VZ-24 T

VZ-24 Export Uruguayle.Saadeti väidetavalt 6000 tk.

Seda T tähte ärge pange tähele,arvuti viskas vimpkat!

Nagu lubatud - minu poolakad

Üleval - varasem vz.22 tääk, poola esimene täägimudel, toodetud poola armee saksa k98 vintidele
Keskel - hilisem (ja enamlevinud) vz.29 tääk, toodetud poola enda vz.29 tüüpi Mauser-karabiinile, vahetükk on rõngaga (selle täägiga koos on hoopis saksa tupp)
All - samuti vz.29, täägil-tupel on kattuv poola nr.kood. Kirsina tordil on täägitera seljal pisike kotkas kirjega WaA77 - mis näitab selle täägi wehrmachti "teenistusse" võtmist (samal põhjusel on eemaldatud ka vahetüki rõngas)

Veel - nonde varasemate // hilisemate poola tääkide tuped ei ole omavahel vahetatavad - s.t massiivsema teraga vz.29 ei mahu varasema (ja tšehhipäraselt kitsama teraga) vz.22 tuppe. Samas on aga enamlevinud poola täägi vz.29 // saksa k98 täägi tuped omavahel identsed.

Miskipärast on need poola täägid väga hinnas - keskmiselt kaks ja rohkem korda kallimad, kui samaväärsed saksa k98 täägid.

Minu üle-eelmisel teemalehel olevalt GALIL-automaadile sobivate tääkide grupipildilt jäi välja selline haruldane eksemplar

Hästituntud külmasõjaaegse šveitsi SIG m1957 täägi eksperimentaalversioon, firma enda initsiatiivil tehtud ja välja pakutud omaaegsele STONER // AR15 automaadile - millest tänaseks on saanud kõigileteada M16.....

See detail on vist mingit sorti mõõga küljest?

"Šaška ofitserskaja dragunskogo tipa obraztsa 1881/1909.goda" - elik siis tsaariarmee ohvitserimõõga käepideme päismikosa (kattekuplike on puudu) - küllaltki levinud mõõk 1.maailmasõja // Eesti vabadussõja // Vene kodusõja ajal

Detaili tagaküljel on viimase vene imperaatori Nikolai II monogramm - nagu see pidigi olema tsaariarmee lõpuperioodi ohvitserimõõgal - ning mõned teemaleheküljed tagasi olen ma selle mõõga joonise siia juba postitanud

Lisan pildid sellist tüüpi mõõgast, millele Borja viitab ja mille sarnase küljest on ka see käepideme detail.

Mõõk leiti paar kuud tagasi Viljandi lähedalt, oli peidetud pööningule liiva sisse. Peitmisaeg ilmselt 1941. aasta kevad-suvi, sest keeratud oli 1941. aasta aprillikuu ajalehe sisse. Algne omanik oli Villem Männik VR I/3.

Hiljuti sain ühe korraliku butcheri,millel ainult kaks markeeringut,kui neist ühte markeeringuks võib lugeda.Nimelt üks asub käepideme tagaosas,mis tavaliselt,aga teine (RK)käekaitse all tera pool.Aastaarvu ega muud ei ole.Millega võiks tegu olla?

Üks variant on kohe, et lihtsalt eraisiku poolt tellitud n-ö "paraadtäägi" variant - sest selliseid ilma markeeringuteta ajastutruusid butcher-eid on varemgi nähtud.
Ja sakslased tellisid tollal endile noid privaatseid "walking-out"(-paraadtääke) kõigi toona keiserlikus armees kasutusesolnud mudelite seast

Midagi veel mehisemat - 2 x eksemplari nn Baker sword bayonet - elik esimese briti armees standardiseeritud sõjapüssi (mis oli Baker´i ränilukuga püss) tarbeks aretatud mõõktäägid.

Püss teenis briti armeed perioodil 1800-1837 (kolooniates kauemgi) ja see massiivne mõõktääk, mis on kasutatav ka jalaväemõõgana, aretati talle 1805.a. - seega Napoleoni sõdade kaasaegne

Messingkäepidemega mudel on briti oma, mustast metallist eksemplar aga Nepaalis mõnekümneaastase ajanihkega juba hilisemale briti püssile toodetud analoog.
Väga võimalik, et ainsad "Baker sword"-id Eestis üldse

Kõigepealt tänud Borjale info eest!Aga nüüd,VDV lähivõtlus nuga,mida kasutati langevarju nööride lõikamiseks ja vajadusel kõrilõikamiseks.

skorpion madu kirjutas:..VDV lähivõtlus nuga,mida kasutati langevarju nööride lõikamiseks ja vajadusel kõrilõikamiseks.

Ei ole "VDV lähivõitlusnuga" - sest konkreetselt ja sihtotstarbeliselt ainult langevarjunööride läbilõikamisenuga (vene k-s stroporez) ongi

Suhe tääginduse ja/või võitlusnugadega puudub.

Küsiks kas too alumine rape võib olla jäänus arsenalis ringi tehtud mosina tikust ?

nemps kirjutas: ↑R Juul 23, 2021 9:53 pm Küsiks kas too alumine rape võib olla jäänus arsenalis ringi tehtud mosina tikust ?

Jahh, tundub küll nii

Eriti kui tolle rappe vedrukand on pealtvaates tilgakujuline - fotol ei saa väga aru, mis kuju ta on..