Aga kas on üldse vaja temaatikat niiväga kindlatesse kuupäevade vahemikku mahutada? Kõige muu jaoks võikski olla
alajaotus "kõik muu" ja kui teemad sedavõrd mahukaks arenevad, et enam teisiti ei saa, siis saab ka vastava alajaotuse
teha. Vaevalt et nüüd viimase metsavenna surmaga seoses ka lehekülgede kaupa materjali tekib või kirjutatakse - see võib
ju vabalt ka olemasoleva metsavendluse alajatuse all olla. Mina võtaks päisest üldse selle aastaarvulise vahemiku ära - tahaks
näha kui keegi siia Ümera lahingust kirjutama tuleb ja kui tulebki, küll moderaatorid tõstavad selle sinna kõige muu alla

Mina võtaks päisest üldse selle aastaarvulise vahemiku ära

Mõistlik ja pingeid maandav ettepanek!

Kas metsavendlus klassifitseerub või ei, ma tegelikult kindel pole, kuigi ankeedi huvides klikkisin "jah". Sisetunne ütleb tegelikult, et peale aktiivse võitluse lõppu end veel lihtsalt varjanud mehed enam mingit võitlust ei pidanud. Samamoodi võiks öelda, et samasugust karmi vabadusvõitlust pidasid kõik Saksa poolel püsse paugutanud mehed kuni taasiseseisvumiseni, pooleldi lindpriid.

On minulgi alles pilte kus oleme klassivennaga u. 12 a vanad rahvuslipu taustal ja mõned saksa ja EW tunnused. Ei olnud me metsavennad vaid näitasime oma meelsust.

peale aktiivse võitluse lõppu end veel lihtsalt varjanud mehed enam mingit võitlust ei pidanud.

Kas olude muutumisel oleksid need mehed uuesti relva haaranud? Mina ütleks: jah. See, et nad igapäevaselt kedagi kollitamas ei käinud (mida nad muuseas niikuiniii ei teinud - ükskõik millisel ajahetkel!!!) ei näita veel võitluse ja vastupanu lõppu. Nad olid, kui soovite "uinuvas olekus". Olemas ja valmis, kuid ei soovinud end ka nagu lambaid laagrisse saata. Muuseas distsiplineeris nende olemasolu ka kohalikke seltsimehi. Nagu te mõistate ei ole metsavendlus samalihtne kui regulaararmee või tavaline sõda aga seda seepärast, et see ei olnudki konventsionaalne sõda vaid ebakonventsionaalne. Hilisemad enda pildistamised - või nagu ma isegi joonistasin väiksena sini-must-valgega rakette, see oli meelsus mitte sõdimine. Me ei olnud ju võitlemist alustanudki. Saksa sõjaväes võidelnud aga olid oma sõdimised lõpetanud - kes vangilaagriga, kes kuidagi nõelasilmast läbi mahtudes ja tavaliseks inimeseks muutudes (kasvõi teise nimega ja teises Eesti otsas), metsavennad jäid samasse eluvormi (no ei tulnud paremat sõna praegu ) edasi, kuid nõukogude võimu vastaseid tegevusi viisid vähem läbi, kui seni. Metsavennnasõjas ei ole kaevikuid, ei ole füüsilist rindejoont nendega, ei ole tanke ja ei ole konkreetseid tõrjelahinguid ja enamvähem pidevat kontakti vaenlasega, ei ole armeegruppe ja väejuhatust. Metsavennasõda on igalpool ja igalajal. Isegi siis kui näiliselt tundub, et kõik on läbi või, et midagi ei toimu. See metsavend oli võitluse lõpetanud kes:
a) tapeti lahingus/haarangul
b) arreteeriti
c) ennast ise üles andis ja n.ö. metsast välja tuli
d) suri metsas või varjumisel haigus(t)e või muu tagajärjel

Üldiselt on ikka vist vastupidiselt väidetele ainest küll, et üks ülevaatlik, seletav-arutlev ja ilmsesti ka kaalult suur metsavendluse teemaline raamat kirjutada.

See, et kirjeldatud kriteeriumitele vastanud isik metsavennaks klassifitseerus, polnudki ju nagu teema. Kas ennast puhtalt hirmust mitukümmend aastat peale viimaseid pauke metsas varjav inimene on ikka võitleja, jääb minu silmis väga kahtlaseks. Ma kordan veel: sellises nn. uinuvas olekus oli suur osa saksa poolel võidelnuist, kindlasti ka üldse leidus elanikkonna seas rohkelt neid, kes "meelsuse näitamisega" poleks piirdunud. Nii et kui me üritame kinnistada kuvandit end võimude eest varjajast aastal 1975 kui vabadusvõitlejast, siis minu meelest see vajaks ikka väga head, selget ning üheselt arusaadavat argumentatsiooni. Ja jumala eest- ma ei räägi seda selle pärast, nagu ei austaks ma Sabbet ja sarnaseid mehi, lihtsalt ühel päeval kunagi tulevikus põrutab keegi samasse ritta ka Voitkad näiteks (Nõukaarmee eest padrikusse, meelsusenäitamine missugune!).

Jah, õige. Voitkad ongi praegu osade inimeste ainukene vastus nimetusele metsavend ja seda ilma naljata. Ma kunagi kirjutasin artikli: Probleeme metsavendluse uurimisel. RVL-i näite varal. Õigemini ei saanud see päris valmis. Selle käigus joonistasin ma ühe A4 paberi täis skeemikesi ja seletusi, kuidas kedagi ikkagi konkreetsemalt ja täpsemalt metsavendluses määratleda. Selle baasil ja praeguse põhjal saab esitada küsimusi: mis maalt jookseb aktiivse võitluse piir? kes on võitleja ja kes ei ole? Ma saan aru täpselt aru mida sa mõtled ja silmas pead aga sellisena vastata nagu sa soovid, ma veel ei oska Veel.

koolivend istus mõned aastad vangis selle eest et wabariigi aastapäeval lehvis haapsalu veetornis rahvuslipp.Nii, kas saame võrrelda passiivseid tegelasi kes ennast lihtsalt varjasid n- liidu mistahes asjade eest Kumb oli siis rohkem metsavend või vabadusvõitleja

divine kirjutas:lihtsalt ühel päeval kunagi tulevikus põrutab keegi samasse ritta ka Voitkad näiteks (Nõukaarmee eest padrikusse, meelsusenäitamine missugune!).

Täpselt minu mõte.
Foorumis on juba pikemat aega alafoorum METSAVENNAD / FOREST BROTHERS, mis on minu arust olulisem, kui päises olevad aastaarvud. Aga koristame siis need aastaarvud päisest ära ja kõik on õnnelikud...

Metsavendlus sai rahva hulgas üldnimetuseks pärast II ilmasõda, kinnistus meie ajaloomälus ja on tänaseks ka teadustekstides kasutatav termin. Metsavendadeks nimetati KÕIKI neid, kes varjasid ennast Nõukogude võimu eest. Vahet ei olnud, kes redutas üksinda aastate kaupa mõnes talus või käisid salgakesi metsast valla täitevkomiteed ründamas jms. Tollase jõudude vahekorra juures metsavendade eesmärgiks ei olnud ja ei saanudki olla Nõukogude võimu purukslöömine ja Eestist väljakihutamine, vaid Eesti inimressursi säilitamine, et 1941 Suvesõja eeskujul kaasa lüüa tulevases sõjas Lääneriikide ja N Liidu vahel. Meie teame, et seda ei tulnud; tollal arvasid kõik, et tuleb - kes lootuse, kes hirmuga. Seega metsavendlus oli vastupanuliikumine, mille üheks osaks oli relvastatud vastupanu ehk (Eesti puhul madala intensiivsusega) partisanivõitlus. Aga, nagu on õpetanud habemete ja vuntsidega õpetajad - seltsimehed, õppigem klassikutelt! Tsekistlikus asjaajamises oli metsavendlus "kodanlik-natsionalistlik põrandaalune ja selle relvastatud banded" ning relvavõitlus "poliitiline banditism"; sealjuures esimesse arvestati märksa rohkem inimesi kui ainult "poliitilise banditismiga" tegelejaid, ja nimelt:
- bandiit-terroristid
- bandiidid
- üksikbandiidid
- relvastatud illegaalid
- illegaalid; ehk siis kõik metsavennad, nii võitlejad kui lihtsalt enese varjajad. Ka need viimased sooritasid sellega vastupanuakti nõukogude võimule ja osalesid Eesti inimressursi säilitamisel. Kindlasti oli metsavendlus osa Eesti sõjaajaloost, kuid mitte ainult, see oli vähe laiem nähtus.