Lahingud 4. augustil Sinimägedes ja lõuna pool (168. laskurdiviis vs Nordland)
1) Andmed punaarmee dokumentidest

Ööl vastu 4. augustit ründas 168. laskurdiviisi 260. laskurpolk Grenaderimäge üksikute gruppidega, rünnakud kukkusid vastase miinipildujatule all läbi. Ebaõnnestusid ka polgu katsed võtta Grenaderimäe piirkonnas "keelt".

Kl 00.15 viidi Lastekodumäe ja Hundinurga vahel 168. diviisi reservist lahingusse 462. laskurpolgu I pataljon ülesandega tungida välja tankigrupi kaitsele jäänud soomusmasinateni kõrgendiku 47,8 - Kirikuküla kooli piirkonnas. Pataljon edenes vastase tule all aeglaselt, jõudes ennelõunal põhja-lõunasuunalise tee joonele Grenaderimäest lõunas, kust enam edasi ei saanud.

Kl 09.30 läks pärast lühikest suurtükiväe tulelööki Grenaderimäe vastu rünnakule 260. polk, samas kui Lastekodumäest lõunapool asuvalt lähtepositsioonilt ründas 168. diviisi reservist toodud 462. polgu II pataljon, mille ülesanne oli tungida Grenaderimäele lõunast. Ühtlasi asus lõunapool mägesid pealetungile soomustehnika (ilmselt need masinad, mis ei olnud jäänud öösel kaitsesse lääne poole - nrw44).

260. polgu I ja II pataljon Grenaderimäe ida- ja kaguääres saavutasid üksikute võitlejate gruppidega vastase kaevikud, kus peatati suurtükiväetule ja käsigranaadilahinguga. 260. polgu III pataljon vallutas ennelõunal kaeviku Grenaderimäe kagunõlval, kus pidas käsigranaadilahingut, sealt edasi mäele tungida ei suutnud.

462. polgu II pataljon tungis suuri kaotusi kandes ennelõunal Grenaderimäe lõuna- ja edelanõlvale ning umbes jaosuurune grupp sealt edasi mäele. Vastane tegi kolm kuni kompaniitugevust vasturünnakut tugeva suurtükiväetule toel, millega II pataljoni tagasi suruti, pataljon jäi pidama Grenaderimäe lõunanõlvale.

Kl 12.20 ja 13.40 tegi vastane kuni kompaniitugevused vasturünnakud 260. polgu lõigus, mille viimane tõrjus. 260. polgu I pataljonil õnnestus alates kl 15 üksikute jagudega mäele tungida, aga vastase vasturünnakute mõjul sunniti need sealt taanduma.

Kl 18.30 tegi vastane 462. polgu II pataljonile vasturünnaku umbes 40 mehega, see tõrjuti. Kl 22 kuni kl 24 tegi vastane Tornimäe suunalt veel viis vasturünnakut, igaüks 30-50 mehega. Need löödi samuti tagasi.

Grenaderimäe lääneküljel saadi üks vang Danmarkist.

168. diviisi 402. polk jätkas 4. augusti hommikul kl 09 pärast 10-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld pealetungi I ja III pataljoniga (II pataljon asus endiselt reservis). III pataljoni 8. rood suutis tungida vastase kaevikusse, kus pidas käsigranaadilahingut, misjärel vastane tegi umbes 20 mehega miinipildujatule toel vasturünnakuga ja lõi roodu kaevikust uuesti välja. Kl 13 seisuga oli pataljonis moodustatud üks laskurrood, mis jäi kaitsele kuuest künkakesest ida pool umbes 50 meetri kaugusel vastase kaevikust. 402. polgu I pataljoni 1. ja 2. roodul õnnestus hommikul vastase kaevikusse tungida, kuid pidid sealt samuti vasturünnaku mõjul taanduma. Pataljon kandis suuri kaotusi. (Dokumentides puudub kinnitus, et 402. polk oleks päeva teisel poolel rünnakuid jätkanud.)

Soomustehnika tegevuse kohta:
-Kl 09.30 lõunapool mägesid rünnakule läinud soomustehnikast (45. ja 98. tankipolk, 1222. ja 1495. iseliikuv suurtükiväepolk) jäi jalavägi vastase tule all maha. Osa masinaid jõudis Grenaderimäe lõunanõlvani. Vastase tulest kanti suuri kaotusi. Kurdeti, et oma suurtükivägi ei võitle vastase tankitõrjekahuritega.
-1495. iseliikuva suurtükiväepolgu üks SU-85 saadeti otsima 1. ja 3. patarei ülemat, kes olid jäänud kadunuks. SU-85 liikus edasi vastase jalaväega võideldes. Kirikuküla kooli rajoonis sai masin otsetabamuse, seejärel ka tankirusika tabamuse, misjärel põles. Kaks meeskonnaliiget pääses tagasi omadeni. 1. patarei ülem jõudis Kirikuküla kooli piirkonnast tagasi koos oma SU-85-ga, 3. patarei ülem oli oma SU-85-ga hukkunud tegelikult juba eelmisel päeval.
-1222. iseliikuva suurtükiväepolgu liikursuurükid tungisid välja Kirikuküla kooli rajoonis 3. augustil kaitsele jäänud masinate grupini. Üks sinna väljatunginud SU-85 sai 200 meetrit enne kooli vigastada, hiljem põles. Kooli rajoonis varem kaitsel olnud 1222. polgu üks SU-85 käis hommikul laskemoonatagavara täiendamas, tungis seejärel uuesti välja kooli lähedale, kus pidas lahingut, misjärel tõmbus vastavalt saadud käsule tagasi. (Näib, et lisaks eelmisel päeval lahingus osalenud 1. patareile saadeti 04.08 lahingusse täiendavalt 1222. polgu liikursuurükke - nrw44.)
-1495. iseliikuv polk läks kl 14 kümne SU-85-ga kõrgendiku 47,8 suunas rünnakule, jõuti koordinaati 35503a (ei oska kaardile panna - nrw44), kuid seal ei suudetud kindlustuda, kuna oma jalavägi jäi maha. Kuus SU-85 sai vigastada (kõik evakueeriti hiljem). Rivisse jäänud 5 SU-85 aitasid tõrjuda vastase jalaväe kaks vasturünnakut, jäid rindele ka ööseks (öösel kaotusi ei kandnud).
-45. üksik tankipolk läks rünnakule 4 T-34 ja 2 SU-85-ga. Polk tegi kaks edutut rünnakut.
-Kl 15 loeti 45. ja 98. üksikus tankipolgus lahingukorras kokku 7 tanki. 1495. iseliikuvas polgus oli korras 5 SU-85 (ja tõenäoliselt ka 1 T-34 - nrw44).
-Kl 19 loeti terves tankigrupis korras 11 tanki ja 10 liikursuurtükki.
-Kl 22 loeti 98. tankipolgus korras 5 T-34 (kahe päevaga oli seega rivist välja langenud 16 tanki - nrw44).
-Kl 22 loeti 45. tankipolgus korras 3 T-34 ja tõenäoliselt ka 2 SU-85. (Sel päeval rivist välja tõenäoliselt 1 T-34. Kahe päevaga rivist välja 11 tanki - nrw44.)
-Kl 22 loeti 1495. iseliikuvas polgus korras 1 T-34, 5 SU-85. (Sel päeval kaotati: 1 SU-85 põlenud, 6 SU-85 vigastatud. Kokku kahe päevaga rivist väljas 11 masinat.)
-Kl 22 loeti 1222. iseliikuvas polgus korras 1 T-34, 1 SU-122, 1 SU-85 (tõenäoliselt viga dokumendis, õige peaks olema 4, sest siis klapib kl 19 andmetega ja ka 05.08 seisuga oli polgus 4 SU-85 - nrw44). (Kahe päeva järel rivist väljas seega 4 masinat, sh 04.08 põles inimkaotusaruannete järgi kaks SU-85.)

168. diviisi kaotused surnute/kadunutena 04.08 kaotusnimekirjade järgi: 131 inimest. Diviis ise raporteeris, et 04.08 kaotati esialgsetel andmetel ligi 500 inimest surnute ja haavatutena.

168. diviis pretendeeris vastase ühe tanki ja ühe "tanketi" hävitamisele.


2) Andmed Saksa poolelt


Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Varahommikuse ettekande (kl 05.05) järgi oldi Lastekodumäe juures suurtükiväetulega purustatud vastase uued rünnakuettevalmistused, tõrjuti üks rünnak Grenaderimäe suunas.

Kl 14.10 ettekande järgi oli vastane III/Danmarki lõigus rünnakule tulnud 26 soomusmasinaga ründelennukite toel. Rünnak tõrjuti, kaks masinat lasti puruks. Grenaderimäele tegi vastane kolm rünnakut, mis tõrjuti, üks sissemurre likvideeriti ägeda võitlusega.

Kl 19.45 seisuga oli toimunud kokku kuus rünnakut Grenaderimäele, vastane oli saavutanud seal sissemurde. Kl 20.30 seisuga käis oma vasturünnak sissemurde likvideerimiseks Grenaderimäe kagunõlval, sissemurre likvideeriti kl 01 öösel.

Raudtee piirkonnas saavutas vastane sissemurde peavõitlusliini, kust löödi tagasi.

Nordlandi lõigus hävitati päeva jooksu 11 soomusmasinat, neist kaks õhtul ründesuurtüki (või ründesuurtükkide) poolt.

Vastase suurtükiväetuli ei olnud nii tugev kui eelmisel päeval. Oma suurtükivägi ja raketiheitjad mängisid rünnakute tõrjumisel väga olulist rolli. Päeva jooksul saadi kolm vangi ja kaks ülejooksikut (need võisid olla ka 11. jalaväediviisi lõigus, täpsemad ndmed puuduvad - nrw44).

Nederlandi dokumendid:
Kl 19.08 saavutas vastane sissemurde Grenaderimäe lõunanõlval. Rügement Danmark alustas vasturünnakut.

4./47 anonüümse võitleja 04.08 päevikusissekanne: „Läheme 3. kompanii asenduseks, kes läheb rünnakule.“ (Igasugused täiendavad andmed puuduvad, võib-olla saadeti kompanii vasturünnakule Grenaderimäe piirkonnas – nrw44.)

20. eesti diviisi kaotusnimekirjade järgi kaotas 45. rügemendi II pataljon 4. augustil 7 meest surnutena ja 12 haavatutena.

Ühtlasi on 45. rügemendi staabikompanii Sinimägede piirkonnas kaotanud ühe mehe surnuna ja ühe haavatuna ning 2./45 kaks haavatuna.

Grenaderimäel sai haavata üks 46. rügemendi II pataljoni võitleja, lisaks oli Sinimägede piirkonnas kokku kaks haavatut 1. ja 6./46 ridadest. 20. diviisi pioneeripataljoni 1. kompaniil oli 3 haavatut suurtükiväetulest.

Võrreldes 4. augustiga ei toimunud 5.augustiks muutusi Nordlandi lahingukorras ja paranduses viibivate tankide ja ründesuurtükkide arvus (lahingukorras 16 ründesuurtükki ja 4 Pz IV).


Segadus Narva pataljoni Ostuf Oskar Ruudu surmaajaga:

-05.08.44 pataljon Narva staabist Ruudu pruudile saadetud kirjas öeldakse, et Ruut langes 3. augustil vaenlase tankirünnaku ajal, surm oli silmapilkne. Maeti "eile" Toila kangelaskalmistule. Ilmselt sama kirja andmete põhjal avaldas pruut leinakuulutuse (Postimees 16.08.44).

-Saksa kaotusandmete järgi suri Ruut 4. augustil kl 11.

-Pärast Ruudu surma ilmunud ajalehesõnumis (Eesti Sõna ja Postimees 30.08.44) märgiti, et ta suri 4. augustil haavadesse (haavadesse suremine ja silmapilkne surm on vastuolus, aga pruudile saadetud kirjas võidi ka detaile leevendada - nrw44).

-Ruudu ema jt poolt avaldatud leinakuulutusel (Postimees 01.09.44) on surmakuupäev 4. august.

-1944. a. novembris koostatud autasuesildises (Saksa Maaväe Auleht) öeldakse, et Ruut langes 04.08 kui pataljoni rindel tegutsevate allüksuste juht. Lahingute käigus 27.07-04.08 hävitas Ruut tankirusikaga isiklikult ühe tanki. 2. augustil sai haavata, juba 4. augustil läks sidumispunktist taas eesliinile. Püüdes tankirusikaga tanki hävitada, sai surma otsetabamuse läbi tankikahurist.

-Raamatus minu au on truudus (1995) väidab Rudolf Meriste, et Ruut hävitas surmapäeval tankirusikaga kolm tanki ja hukkus neljandaga võideldes. (Meriste seal ise juures ei viibinud, sest oli haavatuna ravil - nrw44.) Evald Müür väidab samas raamatus, et kuuldavasti läks Ruut püstijalu viimase tankirusikaga tanki vastu ja hukkus.

-Robert Helde mälestuste järgi toodi Ruudu surnukeha ära öösel eikellegimaalt (ei taha hästi klappida väitega surmavalt haavatasaamisest - nrw44).

Kokkuvõttes jääb kahtluse alla, et Ruut hukkus 3. augustil. Õige võib olla hoopis 4. august. Ainus allikas 3. augusti kasuks on kiri Ruudu pruudile ja see näib olevat tugev tõend (kohe pärast hukkumist koostatud dokument võiks ju olla täpne), aga 4. augustile viitavaid allikaid on samas kah liiga palju, et neid eirata. Täielikult ei saa välistada, et kirjas pruudile on mingi arusaamatuse tõttu ebaõige info. Võib-olla sai 3. augustil surmavalt haavata ja suri 4. augustil?

Mis puutub Ruudu hävitatud tankidesse, siis autasuesildise järgi hävitas ta hukkumise päeval maksimaalselt ühe tanki (ehkki sellegi hävitamine võis juhtuda juba varem). Jutt kolme tanki hävitamisest paistab olevat veteranide seas ringlema läinud kuulujutt, mille usaldamiseks ei näi olevat erilist põhjust.

5. august

Lahingud mereäärsel tiival (268. laskurdiviis vs Nederland)
1) Andmed punaarmee dokumentidest

5. augusti hommikuks reorganiseeriti 942. ja 947. laskurpolk varasemate suurte kaotuste tõttu. 947. polgu II pataljon saadeti laiali. Pärast seda oli polkude koosseis järgmine:
-942. polgu I pataljonis 96 inimest, 35 vintpüssi, 32 püstolkuulipildujat, 3 raske- ja 5 kergekuulipildujat, 2 tankitõrjepüssi, 2 50mm miinipildujat, 4 82mm miinipildujat (pataljonis üks laskurrood 61 inimesega)
-942. polgu II pataljonis 108 inimest, 33 vintpüssi, 61 püstolkuulipildujat, 3 raske- ja 5 kergekuulipildujat, 2 50mm miinipildujat, 4 82mm miinipildujat (pataljonis üks laskurrood 57 inimesega)
-942. polgu III pataljonis 77 inimest, 20 vintpüssi, 27 püstolkuulipildujat, 3 raske- ja 2 kergekuulipildujat, 4 82mm miinipildujat (pataljonis üks laskurrood 50 inimesega)
-947. polgu I pataljonis 126 inimest (pataljonis kaks laskurroodu)
-947. polgu III pataljonis 248 inimest (pataljonis kolm laskurroodu)

Kl 12.55 algas 10-minutiline suurtükiväe tulelöök, mille kolmandal minutil tõusid 942. ja 947. polgu allüksused rünnakule. Vastase suurtükiväe- ja kuulipildujatule all heideti peagi maha, rünnak ebaõnnestus. Lahingusse saadeti 942. ja 947. polgu viimased reservid (polgu automaaturite rood, luurerühm). 952. laskurpolk jäi diviisi reservi (ilmselt oli 268. diviisi ja 110. korpuse mõlema juhatusele selge, et läbimurret seekord ei saavutata ja 952. polku ei hakatud enam "ära kulutama"; aga kuna 2. löögiarmeelt ei olnud pealetungi katkestamise käsku tulnud, siis jätkati 942. ja 947. polguga rünnakuid - nrw44). Suurtükiväelaskemoona nappuse tõttu ei olnud võimalik tõhus vastase suurtükiväe mahasurumine. Vastase suurtükiväetulest sai hilisõhtul tabamuse üks 45mm tankitõrjekahur.

268. diviisi kaotused 05.08 surnute/kadunutena kaotusnimekirjade järgi: 47 inimest.

268. diviisi kaotusteks 03.-05.08 loeti diviisi ettekande järgi:
942. laskurpolk: 136 surnud, 442 haavatud
947.laskurpolk: 74 surnud, 228 haavatud
952. laskurpolk: 7 surnud, 29 haavatud
Suurtükiväepolk: 5 surnud, 13 haavatud

Kaotusnimekirjade järgi oli 03.-05.08 surnuid/kadunuid kokku rohkem - 293 inimest.

Ööl vastu 6. augustit püüdis 942. polgu luuregrupp võtta vangi, kuid edutult.

2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Ööl vastu 5. augustit tõrjuti Nederlandi lõigus nõrgad vastase rünnakud. Järgnevalt tõrjuti tervel Nederlandi rindel pataljonitugevused rünnakud. Suurtükivägi tulistas vastase rünnakuettevalmistusi Ridakülast läänes ja Mummassaare juures.

Nederlandi dokumendid:
Kl 09.45 algasid vastase suurtükiväe tulelöögid, järgnes pataljonitugevune rünnak Tambi-Munamäe lõigus, mis löödi tagasi.
Kl 13: vastane ründab jalaväega terves Meyeri grupi lõigus.
Kl 13.30: vastase 150 mehe tugevune rünnak Tambist põhja pool tõrjuti suurte kaotustega vastase jaoks.
Kl 13.42: Meyeri grupi paremal tiival on vastase rünnak peatunud.
Kl 15: tõrjutud on roodutugevused rünnakud Mummassaare juures.
Suurtükivägi ja rasked jalaväerelvad tulistasid vastase uusi rünnakuettevalmistusi Tambi ja Mummassare vahel.
Nederlandi lõigus võeti vastu üks ülejooksik.
Suurtükivägi tulistas puruks ühe vastase soomusmasina (kuna Nederlandi suurtükivägi toetas ka Nordlandi, siis pigem juhtus see Nordlandi lõigus - nrw44).
Vastase ründelennukite tegevus vähemintensiivne võrreldes eelmiste päevadega.

Mereväe lahingpataljoni Ostland kohta märgiti mereväe dokumendis, et pataljoni lõigus tõrjuti rünnakud osalt lähivõitluses.

Nederlandi koosseisuliste allüksuste (mitte ajutiselt allutatud) kaotused 05.08 sõjapäeviku lisa järgi: 5 surnud, 28 haavatud.

Nederlandi pataljonide lahingutugevus 5. augusti seisuga:
I/49. - 200 ja 300 mehe vahel
II/49. - 200 ja 300 mehe vahel
II/47. - 200 ja 300 mehe vahel
54. SS-pioneeripataljon - 100 ja 200 mehe vahel
Mereväe lahingpataljon Ostland - 100 ja 200 mehe vahel

5. augustiks oli Nederlandile saabunud täienduseks 452 meest mereväe marsipataljonist ja 220 meest 11. SS-soomusgrenaderide tagavara- ja väljaõppepataljonist Grazist. Tõenäoliselt ei olnud neid 5. augusti seisuga veel allüksustesse ära jaotatud.

---
Üks kommentaar veel: 268. laskurdiviisi olukorrakaartidel alates 3. augustist on III/947.lp asetus tegelikult märgitud nii et justkui vastaspoolel seda alumist "sõrme" eriti polekski (III/947 rinne läheb risti üle "sõrme"). Samal ajal on Nederlandi olukorrakaartidel see "sõrm" selgesti kujutatud ja jätsin selle ka oma kaartidele. 100% kindel ei saa siiski olla, et nii on õige.

Lahingud 5. augustil Sinimägedes ja sealt lõuna pool (168. laskurdiviis vs Nordland)
1) Andmed punaarmee dokumentidest

Ööl vastu 5. augustit ründas 260. laskurpolk väikeste gruppidega Grenaderimäge, aga edu ei saavutanud. Samuti löödi vastase tulega tagasi 260. polgu paremal tiival tegutsenud luuregrupp, millel oli ülesanne hankida vang. Vastane ründas öösel Grenaderimäelt väikeste jõududega 260. polgu I ja II pataljoni vahekohta, tõrjuti tagasi.

Grenaderimäest lõunas 462. laskurpolgu I pataljoni lõigus tegi vastane öö jooksul kaks rünnakut kuni kompaniitugevuste jõududega (suurtükiväe ja soomustehnika tule toel), mis tõrjuti suurtükiväetule abiga. Üks vastase sõjaväelane langes vangi.

402. laskurpolgu luurerühm püüdis öösel vangi võtta, ei õnnestunud. 402. polgu reservist toodi lahingusse II pataljon, mis läks öösel pärast lühikest tulelööki rünnakule kuue künkakese suunal. Samal ajal ründasid ka I ja III pataljoni riismed, mis edu ei saavutanud, vaid jäid vastase tule all lamama 50 meetri kaugusele tema eesliinist. II pataljoni allüksused sattusid traattõkke ees miiniväljale, suutsid hoolimata vastase tugevast tulest siiski tema kaevikusse sisse murda, kus jätkus lahing. Samal ööl järgnes vastase kaks vasturünnakut künkakeste suunalt kuni kompaniiga, mille tulemusena sunniti II pataljoni allüksused taganema traattõkkeni (150 m kaugusel kaevikust).

Lastekodumäe ja Grenaderimäe vahele paigutati öösel otsesihtimisega positsioonile 380. ja 596. kerge suurtükiväepolgu kahureid (6. augusti seisuga oli seal nimetatud polkudest kokku 12 76mm diviisikahurit).

5. augusti hommikuks toodi Lastekodumäelt Grenaderimäe idanõlva ette 338. üksiku kuulipilduja-suurtükipataljoni 2. rood, mis kindlustus seal, olles pidevalt vastase tule all.

Grenaderimäe lõunanõlvale, kus tegutses 462. laskurpolgu II pataljon, toodi hommikul polgu reservist ka III pataljon. Viimase saabumise ajal tegi vastane suurtükiväetule toel kolm rünnakut kuni tugevdatud kompaniiga, mis tõrjuti II ja III pataljoni poolt. Suuri kaotusi kandnud II pataljoni isikkoosseis liideti seejärel ühe rooduna III pataljoniga.

Kl 12.20 ründas 462. polgu III pataljon Grenaderimäe lõunanõlvalt loode suunas ja tungis kl 13.30-ks mäe edelaosale, kandes sealjuures tõsiseid kaotusi. Seal jäädi kaitsele.

Vahepeal olid ka 260. polgu pataljonid pärast 15-minutilist ettevalmistavat suurtükiväetuld rünnakule läinud. I ja II pataljon edenesid mäe kaguosa piirkonnas kuni 150 meetrit, kuid vastase vasturünnak suurtükiväetule toel sundis pataljonid taanduma lähtepositsioonile, asudes kl 13 seisuga kaitsel umbes 30 meetri kaugusel mäejalamist. 260. polgu III pataljon edenes vahepeal lõunanõlval kuni 500 meetrit, kandis suurtükiväetule all suuri kaotusi ja taandus vasturünnaku mõjul mäe lõunanõlvale. Polgu edasised rünnakukatsed edu kaasa ei toonud. Kl 15 ja 16 ründas kuni rühmatugevune vastane 260. polgu allüksusi Grenaderimäe kirdenõlva piirkonnas, rünnakud tõrjuti (teise ettekande järgi ründas vastane kl 15.40 kuni kompaniiga ründesuurtükkide toel Grenaderimäe kirdenõlva suunast, suurudes 260. polgu allüksusi vähesel määral tagasi).

Kl 15.15 (või 15.35) ründas vastane kuni pataljonitugevuste jõududega ühe tanki toel loodest ja edelast 462. polgu III pataljoni ja 260. polgu allüksusi Grenaderimäe lõunaosas, sundides need taanduma mäe kagunõlvale.

Mägedest lõunas läks 402. laskurpolk kl 13 pärast ettevalmistavat suurtükiväetuld uuesti rünnakule, kuid vastase tugeva suurtükiväe- ja kuulipildujatule all edu ei saavutanud. Ära märgiti ka vastase snaiperite intensiivne tegevus.

Grenaderimäe piirkonnas ründas vastane kl 18 ja 19.30 30-40 mehega kolme ründesuurtüki toel 260. polgu allüksusi, rünnakud tõrjuti. Kl 22.40 ründas vastane suurtükiväetule toel 40 mehega polgu I pataljoni, ka see rünnak löödi tagasi. 462. polgu III pataljon tõrjus öösel neli rünnakut ja I pataljon kolm rünnakut (kõik kuni tugevdatud kompaniiga), leidis aset ka käsigranaadilahing.

Kl 18 seisuga loeti 168. diviisi allüksustes:
260. polgu I pataljonis 73 inimest (pataljonis üks laskurrood - 26 inimest)
260. polgu II pataljonis 64 (üks laskurrood - 22)
260. polgu III pataljonis 112 (kaks laskurroodu - 26 ja 47)
260. polgus kokku 599 inimest
----
402. polgu I pataljonis 98 (üks laskurrood - 12)
402. polgu II pataljon 216 (kolm laskurroodu - 38, 39, 49)
402. polgu III pataljonis 135 (üks laskurrood - 43)
402. polgus kokku 840 inimest
----
462. polgu I pataljonis 131 (üks laskurrood - 66)
462. polgu II pataljonis 351 (kolm laskurroodu . 72, 75, 85) (siit jääb mulje, et hoopis III pataljon oli eelnevalt laiali saadetud ja liidetud II pataljoniga - nrw44)
462. polgus kokku 828 inimest.

Päeva lõpus moodustati 260. laskurpolgus kolme pataljoni asemel üks pataljon (kolm laskurroodu); 402. polgus moodustati kolme asemel kaks pataljoni (mõlemas kolm laskurroodu); 462. laskurpolgus kaks pataljoni (mõlemas kolm laskurroodu). Pataljone täiendati inimestega teistest allüksustest.

168. diviis pretendeeris päeva jooksul vastase ühe keskmise tanki vigastamisele. Diviis kaotas/rivist langes välja kaks 45mm tt-kahurit, üks 76mm jalaväekahur, kaks 82mm miinipildujat, 17 50mm miinipildujat.

402. polgu kaotusteks 3.-5.augustini loeti 382 inimest, sh 108 surnud. Polgus langes rivist välja üks 45mm tt-kahur, 2 76mm jalaväekahurit, 6 50mm miinipildujat.

260. polgu kaotusteks loeti kuni 5. augustini 456 inimest, sh 113 surnud.

168. diviisi kaotusteks 5.augustil hinnati umbes 400 surnute ja haavatutena. Diviisi kaotused surnute/kadunutena kaotusnimekirjade järgi: 90 inimest.

Soomusüksuste tegevusest:
-5 T-34 ja 4 SU-85 asusid varitsuses Grenaderimäest lõunas. Kui jalavägi vallutanuks Grenaderimäe, siis pidanuks soomus koostöös 462. polguga tungima Tornimäe suunas.
-1495. iseliikuva suurtükiväepolgu 4. patarei paigutati hommikul varitsusse. Päeva teisel poolel edenesid 4. patarei 4 SU-85 Kirikumäe kooli rajooni, kus tulistasid vastast. 06.08 hommikul asus 4. patarei 4 SU-85 varitsuses mägedest lõunas. 5. augusti jooksul polk vastase tulest kaotusi ei kandnud, üks SU-85 langes rivist välja tehnilistel põhjustel. 05.08 õhtul lahingukorras: 4 SU-85, 1 T-34 (6. augusti hommikuks oli lahingukorras juba 10 SU-85 - masinaid saabus remondist). 1495. polk pretendeeris alates 03.08 kokku kolme vastase soomusmasina hävitamisele ja kolme vigastamisele.
-45. üksikus tankipolgus oli 05.08 rivis 3 T-34 ja 2 SU-85. Kaks T-34 said ülesande toetada jalaväge Grenaderimäe vallutamisel (rohkem andmeid pole). Õhtul oli lahingukorras 3 T-34 ja 1 SU-85.
-98. üksikus tankipolgus oli 4. augusti õhtul lahingukorras 5 T-34, 5. augusti õhtul 8 T-34, 6. augusti hommikul 6 T-34. Polgu inimkaotusaruanded osutavad vähemalt ühe tanki põlemisele 5. augustil.
-1222. iseliikuvas suurtükiväepolgus oli 05.08 õhtul rivis 4 SU-85, 2 SU-122, 1 T-34. Kinnitus polgu osavõtust lahingutest sel päeval puudub.
-6. augustil lahkusid soomusüksused rindelt, kaotusi ei kandnud. 3.-5. augustini olid soomusüksused kaotanud kokku umbes 45 tanki ja liikursuurtükki rivist väljalangenutena, kuid osa neist remonditi. 07.08.44 aerofotol on lõunapool Sinimägesid näha 23 tankivrakki (kui midagi on foto kvaliteedi tõttu halvasti nähtav, siis on selliseid tõenäoliselt väga vähe). Neist osa (pigem väike hulk) võis sinna jääda ka enne 3. augustit peetud lahingute tulemusena ja päriselt ei saa välistada, et pildile on jäänud ka mõni üksik Saksa vrakk.

Leningradi rinde staabi kontrolli hinnang 168. diviisi ebaedu põhjuste kohta 5. augustil:
-Oma suurtükiväe võitlus vastase suurtükiväega ebarahuldav.
-Pärast oma ettevalmistavat suurtükiväetuld kanti tuli üle vastase kaitse sügavusse ning jalaväe pealetungile mines puudus koostöö jalaväe ja suurtükiväe vahel.
-Pataljoniülemad ei osanud kasutada neile juurdeantud suurtükiväge.
-Vastase kaitsesüsteemi oli ebapiisavalt uuritud.
-Oma jõud olid edu saavutamiseks liiga nõrgad, nendegi tugevus kahanes lahingu käigus pidevalt.

260. laskurpolgu II pataljoni ülema asetäitja poliitalal kurtis suurtükiväelastele, et ebaedu põhjuseks on võitlejate otsusekindlusetus (ilmselt siis politruki arvates otsiti vastase tule all liigselt varju ega tormatud peale – nrw44).

2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
Vastane saavutas pärast tugevat ettevalmistavat suurtükiväetuld sissemurde Grenaderimäe kagunõlval. Meie suurtükivägi ja raketiheitjad tulistasid vastase oletatavaid rünnakuettevalmistusi Lastekodumäest edelas ja Tirtsu juures ja takistasid vastase jõudude juurdetoomist sissemurdesse. Raudteest lõunas tõrjuti päeval vastase löögigrupp. Vastase ründelennukite intensivne tegevus Grenaderimäe piirkonnas.

Õhtul tulistas suurtükivägi vastase seitset soomusmasinat Hundinurga teeristi piirkonnas, neist kaks tulistati liikumatuks ja neist omakorda üks hiljem põlema. Ülejäänud tõmbusid tagasi kagu suunas. Õhtul loeti sissemurre Grenaderimäe kagunurgas umbes 100 meetri laiuseks. III SS-soomuskorpus raporteeris varahommikul, et kl 23.40 sissemurre likvideeriti, kuid suurtükiväe juhtstaap (113. suurtükiväeülem) teatas hiljem, et öösel kitsendati sissemurret 30 meetrini.

III SS-soomuskorpus teatas, et 5. augustil saadi 4 vangi ja 5 ülejooksikut (neist vähemalt osa võidi saada ka 11. jalaväediviisi lõigus - nrw44).

4./45 Richard Säägi mälestustes mainitakse, et pärast seda, kui Maitla Grenderimäe vallutas, siis kord hiljem vallutas vastane Grenaderimäe tagasi. Arvatavasti suutis vastane kaitsjaid üllatada, sest osa oma mehi jooksis paanikas tahapoole. Vasturünnakuga võeti mägi tagasi.
(Sobib kõige rohkem 5. augustiga, mil üks osa mäest ajutiselt vastase kätte langes.)

20. eesti diviisi II/45 kaotas 5. augustil 8 meest surnutena/kadunutena ja 15 haavatutena. Lisaks on 45. rügemendist Sinimägede piirkonnas teada 1./45 üks haavatu.

Nordlandi tankipataljonis ja tankitõrjedivisjonis oli 5. augustil lahingukorras 16 ründesuurtükki ja 4 Pz IV. 6. augustiks saadeti neist kaks ründesuurtükki ja kolm Pz IV lühiajalisse parandusse. Samas saabus 6. augustiks remondist 4 Pantrit (Pz V).

Nordlandi pataljonide lahingutugevus 5.augusti seisuga:
-Üks Danmarki või Norge pataljon - üle 400 mehe
-Üks Danmarki või Norge pataljon - 200 ja 300 mehe vahel
-Üks Danmarki või Norge pataljon - 200 ja 300 mehe vahel
-Üks Danmarki või Norge pataljon - 100 ja 200 mehe vahel
-11. SS-pioneeripataljon - 100 ja 200 mehe vahel
-11. SS-tankipataljon (jalaväelastena) - 100 ja 200 mehe vahel
-11. SS-välitagavarapataljon - alla 100
-20. eesti diviisi üks pataljon - 100 ja 200 mehe vahel (II/45? - nrw44)
-20. eesti diviisi üks pataljon - 100 ja 200 mehe vahel (I/47? - nrw44)
-20. eesti diviisi üks pataljon - 100 ja 200 mehe vahel (III/47? - nrw44)
-20. SS-füsiljeepataljon - 100 ja 200 mehe vahel

5. augustiks oli Nordlandile saabunud täienduseks 289 meest mereväe marsipataljonist ja 179 meest 11. SS-soomusgrenaderide tagavara- ja väljaõppepataljonist Grazist.

5. augusti õhtuks jõudis 2. löögiarmee juhatus ilmselt seisukohale 110. korpuse edasise pealetungi perspektiivitusest, mistõttu otsustati see katkestada. 05.08 kl 23 andis 2. löögiarmee 110. korpusele käsu ööl vastu 6. ja 7. augustit teostada vägede ümbergupeerimine, millega 268. laskurdiviis pidanuks üle võtma ka 168. laskurdiviisi lõigu ja jääma kaitsele. 168. diviis tuli tõmmata reservi. Kuni ümbergrupeerimise läbiviimiseni pidi korpus jätkama aktiivset tegevust vastavalt 2. löögiarmee juhataja korraldustele.

6. augustil kl 01 järgnes ka vastav korraldus: 110. korpus pidi 6. augustil ühe pataljoni rünnakuga vastasest täielikult puhastama Grenaderimäe (ilmselt olid armee staabis sel hetkel veel andmed, et oma väed on mäel - nrw44) ja tegema Soome lahe ja Sinimägede vahel luuret neljal suunal (igal suunal vähemalt rühmaga). Lisaks tuli ühe-kahe rühmaga luuret teha Sinimägedest lõunas kuue künkakese suunal.


Lahingud 6.augustil


1) Andmed punaarmee dokumentidest

268. laskurdiviis

Ööl vastu 6. augustit kavatseti 947. laskurpolgu ühe pataljoniga rindel välja vahetada 942. laskurpolk, kuid sellega hilineti (juba valgenes).

Diviis rünnakuid ei sooritanud. Kl 16-17.30 tegutsesid luuregrupid, mille ülesanne oli võtta vange. Kokku neli gruppi: kolm rühma 947. polgust (Mummassaare juures, kõrgendiku kirdenõlva suunas Tambist põhjas, metsaserva suunas Tambist lõunas) ja üks rühm 942. polgust (põhja pool maanteed). Ükski grupp ülesannet ei täitnud, jäid vastase positsiooni ees tule alla, misjärel taandusid.

Õhtul ja öösel vastu 7. augustit vahetas 947. polgu üks pataljon välja 942. polgu (viimane tõmmati reservi), 947. polgu teine pataljon jäi kaitsele 947. polgu endises lõigus.

Ööl vastu 7. augustit alustas 268. diviisi reservist saabunud 952. laskurpolk 168. diviisi väljavahetamist.


168. laskurdiviis
402. laskurpolgu luurerühma katse ööl vastu 6. augustit vange võtta ebaõnnestus. Päeva jooksul polk pealetunge ette ei võtnud (ei leidnud infot, kas luuret kuue künkakese suunal tehti, nagu oli käskinud 2. löögiarmee - nrw44).

Ööl vastu 6. augustit kl 02 tegutses 260. laskurpolgu ründegrupp (I pataljoni ühe roodu 37 meest ja polgu luurerühm) Grenaderimäe suunas. Üks osa grupist tungis mäele, kus pidas käsigranaadilahingut, teine osa järgnes edu arendamiseks, kuid jäi tugeva suurtükiväetule alla. Mäele jõudnud grupi sundis vastane vasturünnakuga sealt taanduma. Pärast seda jäi polk kaitsele - I pataljon (polgus oligi ainult I pataljon) asus Grenaderimäe kagunõlva juures, üks rühm kattis polgu paremat tiiba Lastekodumäe loodenõlval.

260. polgu I pataljonist vasakul asus Grenaderimäe kagunõlva juures 462. laskurpolgu III pataljon, samal ajal kui polgu I pataljon asus endiselt Grenaderimäest lõunas asuva põhja-lõunasuunalise tee joonel. Pataljonid pidasid vastasega tulevahetust. 462. polgu materjalide järgi tegutses III pataljon alates kl 12 väikeste gruppidega Grenaderimäe hõivamiseks, liikus kl 15-ks edasi 150-200 meetrit, peatus suurtükiväetule all. Vastane tegi III pataljoni vastu kaks kuni kompaniitugevust vasturünnakut. 168. diviisi materjalide järgi (polgu materjalides seda ei mainita) läks 462. polgu III pataljon kl 16 kagunõlval pärast ettevalmistavat suurtükiväe tulelööki pealetungile, et hõivata Grenaderimägi. Kuid vastase suurtükiväetule all edeneda ei suudetud.

462. polgu I pataljon Grenaderimäest lõunas tõrjus 6. augustil rühmatugevuse rünnaku.

Ööl vastu 7. augustit saabusid 268. diviisi 952. polgu allüksused välja vahetama 168. diviisi. Kl 00.15 kuni 02.30 ajal tegi vastane kuni kahe rühmaga suurtükiväetule toel kaks rünnakut Grenaderimäelt, mis tõrjuti 952. polgu ja 168. diviisi allüksuste poolt. Vastase rünnakute tõttu 168. diviisi väljavahetamine katkestati ja see lõpetati ööl vastu 8. augustit (402. polk vahetati välja ööl vastu 7. augustit). Lastekodumäele jäid edasi 338. üksiku kuulipilduja-suurtükipataljoni allüksused.

268. diviisi kaotused surnute/kadunutena kaotusnimekirjade järgi:
06.08 - 25 inimest
07.08 - 16 inimest

168. diviisi kaotused surnute/kadunutena kaotusnimekirjade järgi:
06.08 - 55 inimest
07.08 - 9 inimest

110. laskurkorpuse sõjapäeviku järgi olid kaotused 03.-07.08:
-168. laskurdiviis – 434 surnud, 1086 haavatud (haavatute ja surnute vahekord kahtlaselt väike; kaotusnimekirjade jägi oli 334 surnut/kadunut - nrw44)
-265. laskurdiviis – 2 surnud, 26 haavatud (kaotusnimekirjade järgi oli 6 surnut)
-268. laskurdiviis – 265 surnud, 832 haavatud (kaotusnimekirjade jägi oli 364 surnut/kadunut)


2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevik:
III SS-soomuskorpuse lõigus rahulik ennelõuna. Päeval võrreldes eelnevaga nõrgem ründetegevus. Tõrjuti vastase löögigrupp Lastekodumäe suunalt. Vastase üksikud grupid, mis valmistusid ründama Grenaderimäe kaguosa, löödi tagasi raskete jalavärelvade tulega. Nederlandi lõigus tõrjuti vastase rühmatugevune löögigrupp lõuna pool Ridaküla teed. Meie suurtükivägi ja raketiheitjad tulistasid vastase liikumisi Tirtsust Lastekodumäe suunas ja Lastekodumäe piirkonnas ja rünnakuettevalmistusi Lastekodumäest edelas ja lõunas. Ülejooksikult saadud andmete põhjal tulistati vastase soomustehnika koondust Lembitu rajoonis.

7. augustil kl 02.30 likvideeriti Grenaderimäel ägeda võitlusega kohalik sissemurre (võib-olla käib jutt 462. polgu III pataljoni päevase edu likvideerimisest - nrw44). Hundinurga-Kirikuküla teel löödi vastane välja varemetest 500 meetrit Hundinurga teeristist läänes, seal tegutsenud kompanii vasak tiib asus varemetesse. Kuna varemed olid vastase tugeva tule all, siis jäeti need kl 04 uuesti maha.

Nederlandi dokumendid:
6. augustil kl 01.30 öösel tõrjuti u. 30-meheline löögigrupp Ridaküla teest lõunas.
05.08 rünnakute järel maha jäänud vastase võitlejate grupid asuvad 300-400 meetri kaugusel Meyeri grupi eesliinist.
7. augustil kl 01.40: parempoolse naabri (Nordland - nrw44) juures on vastase sissemurre likvideeritud.

Kaardile on kantud kompaniide asetus Nederlandi lõigus 06.08 vastavalt Nederlandi olukorrakaardile. Kompaniide vahejooned (punktiir) on ligikaudsed. Kaardil puudub 6./47 (selle asemel on kirjas "Esten"), kuid üks u. 7. augustist pärinev olukorrakaart 20. diviisi üksustest Sinimägedes kinnitab, et seal oli 6./47. Samuti puuduvad 06.08 olukorrakaardilt II/47 kompaniid (on vaid vahejooned), mistõttu kompaniid on võetud Nederlandi 12.08 olukorrakaardilt (vahepealsetel kaartidel kompaniide asetus puudub). Nederlandi koosseisuliste allüksuste (mitte ajutiselt allutatute) kaotused 06.08 sõjapäeviku lisa järgi: 1 surnud, 8 haavatud

20. eesti diviisi 45. rügemendi II pataljoni kaotused:
06.08 - 4 surnud, 11 haavatud
07.08 - 1 surnud, 7 haavatud

6. augustil on Sinimägede piirkonnas haavata saanud ka 3 meest 45. rügemendi staabikompaniist.

Diviisi Nordland koosseisuliste allüksuste (mitte ajutiselt allutatute) kaotuste kohta on andmed 01.-07.08 kohta: 36 surnud/kadunud, 147 haavatud (pole selge, kui täielikud andmed need on - nrw44).

Siia veel ka umbes 7. augustist pärinev olukorrakaart (skeem) 20. eesti diviisi allüksuste kohta Sinimägedes. Dokumendil kuupäev puudub (on asjaajamisnumber 887/44), kuid kuna järgmisel lehel on kaart asjaajamisnumbriga 886/44 7. augustist, siis jääb ka see kuupäevata kaart sinna lähedale. Kaart näib olevat üpris lohakalt joonistatud (kasvõi Narva pataljoni asetus ei ole usutav) ja pigem saab seda kasutada aimusaamiseks, kus piirkonnas üks või teine allüksus asus. 1:50000 kaardile kantuna: Grenaderimäel asunud "Root Stosstr[uppe]" kohta igasugused täienavad andmed puuduvad. Kas oli mõni 20. eesti diviisi ohvitser perekonnanimega Root (või Roots)?

Kuskil pidanuks olema ka tankitõrjedivisjoni 1. kompanii rühmad, aga neid pole kaardile eraldi märgitud.

Alates 7. augustist punaarmee Tannenbergi liinil ei rünnanud. See paus oli esialgse kava kohaselt ajutine. 5. augustil oli Leningradi rinde juhatuse direktiiviga kästud 2. löögiarmee pealöök viia Putki rajooni. Mereäärsel tiival (ehk Tannenebergi liinil) tuli aktiivse tegevusega maskeerida pealöögi suunda. 8. armee pidi samuti lõuna pool pealetungi jätkama, forsseerides Narva jõe selle ülemjooksul ja tehes dessandi Peipsi põhjarannikule.

7. augustil käskis Leningradi rinne 2. löögiarmeel ja 8. armeel ajutiselt piirduda ainult lahingluurega.

8. augustil käskis Leningradi rinne 2. löögiarmeel ja 8. armeel uuesti pealetungile minna 11. augusti hommikul.

10. augustil käskis punaarmee peakorter Narva lõigus kaitsele jääda ja saata kaks laskurkorpust Narva alt Lätisse. Samal päeval käskis Leningradi rinne 11. augusti pealetung ära jätta, erandina tuli vallutada Permisküla saar, mida ka tehti.

Kokkuvõte kaotustest Tannenbergi liinil 26.07-06.08

Punaarmee kaotas kokku umbes 12 000 meest (surnute ja haavatute vahekord u. 1:3,5). Saksa relvadega löödi rivist välja umbes 110 tanki/liikursuurtükki, kuid üpris suur osa neist parandati. (07.08.44 aerofotol on tuvastatud kokku 43 tankivrakki; aerofoto kaadrist väljas põhja pool löödi rivist välja üle 20 tanki, mistõttu sinna jäi samuti tankivrakke maha).

Umbes 30% inimkaotustest kanti 26.-28.07 kui Tannenbergi liini ründasid 109., 117. ja 124. laskurkorpuse diviisid (rivist löödi välja u. 30-40 punaarmee soomusmasinat), umbes 40% inimkaotustest kanti 109. laskurkorpuse pealetungi ajal 29.07-01.08 (rivist välja u. 30 soomusmasinat), ülejäänud peamiselt 110. laskurkorpuse pealetungi ajal 03.-06.08 (rivist välja u. 45 soomusmasinat).


Saksa poolega on andmete koha pealt raskem, aga üritame.

Nordlandi kohta on teada, et üldse kokku kaotas diviis (ilma ajutiselt allutatud üksusteta) alates 24.07 ümmarguselt 1900 meest (sh 490 surnud/kadunud). Pakuks, et kuskil 1600 neist kaotati Tannenbergi liinil.

Nederland (ilma ajutiselt allutatud üksusteta) kaotas alates 26.07 Tannenbergi liinil u. 700 meest (sh. ligi 130 surnud/kadunud).

Eesti diviisi puhul puuduvad andmed 47. rügemendi ja 20. SS-füsiljeepataljoni kohta. Võib-olla olid nende kaotused midagi sarnast:
I/47 - 250 meest
II/47 - 50
III/47 - 300
20. SS-füsiljeepataljon - 100

Teistest 20. diviisi allüksustest (45. ja 46. rügement, pioneeripataljon, tankitõrjedivisjon, õhutõrjedivisjon) on Sinimägede piirkonnas teada u. 130 surnut/kadunut ja 330 haavatut. Valdavalt on tegemist 45. rügemendi kaotustega, kuid surnute arv ei sisalda I/45 surnuid. Hindaks siis koos I/45 surnutega nende allüksuste kaotusi kokku 500 mehe peale.

Kokku saame 20. eesti diviisist umbes 1200 meest.

Flaamide pataljon kaotas ligi 200 meest (sh. 59 surnud/kadunud)

Siia tuleb veel lisada 103. SS-ründekompanii, Mereväe lahingpataljoni Ostland, Hohnschildi grupi ja 928. maaväe suurtükiväedivisjoni kaotused. Oletame, et kokku olid need 300 mehe lähedal.

Kõik kokku ümmarguselt 4000. Ehk Saksa poole kaotused olid umbes kolm korda väiksemad.

Sakslased lugesid 10-11 tanki ja ründesuurtükki lõplikult kaotatuks. Lisaks umbes 25 tanki ja ründesuurtükki saadeti lühemasse või pikemasse parandusse, osa neist saabus tagasi rivisse juba enne 06.08 (ja mõni neist võis enne 06.08 uuesti rivist välja langeda).

Raudristide statistikat vastavalt Bundesarchivis säilinud autasulehtedele. Sakslased tavatsesid vastavaid nimekirju koostada rahvuste kaupa. Vahel harva lipsas teisi rahvusi ka sakslaste nimekirjadesse. Allpool on jalaväerügementide ning pioneeri- ja soomusüksuste statistika (suurtükiväerügemente, õhutõrjet ja tagala- ja toetusallüksusi ei hakanud vaatama). Arvestatud on annetamisi alates juuli lõpust kuni augusti lõpuni.

Diviis Nordland

Rügement Norge

Allüksus täpsustamata: EK II - 3 sakslast
Staabikompanii/Norge: EK II - 3 sakslast, 1 norralane
II/Norge (allüksus täpsustamata): EK I - 2 sakslast
Staap/II: EK II - 10 sakslast
5./Norge: EK II - 17 sakslast ja 1 norralane; EK I - 3 sakslast
6./Norge: EK II - 38 sakslast ja 1 norralane; EK I - 4 sakslast
7./Norge: EK II - 22 sakslast; EK I - 3 sakslast ja 1 norralane (Balstad, sai eelnevalt ka EK II)
8./Norge: EK II - 2 sakslast ja 4 norralast
III/Norge (allüksus täpsustamata): EK II - 4 sakslast ja 2 norralast
9./Norge: EK II - 6 sakslast ja 1 norralane; EK I - 3 sakslast
10./Norge: ühtegi autasustatut ei leidunud (kas kompanii üldse eskisteeris sel perioodil?)
11./Norge: EK II - 5 sakslast, 1 norralane
12./Norge: EK II - 7 sakslast, 2 norralast
13./Norge: EK II - 3 sakslast; EK I - 1 sakslane ja 1 taanlane
--------------------------------------------------------------
Kokku: EK II - 120 sakslast ja 13 norralast; EK I - 16 sakslast, 1 norralane, 1 taanlane


Rügement Danmark

Aallüksus täpsustamata: EK II - 4 sakslast
Staap/Danmark: EK II - 1 sakslane ja 13 taanlast; EK I - 1 sakslane
Staabikompanii/Danmark: EK II - 20 sakslast; EK I - 1 sakslane (Uscha Heinz Mellenthin) ja 1 taanlane
II/Danmark (allüksus täpsustamata): EK II - 7 sakslast ja 2 taanlast; EK I - 1 taanlane
5./Danmark: EK II - 17 sakslast ja 4 taanlast; EK I - 1 sakslane ja 2 taanlast
6./Danmark: EK II - 9 sakslast ja 3 taanlast
7./Danmark: EK II - 10 sakslast ja 2 taanlast; EK I - 1 taanlane
8./Danmark: EK II - 8 sakslast ja 5 taanlast; EK I - 1 taanlane
III/Danmark (allüksus täpsustamata): EK II - 13 sakslast ja 4 taanlast
9./Danmark: EK II - 21 sakslast ja 5 taanlast; EK I - 3 sakslast
10./Danmark: EK II - 17 sakslast ja 5 taanlast; EK I - 1 sakslane
11./Danmark: EK II - 42 sakslast ja 9 taanlast; EK I - 4 sakslast
12./Danmark: EK II - 11 sakslast ja 11 taanlast; EK I - 1 sakslane ja 4 taanlast
13./Danmark: EK II - 12 sakslast ja 3 taanlast; EK I - 1 sakslane ja 2 taanlast
14./Danmark: EK II - 11 sakslast ja 2 taanlast; EK I - 2 sakslast ja 2 taanlast (see oli vist õhutõrjekompanii)
---------------------------------------------------------------------
Kokku: EK II - 203 sakslast ja 68 taanlast; EK I - 15 sakslast ja 14 taanlast


Nordlandi tankipataljon: 54 EK II ja 14 EK I (kõik sakslased)

Nordlandi tankitõrjedivisjon: 37 EK II ja 7 EK I (kõik sakslased, v.a. 1 taanlane)

Nordlandi pioneeripataljon: 94 EK II ja 8 EK I (kõik sakslased)


Kommentaar: statistika põhjal võib saada mingisugust aimu, milline oli norralaste ja taanlaste arvuline osakaal neis Nordlandi allüksustes (vastav muu statistika suve kohta puudub). Vähemalt rügemendi Norge puhul tekib siiski küsimus, kas kõik nimekirjad on ikkagi alles.


Langemarcki I pataljon: EK I - 4 flaami, 3 sakslast, 1 hollandlane (EK II puhul on vaid andmed pataljoni sakslaste kohta - 2 meest)

Üldse ei leidnud 103. SS-ründekompanii autasustatuid.


Brigaad Nederland (osa nimekirju kindlasti puudub)

48. rügement: EK II - 7 sakslast ja 6 hollandlast; EK I - 2 sakslast

49. rügement

Allüksus täpsustamata: EK I - 1 sakslane
Staap/49. rügement: EK II - 10 sakslast
Staabikompanii/49. rügement: EK II - 6 sakslast ja 5 hollandlast; EK I - 1 hollandlane
I/49 (allüksus täpsustamata): EK II - 7 sakslast ja 5 hollandlast; EK I - 3 sakslast
1./49: EK II - 6 sakslast ja 3 hollandlast; EK I - 2 sakslast ja 1 hollandlane
2./49: EK II - 4 sakslast ja 6 hollandlast; EK I - 2 hollandlast
3./49: EK II - 3 sakslast ja 7 hollandlast; EK I - 2 hollandlast
4./49: EK I - 2 sakslast
II/49 (allüksus täpsustamata): EK II - 3 sakslast ja 5 hollandlast; EK I - 2 sakslast ja 1 hollandlane
5./49: autasustatuid ei leidunud (kompanii kindlasti eksisteeris sel ajal)
6./49: EK II - 9 sakslast ja 5 hollandlast; EK I - 1 sakslasne, 1 hollandlane, 1 taanlane
7./49: EK II - 7 sakslast ja 8 hollandlast; EK I - 2 sakslast ja 1 hollandlane
8./49: EK II - 7 sakslast ja 3 hollandlast; EK I - 1 sakslane
13./49: EK II - 7 sakslast ja 5 hollandlast; EK I - 5 sakslast
-------------------------------------------------------
Kokku: EK II - 76 sakslast ja 58 hollandlast; EK I - 21 sakslast, 9 hollandlast, 1 taanlane


Nederlandi tankitõrjedivisjon: EK II - 19 sakslast, 1 hollandlane, 1 norralane; EK I - 2 hollandlast

Nederlandi pioneeripataljon: EK II - 27 sakslast ja 3 hollandlast; EK I - 3 sakslast

Mereväe lahingpataljon Ostland: EK II - 46, EK I - 7 (kõik sakslased)

Hohnschildi grupp: EK II - 11, EK I - 4 (kõik sakslased)

928. maaväe suurtükiväedivisjon: EK II - 68, EK I - 11 (kõik sakslased; mingi kummaline ristidesadu üksusele, mis asus kaitsel teisejärgulises rindelõigus ja millel olid vaid üksikud veidi tõsisemad lahingupäevad)


20. eesti diviis

Osa eestlaste nimekirju on kindlasti puudu, eriti EK I omi. Paistab, et kõik olemasolevad nimekirjad käivad Narva rinde kohta (Tartu rinde osas on suur lünk). Panin statistikasse sisse ka Nordlandi poolt 02.09 antud ristid, sest need olid samuti tõenäoliselt Narva rinde eest.

45. rügement (osa riste võib olla ka Auvere lahingute eest 24.-25.07)

Allüksus täpustamata: EK II - 5 eestlast; EK I - 1 sakslane
Staap/45.rügement: EK II - 1 eestlane, EK I - 1 sakslane
I pataljon (allüksus täpsustamata): EK II - 1 eestlane
Staap/I pataljon: EK II - 8 eestlast
1./45: EK II - 15 eestlast
2./45: EK II - 16 eestast
3./45: EK II - 5 eestlast
4./45: EK II - 31 eestlast; EK I - 1 eestlane
II/45 (allüksus täpsustamata): EK II - 10 eestlast, 2 sakslast
5./45: EK II - 11 eestlast; EK I - 1 eestlane
6./45: EK II - 19 eestlast
7./45: EK II - 16 eestlast
8./45: EK II - 36 eestlast
13./45: EK II - 21 eestlast, 1 sakslane
14./45: EK II - 9 eestlast, 1 sakslane
----------------------------------------
Kokku: EK II - 204 eestlast ja 4 sakslast; EK I - 2 eestlast ja 2 sakslast


46. rügemendi autasustatute statistikat siia ei tee, sest nende hulgas Sinimägede lahingute eest autasustatuid oli tõenäoliselt väga vähe (kui üldse)


47. rügement

Allüksus täpsustamata: EK II - 7 eestlast
I pataljon (allüksus täpsustamata): EK II - 2 eestlast ja 1 sakslane; EK I - 1 sakslane (pataljoni adjutant Ustuf Heinz Macho)
1./47: EK II - 13 eestlast
2./47: EK II - 14 eestlast
3./47: EK II - 12 eestlast
4./47: EK II - 6 eestlast
Staap/II pataljon: EK II - 3 eestlast
5./47: EK - 2 eestlast
6./47: EK - 4 eestlast
7./47: EK - 5 eestlast
8./47: autasustatuid ei leidunud (II/47 puhul on suure tõenäosusega ka EK II nimesid rohkesti puudu)
III pataljon (allüksus täpsustamata): EK II - 5 sakslast
9./47: EK II - 3 eestlast
10./47: EK II - 3 eestlast
11./47: EK II - 1 eestlane
12./47: EK II - 1 eestlane
(Ilmselt on ka III/47 EK II andmed päris puudulikud)


20. SS-füsiljeepataljon: EK II - 114 eestlast, 4 sakslast (osa riste arvatavasti ka Auvere lahingu eest)

[Hilisem parandus: Macho viidud I/47 alla]

nrw44 kirjutas: ↑E Aug 19, 2024 8:25 am 4./45: EK II - 31 eestlast; EK I - 1 eestlane

EK I kavaler, kes nimekirjadest välja tuleb on U.Stuf. Harry Niidre. On teada, et temaga koos sai Richard Säägi korraga EK II ja EK I aga autasustamisnimekirjades on märge ainult EK II kohta. Kui ma õigesti mäletan oli Säägi mälestuste raamatus tema mõlema EK tunnistused ära trükitud aga ma ei saa seda hetkel kontrollida. Kui kellelgi raamat käepärast siis võiks vaadata ja tunnistused ära pildistada.

Lisan U.Stuf. Harry Niidre EK I tunnistuse (Leo Tammiksaare kollektsioon).

Märkasin nüüd, et kahe silma vahele on jäänud 5./47 rühmaülema O. Jalaka päevik (saab vaadata ka Saagas ERA.4996.1.183). Seal on kirjas, et Vokalt saabuti Mummasaare lähistele ööl vastu 28. juulit. See on justkui vastuolus Nederlandi olukorrakaardiga 26.07, kus II/47 on juba Mummasaarest läänes Nederlandi rinde lähitagalas kohal. Veel on võimalus, et II/47 viidi sinna osade kaupa (5./47 saabus hiljem).

Selgusid ka 20. eesti diviisi I klassi Raudristid.

Panen siia 20. diviisi statistika uuesti koos uute andmetega:

45. rügement (osa riste võib olla ka Auvere lahingute eest 24.-25.07)

Allüksus täpustamata: EK II - 5 eestlast; EK I - 1 sakslane
Staap/45.rügement: EK II - 1 eestlane, EK I - 1 sakslane ja 1 eestlane
I pataljon (allüksus täpsustamata): EK II - 1 eestlane; EK I - 1 sakslane
Staap/I pataljon: EK II - 8 eestlast; EK I - 1 eestlane (Maitlat, kes sai EK I 25.07, ei arvestanud)
1./45: EK II - 15 eestlast; EK I - 1 eestlane
2./45: EK II - 16 eestast
3./45: EK II - 5 eestlast
4./45: EK II - 31 eestlast; EK I - 3 eestlast (sh Säägi)
II/45 (allüksus täpsustamata): EK II - 10 eestlast, 2 sakslast
Staap/II pataljon: EK I - 1 eestlane (Hstuf Kiisk)
5./45: EK II - 11 eestlast; EK I - 1 eestlane
6./45: EK II - 19 eestlast; EK I - 1 eestlane
7./45: EK II - 16 eestlast; EK I - 2 eestlast
8./45: EK II - 36 eestlast; EK I - 3 eestlast
13./45: EK II - 21 eestlast, 1 sakslane; EK I - 1 eestlane
14./45: EK II - 9 eestlast, 1 sakslane
----------------------------------------
Kokku: EK II - 204 eestlast ja 4 sakslast; EK I - 15 eestlast ja 3 sakslast

47. rügement

Allüksus täpsustamata: EK II - 7 eestlast
I pataljon (allüksus täpsustamata): EK II - 2 eestlast ja 1 sakslane; EK I - 1 sakslane (pataljoni adjutant Ustuf Heinz Macho)
Staap/I pataljon - EK I - 1 eestlane (pataljoni arst Timusk)
1./47: EK II - 13 eestlast; EK I - 4 eestlast
2./47: EK II - 14 eestlast
3./47: EK II - 12 eestlast
4./47: EK II - 6 eestlast; EK I - 3 eestlast (neist üks Hoffmanni nimeline sündis küll Riias)
Staap/II pataljon: EK II - 3 eestlast
5./47: EK II - 2 eestlast; EK I - 1 eestlane (võib-olla ka Tartu rinde eest)
6./47: EK II - 4 eestlast; EK I - 1 eestlane
7./47: EK II - 5 eestlast
8./47: autasustatuid ei leidunud (II/47 puhul on suure tõenäosusega ka EK II nimesid rohkesti puudu)
III pataljon (allüksus täpsustamata): EK II - 5 sakslast
9./47: EK II - 3 eestlast
10./47: EK II - 3 eestlast
11./47: EK II - 1 eestlane
12./47: EK II - 1 eestlane
(Ilmselt on ka III/47 EK II andmed päris puudulikud)


20. SS-füsiljeepataljon: EK II - 114 eestlast, 4 sakslast (osa riste arvatavasti ka Auvere lahingu eest); EK I - 9 eestlast (üks on küll vene nimega)

Remi Milk, kes veetis nooruses aega Vaivara kandis, kirjeldas ennesõjaaegset Lastekodumäge ühes 1983. a. pärit kirjas (ERA.4996.1.20):
Artikkel, mida kirjas mainiti: