Korpusepoisid

[kass]

Vasemal mehel tunduvad mingid lindid õmmeldud pilotka külgedele? Õppus? Meeletu suure furaška viisnurga ka mütsi ette löönud.

[hillart]

Laskurkorpuse 249. Laskurdiviisi 921. Laskurpolgu vanemarst, kaardiväe major Peeter Kukk.

Ühe foto tagaküljel oleva info põhjal on tuletatav, et see mees on 86. Üksiku Med.-san. pataljoni ülem kaardiväemajor Peeter Kukk.
Kui vaadata tema 1943. aasta teenistuskäiku aga ohvitseri isikutunnistuses, siis sealt võib välja lugeda, et selle aasta jooksul oli ta mingi aja (10 kuud) hoopis 267. Üksiku Med.-san. pataljoni ülemaks.
Päris kõva kukkumise on see mees 1943. aasta jooksul ametiredelil läbi teinud. Diviisi arstist polgu vanemarstiks.
Otsustades aga foto järgi, millise tagaküljel teda 86. Üksiku Med.-san. pataljoni ülemaks tunnistatakse, siis peale 1943. aastat toimus teenistuses taas uus tõus. Seega ei saa tõene olla ka viimase ametikoha määratlus - Laskurkorpuse 249. Laskurdiviisi 921. Laskurpolgu vanemarst. Noh, mina arvan selliselt, aga ...

[TigeSiil]

Laskurkorpuse 249. Laskurdiviisi 921. Laskurpolgu vanemarst, kaardiväe major Peeter Kukk.

........Päris kõva kukkumise on see mees 1943. aasta jooksul ametiredelil läbi teinud. Diviisi arstist polgu vanemarstiks.....

See ei pruugi sugugi tähendada kukkumist, võibolla oli vanemarsti ametikoha auaste kõrgem kui tema diviisis teenimise ametikoht? Näiteks kui diviisis oli arstina üks mitme seas, siis polgu vanemarstina oli ehk miskitmoodi võll?
Umbes nii nagu Eestis oled Kaitseväe Tervisekeskuses üks paljudest arstidest, siis näiteks kusagil pataljoni arstina või brigaadi arstina oleks ametikoht vähe perspektiivikam See lihtsalt tagasihoidlik arvamus ja selleks peaks teadma nii mainitud polgu kui diviisi med. struktuure jne.

[tossom]

Laskurkorpuse 249. Laskurdiviisi 921. Laskurpolgu vanemarst, kaardiväe major Peeter Kukk.

Ühe foto tagaküljel oleva info põhjal on tuletatav, et see mees on 86. Üksiku Med.-san. pataljoni ülem kaardiväemajor Peeter Kukk.
Kui vaadata tema 1943. aasta teenistuskäiku aga ohvitseri isikutunnistuses, siis sealt võib välja lugeda, et selle aasta jooksul oli ta mingi aja (10 kuud) hoopis 267. Üksiku Med.-san. pataljoni ülemaks.
Päris kõva kukkumise on see mees 1943. aasta jooksul ametiredelil läbi teinud. Diviisi arstist polgu vanemarstiks.
Otsustades aga foto järgi, millise tagaküljel teda 86. Üksiku Med.-san. pataljoni ülemaks tunnistatakse, siis peale 1943. aastat toimus teenistuses taas uus tõus. Seega ei saa tõene olla ka viimase ametikoha määratlus - Laskurkorpuse 249. Laskurdiviisi 921. Laskurpolgu vanemarst. Noh, mina arvan selliselt, aga ...




267

Tere,

ma ei püüdnudki tema viimast ametikohta määrata, fakt on, et laskurpolgu vanemarstina ta ametis oli ja seega siia korpusepoiste nurka igati sobiv. Samas, kui vaadata Võidu medal Saksamaa üle dokumenti, siis see on antud 1945. aastal ja korpuse väeüksuse poolt.

Eespool oli juttu topeltautasustamistest juubelimedalitega, siin paar näidet.

[tossom]

Johannes Rätsepa Punatähe orden. Kätte antud aastal 1968 ja seda haavatasaamise eest II Maailmasõjas. Tõenäoliselt tegemist Laskurkorpuses võidelnud mehega.

RÄTSEP, Johannes, Jaan m, s. 11.10.10, eluk. Tallinn, lihttööline, Lutheri vabrikus. 28.07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse.

[tossom]

Oksjonilehelt võetud pildid, usun, et omanik ei pahanda.

Kaardiväekapten Aleksei Radomski komplekt. Väga huvitav varane rippuv Isamaasõja II klassi orden ja Punatäht taas samast tuttavast sarjast 1480 ***.
Ka see nn. Tallinna Kaardiväemärk on komplektis. Kas algselt ka oli ?

Punatäht saadud Tallinna vallutamises osalemise eest.

[LoCo]

Major Ülo Silivask.
18.10.1912-12.04.1979

1934.a. lõpetas Sõjakooli aspirantide kursuse, lipnik.
1938-st TÜ patoloogia inst-i abijõud.
1940.a. Sõjaväe Keskhaigla arst, ülendati nooremleitnandiks.
1941.a. Punaarmeesse, meditsiiniteenistuse major.
Sai Velikije-Lukis jalast haavata.
Pärast sõda TÜ ortopeedia õppejõud, hiljem töötas Tartu proteesitööstuses.

Punatäht 1 480 422, sõjaaegne "Gvardija", numbrita medal "Lahinguliste teenete eest" jne.

major.JPG (83.58 KiB) Vaadatud 27509 korda

[tossom]

Tiptop! Nüüd neid erinevaid komplekte vaadates tundub nii, et reegliks on kujunemas selline asi, et eestlaste autasud on peaaegu eranditult väga heas seisukorras...

[LoCo]

Tiptop! Nüüd neid erinevaid komplekte vaadates tundub nii, et reegliks on kujunemas selline asi, et eestlaste autasud on peaaegu eranditult väga heas seisukorras...

Viimase majori punatähekesel ikka väikene täke on

[eiusu]

Uploaded with TurboImageHost.com
number268809

Uploaded with TurboImageHost.com

Uploaded with TurboImageHost.com

Uploaded with TurboImageHost.com
Täna sai siis selliseid nähtud mida see number tähendab ?

[tossom]

Isamaasõja II kl orden nr. 268809 on väga tõenäoliselt korpusepoisile antud. Mis on mehe nimi?

Ja number dokumendil on loomulikult dokumendi seerianumber.

[tossom]

Kuulsuse III järgu ordeni kavaler Eduard Hunt.

HUNT, Eduard, Hermann, s. 18.01.12 Pärnumaa Abja v., eluk. Tallinn, algh., äriteenija, Toidukaubastu kauplus nr.170. 27.07.41
mobiliseeriti Punaarmeesse, Udmurdi ANSV Kambarka, 791. tööpataljon, Eesti korpus.

[LoCo]

354. laskurpolgu reamees Volli Laht (1922-2002).
Sündinud Järvamaal 1922. Treial. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse. Tatari ANSV Kaasan, tööpataljon.
Volli on ülemisel fotol medaliga.
Vapruse medal nr: 1547283.

[uscha]

Kunagi varem tegin ka siin teemas Ermi Littover'ist juttu aga tänaseks olen mõned tema dokumendid ja fotod lisaks saanud nii, et postitan tema asjad uuesti.
Teine dokument, mis siin näha on toodi talle 1941. aasta jaanilaupäeval ja kohustas teda ilmuma kogumiskohta - ehk siis teisisõnu mobiliseerimiskäsk.
Haavata sai Velikije Luki all, mille kohta on olemas ka dokumendid ja haavatulint, mis õmmeldi vasaku rinnatasku kohale (näha viimasel pildil).
Ermi omas kahte punaarmeelase raamatut, väitis et ta ise staabis kirjutas/väljastas neid ja tegi endale igaks juhuks teise veel.
Punaarmeelase raamatute pildil vasakpoolne on väljastatud 1945. aasta jaanuaris ja parempoolne 1946. aasta mais, 1945. aastal väljastatud raamatus on kirjas, et ta oli relvastatud PPSh püstolkuulipildujaga. Mõlemad lisatud fotod on pildistatud 1946. aastal, teisel fotol poseerib ta enda poolt kujundatud ja teostatud "pataljoni lahingutee" nurgakese ees (peos näha veel pintslid ja värvipotsik). Lõpus on tema demobiliseerimistunnistus ja aumärgid.

[tossom]

Hea tuttava kogust:

Seersant Ilmar Truu Isamaasõja II klassi orden, saadud vapruse eest Kuramaa lahingutes.