47. rügemendi III pataljon Sinimägede lahingutes

[freiwilliger]

Kui juba A.Toomsalule viidatakse siis lisan väljavõtte tema sõjatee originaalist (perekonnaajalooline uurimus):
Juuli algul nopiti välja idarindel sõdinud mehed Ober- Laibachi (Ljubljana) allohvitseride kooli saatmiseks. Arnol aga õnnestus Tartu silmakliinikust saadud tõendiga kõrvale hoida. Kloogalt tuli minna Paldiskisse, kus asus tervenejate kompanii (Genesungskompanie). Arnost sai kartsaülem ning tunnimeeste paigutaja. Seal kohtus ta tuntud Tartu poksija oberscharführer Karuga, kes formeeris oma üksust Narva alla minekuks. Ta kutsus Arno 47. rügemendi III pataljoni staabi käskjalaks. Arno nõustuski. Narva- Jõesuusse jõuti 23.juulil s.t. paar päeva enne Narva mahajätmist. Selleks ajaks oli Narvast ära viidud juba rohkesti saksa vägesid tingituna olukorrast Soomes, Pihkva ümbruses ja Valgevenes. Saksa merejalaväeüksuselt võeti üle rikkalikult sisustatud punkrid. Peatselt hakkas Narva armeegrupp tegema ettevalmistusi taandumiseks lühendatud rindelõiku Sinimägedes, koondnimetusega Tannenbergi liin. Eestlastes tekitas kavatsus Narva jõe positsioonid maha jätta suurt pahameelt. 25. juulil algas Punaarmee turmtuli ja tuli taganeda. 26.juulil jäeti maha Narva ja taanduti Mummsaare- Sinimägede kaitsepositsioonidele. Neli kompaniid jagati ära kolmele mäele. Need olid Lastekodumägi, Grenaderimägi ja kõrgustik 69,9 (kõik need nimetused pärinevad sõjaajast). Esimese kompanii ülem oli vanemleitnant Ohaka. Tema paigutati Lastekodumäele. Sinimägede teisel lahingupäeval kaotas viimane aga käe ja asemele määrati leitnant Pihu. Teise kompanii ülemaks oli leitnant Niilus ja kolmanda kompanii ülemaks eelpool nimetatud Juhani. Rügemendi ülemaks oli kolonel Vendt. Rügemendi staap asus Olgino mõisas.
Oli kaks varjendit- stolli, umbes 20- 30 meetrise vahega ja need olid omavahel käikudega ühendatud. Ühes stollis asus staap, teises laskemoonaladu. 47. rügemendi III pataljoni (juhiks kapten Hints) staap asus kõige läänepoolsema mäe sees. Arnoga koos oli teiseks staabikäskjalaks Sindi- Lodja mees Neigo. Nüüd tuli Arnol edasi toimetada teateid, luua sidet just samas paigas, kus Vabadussõja ajal oli tapelnud tema isa Jaan. Käskjalg pidi haavatuid ja hukkunuid vedama, uusi mehi rindele tooma.
A. Toomsalu: “Käisin ise paaril korral tagalast täiendust toomas. Noored 17- 18 aastased poisid olid juba paari päeva möödudes selles tapatalgus, kus polnud õhku hingamisekski, nagu kaheksakümnesed vanakesed. Ei tundnud neid enam äragi. Näod kõigil ühtemoodi mustad, habetunud.” Peale kerget haavatasaamist võttis sidumispunkti arst Arno endale abiliseks. Sinimägede lahingus tulistas Arnogi oma tankirusikast puruks ühe nn. surnud T- 34 tanki ja sai selle eest tasuks paki sigarette.

[uscha]

Arnoga koos oli teiseks staabikäskjalaks Sindi - Lodja mees Neigo.

Sturmmann Toomsalu, Arnold 02.10.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist + 9. august 2004

Arnold Toomsalu.jpg (6.57 KiB) Vaadatud 26820 korda

Sturmmann Neigo, Karl 02.11.1919 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist (võis langeda Sinimägedel)

[freiwilliger]

Üks killuke jäi Toomsalu loost puudu:
Sinimägede lahingute ajal sai belglastest arstide punker täistabamuse. Hukkus kaheksa arsti, ellu jäi vaid üks. Nende mulla alt väljakaevamise eest tänas Belgia vabatahtlike juht kindral Leon Degrelle Arnot isiklikult ja esitas autasustamiseks III SS- tankikorpuse ülemale kindral Feliks Steinerile. Hiljem, üldise taganemise käigus jäi autasu siiski kätte saamata.

[ivalO]

47. III positsioonid Tornimäel

Kollasega 47. III positsioonid
Sinisega ühenduskraavid Grenaderimäe ja 47. I positsioonidega.

[uscha]

L. Tammiksaar: "Paldiskist lahkuti autodel 22.07.1944 ja mahalaadimine toimus Mummasaares mere ääres. 23.07.1944. Allohvitseride kaader (kelle väljaõpe oli toimunud Jugoslaavias) saabus 24.07.1944 ja õhtul saadi ka relvastus. Pataljoniülem oli keegi sakslane, kes oli sel kohal ka formeerimise lõpupäevil Paldiskis.
24.07.1944 öösel äratas pataljoniülem kompaniiülemad oma punkrites. Jagati välja relvad, laskemoon ja varustus nii palju kui keegi kanda jõudis. Voori puudumisel jäeti ülejäänu maha. Marsiti positsioonidele Sinimägedes.
12. kompanii sai lõigu keskmisel, Grenaderimäel, U.Stuf. V. Piho juhitud üksuse lõik oli idapoolseimal, Lastekodumäel. ".

M. Laar: "Pataljon toodi rindele 23. juulil ning paigutati Narva-Jõesuu taha reservi, kus ta jäi punaväe tulelöögist 25. juulil suhteliselt puutumata ning tõmmati 26. juulil Sinimägede kaitseliinile, kus ta allutati "Norge" II pataljonile. Eestlased said ülesandeks asuda positsioonile Grenaderikõrgustikul ning Lastekodumäel.".

Kui uskuda omaaegset kaarti siis on 47. rügemendi III pataljon Grenaderimäel positsioonid sisse võtnud juba 23. juulil.

[ivalO]

Eesti Diviisi üksuste paiknemine Tannebergi liinil seisuga 28. juuli 1944.

Originaalis on positsioonid joonistatud tuššiga kalkapaberile.
Kandsin need tänapäevasele aerofotole.

[uscha]

Uusi andmeid 47/III kohta Leo Tammiksaarelt. Siit selguvad ka mõned rühmaülemad ja paari rühma osalised koosseisud.

Stab
SS-Stubaf.u.Btl.Kdr. Scholz, Heinz
Hstuf.u.Btl.Kdr. Hints, Eduard - tuli kompüli kohalt Scholz'i asemele
SS-Hstuf.u.Adj. Schlöss, (?)
St.Oj. või Ustuf.u.OO Nõmm, Arved -langes 29.7.1944.
Ustuf.u.Arzt Tootson, Eduard - määrati siia 21. juulil, kuni sai Sinimägedes põrutada.
Pataljoni veltveebel Karu (Tartust)
Mingil kohal SS-Ustuf. Nies, Otto

9./Waffen-Grenadier-Regiment der SS 47 (estnisches Nr.3)

Ostuf.u.Kp.Fhr. Ohaka, Aksel-Nikolai - määrati siia 21. juulil, sai Sinimägedes haavata

On väidetud, et 9. kompanii ülem oli Hstuf. Hints, E.. Kuna ta määrati kompüliks samuti 21. juulil, siis võis ta olla vaid 12. kompanii ülem. Kuid pärast Ohaka haavat saamist võis talle ju alluda ka 9. kompanii?

Rühmaülemad - kõik 5 vähemalt mingil hetkel üheaegselt

Hscha.u.Zugf. Kimmel, Karl - S 18.3.01.
Uscha.u.Zugf. Esseitsmes, Paul - S 2.6.20.
Uscha.u.Zugf. Kull, Ants - S 20.10.24.
Uscha.u.Zugf. Praks, Leonid - S 13.6.19.
Uscha.u.Zugf. Ramat, Heinrich - S 3.12.19.

10./Waffen-Grenadier-Regiment der SS 47 (estnisches Nr.3)

Sinimägedes määratikompanii Lastekodumäe lääneservale.

Ostuf.u.Kp.Fhr. Piho, Viktor - Määrati siia 21. juulil, langes 21.9.1944 Porkunis. Pihole oli välja antud MP nr.6435, binokkel, käekell ja taskulamp.

Kompanii staabis - Spiess Uscha. (ise väitis et O.J.) Jaan Haas; Uscha.’d Kangur, Aabel; Orav, Artur; Rttf. Kralla, August; Strm. Taalimäe, Ülo; Grn.-d Tulvi, Almar; Tarlov, Jaan; Lepik, Elmar

Zug - Ustuf.u.Zugf. Lille, Arkadi - olla tulnud täiendusmehena sohu (kahtlustan, et oli varem). Lillele oli välja antud MP nr.66367 ja püstol nr.0893.

Uscha. Saava, Osvald; Rttf. Viluma, Leo; Strm. Tauts, Reginald; Ogrn.-d Kõlu, Evald; Kalvik, Friedrich; Heinmets, Gustav; Talu, Martin; Grn.-d Naistem, John; Kruuser, Oskar; Juurikas, John; Nõmmik, Erich; Kotsepp, Evald; Stroom, Meinhard; Palmiste, Albert; Adramees, Alfred; Kark, Alfred

Zug -

Uscha.u.Zugf. Laugas, (?)
Uscha.u.Zugf. Kerge, (?)
Uscha.u.Zugf. Sulbi, Voldemar

Ogrn.-d Proosa, Ernst; Tuiken, Rudolf; Siitan, John; Grn.-d Kalk, Osvald; Jõhvik, Elmar; Luuka, Viktor; Reinik, R.; Olep, Paul; Reidla, A.; Rang, Herbert; Sakslaid, Karl; Liiva, Alfred

Zug - Uscha.u.Zugf. Nõmpre või Nõmper, Anton

Strm. Neerut, Theodor; Ogrn.-d Pellinen, Mikeli ja Laanemets, Juhan (+); Grn.-d Nugis, Herbert; Laas, Eduard; Sagus, August; Luts, Arnold; Voolas, Aleks; Põlluveer, A.; Vaiksaar, Aleksei; Koemets, Jaan; Uustalu, Aleks.

11./Waffen-Grenadier-Regiment der SS 47 (estnisches Nr.3)

Kompanii paigutati kaevikutesse kogu Grenaderimäe lõunanõlva pikkuses. I rühm oli läänepoolseim, keskosas II ja idapoolses osas III rühm. Kp. komandopunkt oli üleval mäe keskel ja kantselei oli laudadest ehitis (mitte punker) nagu pataljoni staapki ja asus Grenaderimäe põhjanõlval kulgenud sõjatee ääres, pataljoni staabist pisut ida pool.

Ustuf.u.Kp.Fhr. Niilus, Toivo - ilmselt algusest peale kuni rindele saatmiseni, siis samas kompanii rühmaülem
Ustuf.u.Kp.Fhr. Juhani, Leo - määrati siia 21. juulil, sai haavata 30.7.1944 või varem
Ustuf.u.Kp.Fhr. Niilus, Toivo - langes 21.9.1944 Porkuni lahingus Uudekülas

Oscha.u.I.Zugf. Mirka, (?)
Ustuf.u.Zugf. Niilus, Toivo - kuni Leo Juhani haavatasaamiseni, siis sai kompaniiülemaks
Oscha.u.II.Zugf. Vaher, (?)

12.(schw.)/Waffen-Grenadier-Regiment der SS 47 (estnisches Nr.3)

Ustuf.u.Kp.Fhr. Kont, Anton - alates 6.1944

Oletan, et esimene kompaniiülem rindele minnes oli Hstuf. Hints, E. (kuni sai pataljoniülemaks)

Hstuf.u.Kp.Fhr. Kraus, (?) - alates 7.1944. Kes võis seda väita?

Rühmaülemad - kõik 3 vähemalt mingil hetkel üheaegselt

Stuscha.u.Zugf. Raud, (?)
Oscha.u.Zugf. Plaat, Aleksander - S 4.6.05.
Uscha.u.Zugf. Orupõld, Väino - S 20.3.18.

[skulmars]

Hscha.u.Zugf. Kimmel, Karl - S 18.3.01.

[plekkpea]

Kas 47/II ka infot leidub? Just massilise lahingtegevuse kohta.

[ivalO]

Kompanii paigutati kaevikutesse kogu Grenaderimäe lõunanõlva pikkuses. I rühm oli läänepoolseim, keskosas II ja idapoolses osas III rühm. Kp. komandopunkt oli üleval mäe keskel ja kantselei oli laudadest ehitis (mitte punker) nagu pataljoni staapki ja asus Grenaderimäe põhjanõlval kulgenud sõjatee ääres, pataljoni staabist pisut ida pool.

Grenaderimäe lõunakülje kaevikud on pea täies pikkuses tänapäevani alles ja maastikul vaadeldavad.

[ivalO]

Leningradi rinde lahingupäevik sisaldab 28. juulil 1944. sissekannet:

Eesti Diviisi 47 rügemendi III pataljoni 28. juulil Lastekodumäel vangistatud komandöri sõnul mehitavad Lastekodumäge läbivat kaitseliini diviisi "Nordland" , brigaadi "Nederland" ja Eesti 20. SS-diviisi üksused.
"Nederlandi" ja "Nordlandi" vastutusala piir jookseb Narva maanteest põhjas.
III SS- korpuse komandör SS- vägede kindral Steiner
20. Eesti diviisi komandör kindralmajor Augsberger
"Nordlandi" komandör kindral Scholz.

[ivalO]

Vene aruannete järgi võeti Lastekodumäe lahingutes vangi 40 vastase sõdurit, neist 2 majorit ja kaks kaptenit.
Üks kaptenitest sobikski 47/III patüliks, kahjuks ei ole nimesid märgitud.

[uscha]

Arnoga koos oli teiseks staabikäskjalaks Sindi - Lodja mees Neigo.

Sturmmann Toomsalu, Arnold 02.10.1924 - 20. väljaõpperügemendi põhikompaniist + 9. august 2004

Mingist täiesti X majapidamisest tuli välja mitu Saksa sõjaväe ranitsat, millest ühe sees kiri "Toomsalu Arno, Sindi" - kas see sama Arno(ld) Toomsalu?

[freiwilliger]

Vahi kuradit, ikka sama mees! Ega vist mingit lugu ei ole kui X majapidamine. Arno ise kah juba läinud ...

[nrw44]

Hugo Tuutmaa mälestusi