Mina ei tea neist mõõkadest midagi, aga silma jäi paaril korral jutt "kustutamisest"?
Kes siin kellel käsa väänab ja veisspuuki teeb?

Mõõga kogupikkus 89 cm, käekaitsest tera tipuni 75,5 cm.

Selge - mõõga omanik oli siis lühikesevõitu junn ohvitser..
Ja mõõk on tellitud vastavalt omaniku kasvule saksa firma esindajalt ilmselt kusagil Venemaa läänepoolses (suur)linnas - seletab saksa tootjamärgid teral..
Selline praktika oli levinud - et kasvuga mitte eriti õnnistatud ohvitserid tellisid neile ettenähtud mõõga eraviisil ja lühema teraga..
Tsaariarmee regulatsioonis olid isegi kirjas ohvitserimõõga miinimum- ja maksimumpikkused selliste tellimuste puhuks - näit suurvürst Nikolai Nikolajevitš (kasv üle 2m) pidi endale vastupidi, pikema teraga mõõga tellima..
Ja (standard)ohvitserimõõk, milliseid väljastas tsaaririigi enda tööstus, olid terapikkusega 81cm; ratsaväe- elik tragunimõõk 87cm ning ratsasuurtükiväele mõeldud nn suurtükiväemöök samuti 81cm..
20.saj alguse regulatsiooni kohaselt pidid tegevohvitserid oma vanemat tüüpi ohvitserimõõkadel käepidemed laskma uute vastu välja vahetada - uut tüüpi ehiskäepide trooniloleva tsaari monogrammiga siis. Et kõnealune mõõk on ikka lihtsa vana käepidemega, tuleneb ilmselt sellest, et mõõga omanik oli selleks ajaks juba tegevast teenistusest lahkunud..

Jube nämmu oleks, kui varjunimi ppp jätaks mu posti seekord kommimata - aga seda on vist liiga tahetud

Tänan provotseerimast!
Ja tahab ju varjunime all kommenteeriv anonüümne väikene inimene end jällegi tähtsana tunda ja sapist rahulolu nautida! Kuigi kommenteerin ma peamiselt rumalaid ja valeinfot sisaldavaid postitusi.
Mina ei ole mingi külmrelvade ekspert ega koguja, lihtsalt mõningaid elementaarsemaid asju Vene tsaaririigi lõpuperioodist olen näinud ja pealiskaudset huvi tundnud.
Algne küsimus oli - mis mõõgaga on tegemist? Vastasin, et vene 1881 aasta traguniohvitseri mõõk. Omanime all esinev Suur Inimene vastas, et kindlasti ei ole tegemist ohvitserimõõgaga, ilmselt ka mitte vene tsaariarmee relvaga ja lisas mõningaid otseselt asjasse mittepuutuvaid fakte. Hiljem lisandusid mitte eriti konkreetsed määrangud nagu "varasem", "hilisem" ja misseal veel oli.
Seab Borja ka kahtluse alla tõesti halva nimetuse traguniohvitseri mõõk/šaška. Aga kuidagi peab ju asja nimetama. 1881 viidi vene armees läbi külmrelvade reform, selle kohaselt jagunesid mõõgad 2 peamisse gruppi, traguni- ja kasakamõõk, need omakorda vastavalt alamväelaste ja ohvitseride omadeks. Ja ka Borja poolt korrektselt viidatud "hilisem" ehk siis 1881/1909 mudel on vene keelses kirjanduses ikkagi (vähemalt väga tihti) nimetatud ikkagi "traguni ohvitseri" või "ohvitseri mõõk traguni - tüüpi"?, mis kõlab vist veel tobedamalt. Ja kandsid neid mõõku kõik, kellele oli mõõk ette nähtud (mitte ainult tragunitest ohvitserid) ja kes ei kandnud kasaka tüüpi mõõka või midagi eriti edevat aasia või kaukaasia tüüpi (kasaka)mõõka. Ja olid tõesti olemas Borja poolt korduvalt viidatud "kahurväelase või suurtükiväelase mõõgad", mis olid lühema teraga tragunimõõgad, aga seda vist ikkagi ainult alamväelaste jaoks. Vist alles 1913 tuli ametlikult jalaväeohvitseri mõõk, mis oli tegelikult seesama 1881/1909 tragunimõõk metalltupes.

Veel kirjutab Borja "
Selge - mõõga omanik oli siis lühikesevõitu junn ohvitser..
Ja mõõk on tellitud vastavalt omaniku kasvule saksa firma esindajalt ilmselt kusagil Venemaa läänepoolses (suur)linnas - seletab saksa tootjamärgid teral.. "

Algab jällegi üleoleva halvustamisega, seekord lühikeste inimeste junnideks tituleerimisega. Mulle on jäänud mulje, et Borja on ise ka (kõrgem?) ohvitser ja olen ka eelnevalt maininud, et selline suhtumine ja teisi halvustav üleolev kõnepruuk ei ole minu arvates ohvitserile ja ka lihtsalt viisakale inimesele sobilik, aga see pole teemaga seotud, lihtsalt minu, kui väikese inimese (väikese junni?)....

Mille alusel on otsustatud, et "mõõk on tellitud ....saksa firma esindajalt ilmselt kusagil Venemaa läänepoolses (suur)linnas- - ..." ? Saksa tootjamärgid teral seda küll ei näita!
Kuigi ka ei saa midagi selles stiilis välistada, vb annaks konkreetse vastuse muudel mõõga osadel (peale tera) olevad märgid/templid (kui neid on?).
XIX sajandil osteti Venemaal välismaalt (ja enamjaolt Saksamaalt) sisse juba peamiselt ainult külmrelva terad ja nende baasil komplekteeriti ning valmistati relvad kas väiketootjate, või ka suurte tehaste poolt kes valmistasid ametlikult armeele relvi, peamiselt muidugi siis Zlatousti tehas, aga ka Tuulas valmistati eratellimuse relvi. Näiteks 1891 valmistati Zlatousti tehases 32707 külmrelva, neist "riigitellimus" oli ainult 5353. Nii et tehased täitsid ohvitseride (ja ohvitseride gruppide, ka näiteks polkude jne) "isiklikke" tellimusi, on väidetud ka seda, et välismaalt hulgi tellides tuli tera hind odavam, kui vene suures "riigi" tehases, seda ilmselt keerukamate - töömahukamate ja edevamate ohvitserirelvade puhul. Saksa terad on XIX sajandi tsaariarmee mõõkadel ja kortikutel üsna levinud. Neid tellisid saksa tehastest ka kõikvõimalikud ohvitseridele varustust müüvad kauplused/firmad.

Kindlasti järgneb ka sellele postitusele Borja karm, kuid õiglane hinnang. Vb on kogu jutt vale, nagu mainisin, pole ma mingi selle ala ega aja tundja, aga midagi sellist võib siit sealt lugeda, paber kannatab küll nii mõndagi, interneti e-paberist rääkimata.
Ja olen ka nõus, et kõik see tühikargamine ja ärplemine siia täägi teemasse muidugi ei sobi, aga ega mingit muud erilist elu ja toimetamist siin foorumis praegu ka ei toimu ning ega see konkreetne teema ka vist peale väikese (tühise) sapise ppp ja Suure Borja ei huvita.

Vahelduseks paneme siis pildi tsaaririigi "õigest" ohvitserimõõgast ka

Lisame ka pildi tsaariarmee "päris" tragunimõõgast (terapikkus 87cm) - labidamehel hea võrrelda proportsioone enda eksemplariga

ivalO kirjutas: ↑T Jaan 12, 2021 11:26 am Kes siin kellel käsa väänab ja veisspuuki teeb?

Mina tegin ja see oli igati õigustatud. Isiklikke solvanguid võib vahetada läbi privaatsõnumite.

Selle teema panen kuuks ajaks kinni, avaneb uuesti sõbrapäeval. Selleks ajaks on loodetavasti kired jahtunud.
Loodan, et keegi foorumist ikka päris lõplikult ei lahku.

Panen valiku oma türgi ersatstääkidest.

Kõik nad on türgipäraselt robustsed, ajastutruult ehedad, enamus neist pärineb 1.MS perioodist ning ainult üks neist (all parempoolne) on algusest lõpuni Türgi enda valmistatud.
Ülemises reas on 1.MS perioodi täägid nende originaalsel kujul ning alumises reas olevad täägid on kõik "aetud" türgi nn m1935 standardi alla - mis tähendab, et neil on ühtlustatud tera pikkus, lukusti kuju ja vahetüki suudmerõnga parameetrid.
Asjatundja tunneb siin ära pallu keisrisaksa tääkide mudeleid, milledest on saanud "türgi ersatsid".
Eriline "väärakas" on ülemise rea keskmine tääk - algselt ka mingi saksa 1.MS ersats, milline on 1960tel "ümber kohandatud" FN FAL automaatvindile - teenistus missugune ühe täägi jaoks

Üks pildilolevatest tääkidest on mul ka topelt ja juba mõnda aega siinsamas foorumis müügis - rumeenia m1893 Männlicheri baasil valmistet türgi ersats nimelt (vt all paremalt kolmas). Nats nallakas ongi, miks tegelt niihuvitav komplektne tääk kaubaks ei taha minna - kogujaid vist ei ole

Natsa moodsamat staffi ka - kogusin pildile kokku kõik oma täägid, mis kinnituvad EKV GALIL-automaadile

Üleval reas vasakult paremale siis:
-- saksa EICKHORNi toode Israelile - see "päris õige" GALILi tääk (koopia USA M7 täägist)
-- USA M7 tääk, toodetud USA armeele
-- korea koopia USA M7 täägist, toodetud oma armeele
-- kanada koopia, toodetud oma armeele (väga ilus )
-- USA kommerts (tootja COLT)
-- indoneesia koopia, toodetud oma armeele (haruldane)
-- hiina toode Ühendemiraatide armeele

All vasakul, ülevalt alla:
-- saksa kommerts USA M9 täägi teemal
-- USA M9 tääk, toodetud USA maaväele
-- USA M9 konkureeriv analoog, toodetud USA mariinidele

All paremal:
-- 3 x varianti saksa EICKHORNi KCB 70 // 77 tüüpi tääkidest (kasutuses paljudes armeedes üle mitme mandri)

Minu Männlicher-täägid siis.
Hästituntud austria kahe maailmasõja täägid - ja mõnede väitel rohkemlevinud, kui Eestis "kohustuslikud" k98 täägid

Ülemises reas kõik m1895 tüüpi täägid, vasakult paremale:
-- kolmene grupp austria tootjamärgiga tääke - neist viimane nn "allohvitseri variant": kõvera quillion´iga vahetükil ning aasaga pommel´il allohvitseri ehisnööri jaoks
-- seejärel kolmene grupp ungari tootjamärgiga tääke - neist esimene nn "stutzer-variant" karabiini jaoks (lisasihikuga vahetükil)
-- tšehhi tootjamärgiga tääk Tšehhoslovakkia armeele
-- rumeenia tootjamärgiga tääk Rumeenia armeele
-- saksa tootjamärgiga exporttääk Bulgaaria armeele - täägil, tupel ja nahal bulgaaria riigitunnused
-- jugoslaavia tootjamärgiga tääk Jugoslaavia armeele (toodetud ilma suudmerõngata vahetükil ja jugo nahaga)

Allpool vanemate Männlicheri mudelite täägid:
-- paremal austria m1888 tääk
-- vasakul austria m1890 tääk
-- all (ilmselt) 1.MS aegne ersatstääk - sobib nii m1888 kui m1890 tüüpi vanematele Männlicher vintidele

Vanarauakastist leidsin jumpstüki mida arvaks sinna kortikute sugukonda kuuluvaks, sees markeeringuks numbripaar 45.

Üpris kindlasti on see miski vanema pistodalaadse kortiku tupelt (neist piltidest ei saa aru, kas kolm- või nelikantteraga) - sest vanade samalaadsete teradega torketääkide nahktupede metallosa oli ikka täiesti teistmoodi.

Briti tääk.

Midagi ilusat kah!