Eestlaste Soldbuch'id ...

[uscha]

Arnold Vertmanni foto (foto isiklikust kollektsioonist):

Fotol on Arnoldi vend Erich Vertmann, neid portreefotosid leiti koos Arnoldi SB'ga terve hunnik.

[VAKDRPK]

Selge pilt! Tänud info eest!

[uscha]

Täna lisandus kollektsiooni Flieger Hermann Küünarpuu LW Soldbuch + linnaluba

[Kriuks]

Too Reval-Nõmme linnaluba on lausa eriliselt lahe!

[nublu]

Huvitav, kas selle allkirja ka välja veerib, kes on see Oberleutnant ja Komp-Owf?

[uscha]

Huvitav, kas selle allkirja ka välja veerib, kes on see Oberleutnant ja Komp-Owf?

Natuke parem pilt sama mehe allkirjast ...

[nublu]

V Ruus?
Arro raamatus leiab mainimist Leutnant Voldemar Ruus. Oli küll Lasnamäega seotud.

[uscha]

Arro raamatus leiab mainimist Leutnant Voldemar Ruus. Oli küll Lasnamäega seotud.

Kas SEE Ruus, kes lõpetas 1934. aastal aspirantide kursuse ja enne sõda oli auastmelt lipnik? Kui nii siis võiks ehk hea õnne korral leida arhiivist mõnelt dokumendilt tema allkirjanäidise.
Arro annab 1944. aasta veebruari seisuga Ruus'i auastmeks Leutnant aga see ei pruugi muidugi tähendada, et ta septembris juba Oberleutnant ei võinud olla.

Üks hägune pilt ka juurde, Leutnant Voldemar Ruus keskel.

[uscha]

SS Freiwillige Grenadier Kalju Eiche SB, mis mõned aastad tagasi osta.ee keskkonnas rippus.
Mõnel foorumlasel ei ole siis sugulastest jäänud või muid radu pidi pihku sattunud palgaraamatuid, mida siia teemasse lisada?

[uscha]

286. Eesti Politseipataljoni Wachtmeister Eduard Nurmsalu astus juba 1941. aastal vabatahtlikult Saksa sõjaväkke ja võttis osa lahingutest 185. Eesti julgestusgrupi 21. sadakonna ridades. Autasustati von Basse tänukirja, Talvelahingud Idas medali ja Ida-ala Rahvaste Vaprusmedaliga - võimalik, et hiljem lisandus veel midagi aga tunnistused on olemas nende kolme kohta. Kummalisel kombel ei ole ühtegi autasustamist tema palgaraamatusse sisse kantud.

[uscha]

"7. veebruaril andis Eesti Vabariigi õigusjärgne peaminister Jüri Uluots raadios intervjuu, kus ta kutsus eestlasi mobilisatsiooniga tingimusteta kaasa minema. Tema üleskutse trükiti järgmistel päevadel ära ka ajalehtedes. See vallandas meeste massilise püssi alla mineku."

Samal päeval, 7. veebruaril astus teenistusse ka Pärnumaalt pärit SS-Schütze August Miil. Palgaraamat on väljastatud 14. juuni 1944 ja teenistuskohaks märgitud 1. Eesti Tagavararügement. Üksuse templi lõpp vajub nii ära, et pataljoni numbrit välja ei loe aga välipostinumbri (06470 - Stab I u. 1.-4. Kompanie Estn. Grenz-Sch.Ersatz-Regiment 1) järgi on tegemist I pataljoniga. Veekahjustuse tõttu on loetamatu ka kompaniiülema allkiri, kes on SB andmed kinnitanud. Teab keegi nimetada I pataljoni kompaniiülemad?

[uscha]

Marek Nisuma raamatut "Eesti Piirikaitserügemendid & Politseipataljonid Narva rindel 1944" lugedes selgus, et selle teema 3. leheküljel näidatud SS-Freiwillige Grenadier Arnold Vertmann kuulus enne 20. ED 45. rügemendi II pataljoni määramist rügemendi "Reval" koosseisu, mis formeeriti 1944. aasta veebruari alguses ja saadeti kiiruga Narva rindele.

"Kohe pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist 30. jaanuaril 1944 algas 3. piirikaitserügemendi formeerimine. Komplekteerimiskohtadeks olid Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Saaremaa. Rügemendi staap moodustati Pärnus. Vaevalt oli Pärnus loodav pataljon (495 meest) formeerimise algstaadiumist välja jõudnud, kui see suunati kapten Mats Mölderi juhtimisel Tallinna. 10. veebruaril 1944 jõudsid Tallinna ka Tartus moodustatud pataljon (367 meest) kapten Jüri Jürgeni ja Viljandis formeeritud pataljon (515 meest) kapten Arnold Purre juhtimisel. Lisaks saabus Paidest 501 ja Valgast 103 meest. Kogunemiskohtadeks olid Westholmi kool ja Tehnikagümnaasiumi maja Pärnu maanteel. Need sõjalise väljaõppega meestest komplekteeritud pataljonid liideti rügemendiks, mida sakslased nimetasid "Tallinna" rügemendiks (Estnischer Regiment "Reval").".

"Kõigepealt varusati mehed püssidega. Westholmi gümnaasiumis jagati välja uus, väga hea riidevarustus, kuid kahjuks vormid paljudele väikesed.".

"Neljakompaniiline I pataljon (720 meest) allutati 170. jalaväediviisile ja saadeti Vaivara jaama kaudu rindele, mis sel ajal asus Sirgala külast 1,5 km ida pool. Positsioonid võeti sisse 16. veebruari öösel. Pataljoni staap jäi Sirgala koolimajja. Sirgala lähedal Reidepõllul käisid ägedad metsalahingud. Pataljon jäi sinna paariks nädalaks ning peatas edasitungiva vastase oma rindelõigus koos Fischeri eesti pataljoni järelejäänud meestega.".

"Rügemendi I pataljon kaotas rindel 53 meest surnute, 173 haavatute ja 170 haigestutuna, III pataljon vastavalt 8, 28 ja 100 meest. II pataljonil kaotusi ei olnud.".

"17. märtsil allutati "Tallinna" I pataljon SS III soomuskorpusele ja määrati 14. aprillil 20. ED 45. rügemendi II pataljoni täienduseks.".

Vertmann'i SB's varustuse välja jaganud üksuse välipostinumber kuulub 227. jalaväediviisile ja Nisuma raamatu järgi üritati rügemendi "Reval" II pataljoni 227. jalaväediviisi ülem kindralleitnant Wilhelm Berlin'ile sokutada, kes aga keeldus seda vastu võtmast nimetades pataljoni võitlusvõimetuks. Raamatu järgi allutati rügemendi I pataljon 170. diviisile ja I pataljoni seost 227. diviisiga ei ole seal mainitud. Samas mingi aeg oli ka II pataljon jällegi 170. jalaväediviisi reservis. Eks see pataljonide alluvus erinevatele diviisidele võis seal mitmeid kordi muutuda. Kuna aga täitsa konkreetselt on välja toodud I pataljoni suunamine II/45 täienduseks ja 45. rügemendi II pataljoni sissekanne on ka Vertmann'i SB's siis olen üsna kindel, et ka tema kuulus rügement "Reval" I pataljoni koosseisu ja võttis osa ka rasketest lahingutest Narva rindel 1944. aasta veebruaris.

[uscha]

Esimese 2. Eesti Piirikaitserügemendi võitlejana sai 2. klassi Raudristi Oberleutnant Robert Vaabel, kes langes viis kuud hiljem 2. augustil Putki lahingus.

12. märtsil saadeti ltn. Vaabeli staabikompanii, mis oli tugevdatud III pataljoni 12. kompaniiga, 207. julgestusdiviisi 94 julgestusrügemendi (Sich.Reg.94) III pataljoni ülema major Bernhardi juhitud võitlusgruppi, et tabada ja hävitada umbes 600-meheline vene partisanikoondis. Partisanid olid tulnud 12. märtsi öösel üle Peipsi jää ja hävitasid oma teel külasid ning tapsid tsiviilelanikke. Kell 13.15 tekkis 12. kompaniil Kasepäält Ruskaverre viiva maantee ääres, Meti talust 500 meetrit põhja pool vaenlasega lahinguline kontakt. Vaenlane taandus. Kella veerand kuue ajal õhtul sattus jälitajate eesotsas liikunud ltn. Evald Jaaksoni grupp, kus olid kaasas ka mõned sakslased koos major Bernhardiga, Tarakvere metsatalu juures õhtuhämaruses venelaste varitsusele. Automaatrelvadega varustatud venelased olid üle nii arvult, tulejõult kui ka positsioonivalikult. Vene tulelöögis langes ltn. Jaakson, mjr. Bernhard ja veel 10 sõjameest. Järgmisel päeval said jälitajad lisajõude ja toetuseks paar saksa tanki ning Kangro veski ümbruses piirati hävituspataljon sisse ja hävitati peaaegu täielikult, vangi langes ligi 100 venelast. Hävituspataljoni jäänused hävitati järgneva nädala jooksul.

Dokumendid on Leo Tammiksaare kollektsioonis.

[freiwilliger]

Revalist (Arnold Vertmann):
15. veebruaril rakendas diviis “Feldherrnhalle” temale allutatud III. pataljoni positsioonide väljaehitamiseks, sest pataljon ei olnud suuteline täitma julgestusülesandeid. 16. veebruaril oli rügement “Revali” staap Sponheimeri Grupi otsealluvuses, selle II pataljon oli allutatud Kõrgemale Pioneeriüksuste Juhile Nr. 32 ja oli samuti rakendatud positsioonide väljaehitamisele. I. pataljon allus 170. jalaväediviisile.
19. veebruaril 1944 määrati rügement rannakaitsesse: 23. veebruaril paigutati II ja III pataljon Narva-Jõesuu juurde, I pataljon oli veel rindel 170. jalaväediviisi alluvuses. 2. märtsil keeldus kindral Berlini Grupp “Revali” II pataljonist, mida selle alluvusse pakuti, pataljoni võitlusvõimetuse tõttu. Sel ajal olid 2. õhutõrjediviisi alluvuses rannakaitses kogu “Revali” II pataljon ja III pataljoni 3 kompaniid, kuid I pataljon (24. veebruari lahingutugevus oli 483 meest) oli endiselt 170. jalaväediviisi alluvuses. 11. märtsil taotles armeegrupp “Narwa” 20. Eesti SS-diviisi ohvitseride ja allohvitseride kaotuste korvamiseks “Revali” ohvitseride ja allohvitseride suunamist käsu korras 20. Eesti SS-diviisi.
14. märtsil olid “Revali” I ja III pataljon 2. õhutõrjediviisi staabi alluvuses rannakaitses, II. pataljon oli 170. jalaväediviisi reservis. 17. märtsil 1944 allutati “Revali” I pataljon SSi III soomuskorpusele ja määrati 14. aprillil 20. Eesti SS-diviisi 45. rügemendi II pataljoni täienduseks. 19. aprillil toodi rannakaitsest ära “Revali” II pataljon, mille lõigu võttis üle 31. eesti politseipataljon. 24. aprillil andis armeegrupi “Narwa” peakorter “Revali” III pataljoni isikkoosseisu 20. Eesti SS-diviisiga liitmiseks, kuid jättis pataljoni esialgu rannakaitsesse nime all “20. Eesti SS-diviisi häirepataljon” ja keelas pataljoni lahingutugevust vähendada. Pataljon vahetati välja alles 16. juunil 288. politseipataljoni poolt.

[uscha]

Ok, kusagilt ei jookse läbi, et "Reval" rügemendi I pataljon mingil hetkel 227. jalaväediviisiga seotud oleks.

Võtsin mõned kuupäevalised sissekanded SB'st ja panin ritta. Kus iganes üksuses Vertmann teeninud ka on jõudis ta sinna juba 1944. aasta 1. veebruaril, sest sellest päevast hakati arvestama palka ja seda on kinnitatud 227. jalaväediviisi templiga. Sama käekiri, kes täitis tema palgalehe on 16. juulil teinud märkme tema SB's selle kohta, et on välja antud vintpüss. Paar päeva hiljem, 19. juulil on samal relvastuse lehel uus märge, et talle on püstol ja sama allkiri on ka 29. augustil välja kirjutatud täägi kohta. Soldbuch'i andmete õigsust on kinnitanud 45. SS rügemendi adjutant Obersturmführer Schmidt 14. augustil. Schmidt'i kinnitus jääb kuupäevaliselt püstoli ja täägi vahele, mis tähendab et üsna kindlasti anti need välja 45. SS rügemendi relvuri poolt. Seega pidi Vertmann lahkuma 227. diviisi juurest ja jõudma 45. SS rügemendi juurde millalgi 16. ja 19. juuli vahepeal. Oskad Sa neid kuupäevi vaadates midagi öelda? Rügemendiga "Reval" vist ikkagi seos puudub? Oli veel mingeid eestlastest kiiruga kokku kraabitud alarmüksusi 227. jalaväediviisi juures?