Lahkuvad võitlejad...
Huvitaval kombel ei nimeta pat.Narva raamatud kedagi Asmeri nimelist?
Re: Lahkuvad võitlejad...
Tänases EPL on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu poolt avaldatud Vaino Kallase surmakuulutus. Kel võimalus pange palun ka pilt mälestuseks üles.
- Wirbelwind
- Huviline
- Postitusi: 184
- Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm
- Wirbelwind
- Huviline
- Postitusi: 184
- Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm
Re: Lahkuvad võitlejad...
Hiljuti suri Stokholmis soomepoiss ja kirjanik Ilmar Jaks:
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Jaks
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Jaks
Re: Lahkuvad võitlejad...
Ernst Raiste
15.03.1925 - 30.04.2020
15.03.1925 - 30.04.2020
Re: Lahkuvad võitlejad...
In memoriam BORIS TAKK, 1925 – 2020
Boris Takk sündis Viljandis 12. septembril 1925. aastal. Lapsepõlves omandas ta lastehoius saksa keele ja said selgeks nii esinemisoskus kui noodid, millele hiljem lisandusid sportvõimlemine jm, kuni suuremaks huviks kujunesid vettehüpped, kus Boris sai juulis 1943 Eesti noorte meistriks vettehüpetes.
Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.
Tehnikahuvilisena astus Boris 1942. aastal Tartu tehnikumi masinaehitust õppima, kuni 1943 sai laomehe koha sõjaväe autoremonditöökojas praktikal olles, ja perega loodeti, et perekonna ainus laps pääseb sõtta minekust. Kuid siiski Boris mobiliseeriti ja sõjatee algas 3. novembril 1943.
Sõjakäik: Heidelaagrisse jõuti 17. novembril. Boris sattus III ringi 36. barakki nimega “Kindergarten”. Hinlegen!-Auf! Marsch -Marsch! – nii igapäevaselt, kuni noorsõduritest valiti välja 500 noort, kes lahkusid Ukrainasse Pz.Gren.Btl.”NARVA” täienduseks. Boris väljavalituks ei osutunud ja õppused käisid edasi, kuni jõulude aegu haigestus ta difteriiti ning seejärel kohe ka kollatõppe.
Tervenenuna saabus Eestisse Kloogale 25. veebruaril 1944 ja komandeeriti tänu sealsetele Viljandi poistele ning keeleoskajana ühe grupiga Berliini ja Dresdenisse. Tagasi saabuti peale 9. märtsi Tallinna pommitamist, 17. märtsil andis Boris alles vande ja kuna tervis hakkas jällekord käest minema, siis enne rindele saatmist läks hüppesse koju, kus ta organiseeriti haiglaravile.
Paranenuna läks ta tagasi Kloogale Genesungs Komp.`sse, kust komandeeriti Art. Rgt.20 `le Leetu hobuseid tooma. Naasnuna valiti sohvrid-mootorratturid Alaveresse/Kehrasse koolitusele. Kehrast saadeti Narva rindele remonditud autod, ühe roolis ka Boris.
SS-Jagdverbandi`i koosseisus saadeti Boris Tartu ja Peipsi äärde partisane püüdma, kuni bensiinipuudusel tegevus lõpetati ning naaseti Kehrasse. Alaveres likvideeriti autokool ja Boris sai käsu suunduda väikse grupiga diviisi staabi juurde Kuremäele, edasi Jõhvi, ja peatuti Konsu järve ääres mõned päevad kuni kogu rinde taganemisel läbi Rakvere ja Tapa Tallinnasse, kust Boris otsustas minna koju Viljandisse vanemate juurde.
Edasi järgnesid varjamised ja metsavenna elu kuni kuulutati amnestia, Boris tuli välja ning jätkas õpinguid Viljandi Gümnaasiumis. Rahvamuusikuna tegutses ansamblis “Lustipill”, mille raames musitseeris ja oli sõbraks ka siinkirjutaja isaga…
Boris lahkus meist 5.8.2020. Puhka rahus, hää Sõber!”
Vabadusvõitlejad mälestavad lahkunud sõjameest Boris Takki, keda meenutab Erki Nurk.Boris Takk sündis Viljandis 12. septembril 1925. aastal. Lapsepõlves omandas ta lastehoius saksa keele ja said selgeks nii esinemisoskus kui noodid, millele hiljem lisandusid sportvõimlemine jm, kuni suuremaks huviks kujunesid vettehüpped, kus Boris sai juulis 1943 Eesti noorte meistriks vettehüpetes.
Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.
Tehnikahuvilisena astus Boris 1942. aastal Tartu tehnikumi masinaehitust õppima, kuni 1943 sai laomehe koha sõjaväe autoremonditöökojas praktikal olles, ja perega loodeti, et perekonna ainus laps pääseb sõtta minekust. Kuid siiski Boris mobiliseeriti ja sõjatee algas 3. novembril 1943.
Sõjakäik: Heidelaagrisse jõuti 17. novembril. Boris sattus III ringi 36. barakki nimega “Kindergarten”. Hinlegen!-Auf! Marsch -Marsch! – nii igapäevaselt, kuni noorsõduritest valiti välja 500 noort, kes lahkusid Ukrainasse Pz.Gren.Btl.”NARVA” täienduseks. Boris väljavalituks ei osutunud ja õppused käisid edasi, kuni jõulude aegu haigestus ta difteriiti ning seejärel kohe ka kollatõppe.
Tervenenuna saabus Eestisse Kloogale 25. veebruaril 1944 ja komandeeriti tänu sealsetele Viljandi poistele ning keeleoskajana ühe grupiga Berliini ja Dresdenisse. Tagasi saabuti peale 9. märtsi Tallinna pommitamist, 17. märtsil andis Boris alles vande ja kuna tervis hakkas jällekord käest minema, siis enne rindele saatmist läks hüppesse koju, kus ta organiseeriti haiglaravile.
Paranenuna läks ta tagasi Kloogale Genesungs Komp.`sse, kust komandeeriti Art. Rgt.20 `le Leetu hobuseid tooma. Naasnuna valiti sohvrid-mootorratturid Alaveresse/Kehrasse koolitusele. Kehrast saadeti Narva rindele remonditud autod, ühe roolis ka Boris.
SS-Jagdverbandi`i koosseisus saadeti Boris Tartu ja Peipsi äärde partisane püüdma, kuni bensiinipuudusel tegevus lõpetati ning naaseti Kehrasse. Alaveres likvideeriti autokool ja Boris sai käsu suunduda väikse grupiga diviisi staabi juurde Kuremäele, edasi Jõhvi, ja peatuti Konsu järve ääres mõned päevad kuni kogu rinde taganemisel läbi Rakvere ja Tapa Tallinnasse, kust Boris otsustas minna koju Viljandisse vanemate juurde.
Edasi järgnesid varjamised ja metsavenna elu kuni kuulutati amnestia, Boris tuli välja ning jätkas õpinguid Viljandi Gümnaasiumis. Rahvamuusikuna tegutses ansamblis “Lustipill”, mille raames musitseeris ja oli sõbraks ka siinkirjutaja isaga…
Boris lahkus meist 5.8.2020. Puhka rahus, hää Sõber!”