Yes, you may well be right that they received the document on 28.7.44.

I have also seen the situation report from 28.7.4, but it doesn't seem entirely up to date/reliable - as Ausb.Btl (III./47) is stated to be in reserve? (+ other errors/deletions- handwritten changes by Steiner/his staff).

PKJ kirjutas: ↑N Juul 25, 2024 12:25 am I have also seen the situation report from 28.7.4, but it doesn't seem entirely up to date/reliable - as Ausb.Btl (III./47) is stated to be in reserve? (+ other errors/deletions- handwritten changes by Steiner/his staff).

Jah, seal on ilmselt vead sees, aga põhimõtteliselt klapib info "Abschrift von Fernschreiben" dokumendiga.

"Abschrift von Fernschreiben" 28.07 dokumendis on öeldud, et III/47 tuleb saata korpuse reservi. Ilmselt andis III SS-soomuskorpus sellise käsu ja luges seega pataljoni enda reservis olevaks. Kuid näib, et käsku tegelikult ellu ei viidud (pataljoni rindelt minema ei viidud).

29. juuli

29. juuli hommikul läksid 2. löögiarmee 109. laskurkorpus ja 122. laskurkorpus (viimane lõuna pool raudteed) üldpealetungile.

Saksa jõud Tannenbergi liinil 29. juulil

Nederlandi koosseisus võrreldes 26. juuliga 29. juuliks olulisi muutusi ei toimunud.

Rindel põhjast lõunasse endiselt: I/49 ülema Meyeri grupp (928. maaväe suurtükiväedivisjoni lahingpataljon, Mereväe lahingpataljon Ostland, I/49) ja 49. rügemendi ülema Collani grupp (II/49 ja Hohnschildi grupp). I/49 või II/49 või mõlema käsutuses endiselt ka 20. eesti diviisi võitlejatest moodustatud väiksem(ad) allüksus(ed).

Nederlandi reservis 54. SS-pioneeripataljon ja eesti II/47. Viimasest asus 6./47 kuni 31.07 õhtuni või 01.08 hommikuni Tornimäel (vahepeal 28.-29.07 Nederlandi olukorrakaartidel pole kompaniid märgitud, seega võib-olla oli sel ajal antud Nordlandi käsutusse, üks I/47 kompanii loeti mäletatavasti 28.07 Nordlandi alluvuses olevaks). Kompanii veterani Toomla mälestuste järgi Tornimäel viibides lahingutest osa ei võetud.

28.07 loeti Nordlandi alluvuses olevaks 5./49. Edasisest on ainult teada, et 07.08 seisuga kattis 5./49 põhja pool maanteed II/49 lõunatiiba ehk oli tagasi Nederlandi käsutuses.

Andmed Nederlandi pataljonide lahingutugevuse kohta 29.07 seisuga (on ebaselge, mil määral hõlmavad need andmed pataljonile ajutiselt allutatud allüksusi, nt 20. eesti diviisi allüksusi I või II/49 käsutuses):

- 49. rügemendi üks pataljon - 100-200 meest
- 49. rügemendi üks pataljon - 200-300
- II/47 - 300-400 (ei oska öelda, kas 6./47 on siin sees või mitte)
- 54. SS-poneeripataljon - 100-200
- Mereväe lahingpataljon Ostland - üle 400 (tõenäoliselt on siia hulka arvatud ka 928. maaväe suurtükiväedivisjoni lahingpataljon või Hohnschildi grupp)

Nederlandi 54. SS-tankitõrjedivisjonis oli 29.07 kaheksa lahinguvalmis ründesuurtükki. Samuti loeti Nederlandi käsutuses 10 rasket ja 5 keskmist lahingukorras tankitõrjekahurit.


Nordlandi rinne oli endiselt jagatud kahe rügemendi – Norge ja Danmark – vastutusalaks. Olukorrakaartide põhjal oli 27.07 seisuga Norge käsutuses ainult selle III pataljon Sookülast läänes, aga 31.07 seisuga olid Norgele allutatud ka II ja III Danmark. Pole täpselt teada, millisel kuupäeval Danmarki pataljonid Norge alluvusse anti.

Näib, et III/Norge enda laskurkompaniid (9.-11.) olid terve lahingu jooksul pataljoni käsutuses, mujale ei viidud. (Ühes eelmises postituses mainisin, et taani vabatahtlike ajalooraamatu kohaselt anti 11./Norge allüksus 28.07 III/Danmark alluvusse, aga tegin vea – õige on, et selle raamatu kohaselt anti üks II/Norge allüksus III/Danmarki alluvusse. Tõenäoliselt käis jutt 7./Norgest.)

Danmarki II pataljoni käsutuses olid tõenäoliselt selle 5. ja 6. kompanii ja pakuks ka, et see Nederlandi 48. rügemendi jäänustest formeeritud kompanii, mille liige Kirikukülast idas vangi langes (või siis asus see kompanii III/Danmarki lõunatiival).

Danmarki III pataljoni käsutuses olid selle 9. kompanii ja 20. SS-füsiljeepataljoni (Narva pat.) kompaniid, pataljoni põhjatiival asus võib-olla ka see tagalameestest formeeritud kompanii, kelle liige vangi langes. Tõenäoliselt allutati III/Danmarkile 28.07 ka 7./Norge.

7./Norge rühmaülema Theilackeri autasuesildise järgi pidi kompanii ööl vastu 29.07 tegema vasturünnaku, et sulgeda lünk rindes, mis oli tekkinud lõunapool Lastekodumäge. Öise rünnaku käigus tungis Theilackeri rühm sisse kaevikusse ja lõi tagasi vasturünnakud. Varahommikul piirati kompanii sisse, riismed murdsid seejärel 29.07 läbi III/Danmark juurde.
(Võimalik, et seoses selle sama rünnakuga on ka Tieke kirjeldus: 28.07 õhtupoolikul tungis III/Danmark umbes rühmasuurune allüksus ühe Pantri toel välja peavõitlusliini kaevikusse Tirtsu lähedal, et luua side äralõigatud 10. ja 11./Danmarkiga (sidet siiski justkui luua ei õnnestunud). Järgmisel päeval taanduti vaenlase tugeval survel tagasi Hundinurka.)

Mis puutub III/Danmarki 10. kompaniisse, siis taani vabatahtlike ajalooraamatu andmeil viidi 10./Danmark 28.07 hoopis Tornimäele ja sealt hiljem edasi Grenaderimäele, kus võttis võitlustest osa.

Uscha Illumi mälestuste järgi lõigati 11./Danmark koos rügemendi mootorratturite ja tankihävitusrühmaga omadest ära. Kuid 2. augustil Grenaderimäel üle jooksnud 11./Danmarki võitleja seletas ülekuulamisel, et 11./Danmark vahetati 28.07 välja 9./Norge poolt, misjärel saadeti ründama Lastekodumäge ja seejärel tegutses Grenaderimäe piirkonnas (mainis seal ka 7./Danmarki). Segane lugu. Võib-olla ajab ülejooksik 7. ja 9./Norge segamini – 7./Norge vasturünnakuga saavutati Tirtsu juures 11./Danmark, mis sealt siis välja tõmmati. Danmarki tankihävitajad ja mootorratturid jäid ilmselt edasi Tirtsu juurde kaevikusse.

Grenaderimäel asus II/Norge ilmselt oma 5. ja 6. kompaniiga, pataljoni ülemat Hstuf Bachmeierit nimetatakse Tieke raamatus mäel asuvate jõudude juhiks ja vähemalt 1.-3. augusti kohta kinnitab seda ka Bachmeieri Rüütliristiga autasustamise esildis (oli Grenaderimäe kaitse üldjuht).

Lisaks 5. ja 6./Norgele asusid Grenaderimäe piirkonnas Langemarcki pataljon (flaamlased), 103. SS-ründekompanii, 7./Danmark ja arvatavasti ka 10. ja 11./Danmark. 29. juulil langes Lastekodumäest edelas vangi 3./11. SS-pioneeripataljoni liige, mis on aga ka viimane teadaolev viide nimetatud pataljoni allüksuste (võimalikule) osavõtule neist lahingutest.

Mis puutub eesti III/47-sse, siis tekib küsimus, kas III SS-soomuskorpuse kavatsus 28.07 pataljon oma reservi viia tõi kaasa selle, et pataljoni allüksused jõuti Grenaderimäelt välja tõmmata, misjärel siis 29.07 kujunenud kriitilises olukorras kohe uuesti lahingusse saadeti (ja pataljon jäi korpuse reservi viimata). Igatahes ööl vastu 31.07 võttis vastase luuregrupp Grenaderimäe rajoonis vangi 10./47 liikme, kes seletas, et mäel asub segamini 500 eestlast ja sakslast.

Grenaderimäel asuvad allüksused olid 29. juulile eelnevate päevade lahingutes ilmselt tõsiseid kaotusi kandnud.

Danmarki ja Norge pataljonide raskekompaniide (mõlemas rügemendis 8., ja 12.) relvastuses olid peamiselt miinipildujad, jalväekahurid ja tankitõrjekahurid. Näib, et nende isikkoosseisu "tavaliste" jalaväelastena reeglina ei kasutatud.

Nordlandi reservis oli endiselt eesti 45. rügement (arvatavasti Kirikuküla kandis).

Alates 29.07 kannab Sinimägedes igapäevaselt kaotusi eesti 1./46 (sh on surnuid maetud Vaivara kiriku juurde). Alates 30.07 lisanduvad Sinimägedes 4., 5., 6., 14./46 kaotused. Kõik kaotused paistavad olevat suurtükiväetulest, mistõttu on küsitav, kas 46. rügemendi allüksusi eeslinile paigutatigi (neile omistati ka moraaliprobleeme pärast 25.07 lahingut; võib-olla hoiti n-ö viimase reservina). Mingi hetk hakkavad ühed ja samad 46. rügemendi kompaniid kaotusi kandma nii Sinimägede kui ka Putki piirkonnas. Kokkuvõttes võiks järelda, et 29.07 paiku pandi tagalas 46. rügemendi erinevate allüksuste võitlejatest mingi grupp (nõrk pataljon?) kokku ja saadeti Nordlandi käsutusse. Ülejäänud uuestiformeeritud 46. rügement (2 pataljoni) saadeti augusti alguses Putki rindele.

Andmed Nordlandi pataljonide lahingutugevuse kohta 29.07 seisuga (on ebaselge, mil määral hõlmavad need andmed pataljonile ajutiselt allutatud allüksusi, võib-olla mõnel juhul hõlmavad, mõnel juhul mitte):

- Norge või Danmarki üks pataljon - 300-400
- Norge või Danmarki üks pataljon - 300-400
- Norge või Danmarki üks pataljon - 200-300
- Norge või Danmarki üks pataljon - 100-200
- 11. SS-pioneeripataljon - 200-300
- 11. SS-tankipataljon - 300-400 (kuni 26.07 kasutati pataljoni soomustehnikata isikkoosseisu jalaväelastena rindel, seejärel Tannenbergi liinil puudub selle kohta kinnitus, kuid välistada seda siiski ei saa)
- 11. SS-tagavarapataljon - 200-300 (28.07 kavatseti pataljon saata Toilasse; võimalik, et sellest saadeti Sinimägede lahingu ajal täiendust rindele)
- 20. eesti diviisi üks pataljon - 300-400 (I või II/45?)
- 20. eesti diviisi üks pataljon - 100-200 (I või II/45?)
- 20. SS-füsiljeepataljon - alla 100
- Langemarcki pataljon - alla 100
(III/47 mainitakse olevat III SS-soomuskorpuse reserv, tugevust ei anta.)

Nordlandi tankipataljonis ja tankitõrjedivisjonis loeti 29.07 15 lahinguvalmis ründesuurtükki (lisaks veel 4 armeegrupi soomusreservis), 3 Pz IV ja 5 Pz V.

Nordlandi käsutuses oli ka 10 rasket lahingukorras tt-kahurit ja üks keskmine tt-kahur.

nrw44 kirjutas: ↑N Juul 25, 2024 9:35 am Tieke kirjeldus: 28.07 õhtupoolikul tungis III/Danmark umbes rühmasuurune allüksus ühe Pantri toel välja peavõitlusliini kaevikusse Tirtsu lähedal, et luua side äralõigatud 10. ja 11./Danmarkiga (sidet siiski justkui luua ei õnnestunud). Järgmisel päeval taanduti vaenlase tugeval survel tagasi Hundinurka.)

Mind on huvitanud esmajoones eestlaste osalus Sinimägede lahingutes.
Tagasi tulles 28. juuli lahingutegevuse ja füsiljeeride juurde, sobiks see 1. kompanii rakendamisega Heino Reigo juhtimisel ja tema haavatasaamise kuupäevaga.
Leidsin ühe vanema artikli Reigo mälestustest, kus ta lahingu käiku täpsemalt kirjeldab ja toob ära kuupäevad. Mis puudutab 1. kompanii lahkumise kuupäeva Auvere alt ei vasta see muidugi tõele, 26. juulil olid vene üksused juba Auvere jaamas ja üle raudtee Lastekodumäest lõunas.
Samuti on ebatõenäoline Ruusi komandopunkti paiknemine 27. juulil raudtee ja Lastekodumäe vahelisel alal, mis ei välista, et Auvere alt lahkudes võis see mingil ajal seal ajutiselt paikneda.
"Kultuur ja Elu" artiklis mainiti, et Reigo jõudis vanade kaevikuteni! Kas see sobituks ajaliselt 28. juuli sündmustega?
Reigo artiklist ajakirjas "Kultuur ja Elu": "Ruus kutsus mind välja ja suure kiiruga formeeriti üks rünnakrühm sõduritest, kes olid tulnud läbi selle nn uue rindejoone. Rünnakrühma tuumikuks oli minu enda kompanii. Anti ülesanne venelased eesolevatest kaevikutest, mis oleks pidanud olema sakslaste kaevikud, välja lüüa, suunaga Lastekodumäe poole nii kaugele kui võimalik. Hakkasime kaevikuid “rullima”. See tähendab, et granaadid ees, mehed järel ja nii meeter-meetrilt. Aga meie olime all, venelased üleval mäe otsas ja nii muutusime sisuliselt jahimeestele jänesteks. Kus liikumine oli, sinna tõmmati kohe tuli peale. Ja mõne aja pärast ilmusid eest Narva poolt veel mõned vene tankid.
Sattusin käänaku nurka ja minu selja taga mõne meeteri kaugusel oli üks suur maakivi, mille ümber oli kaevik kaevatud. Juhtus, et tankimürsk tabas just seda kivi. Muidugi lendas sealt küll mürsukilde ja kivikilde!"

Narva pataljoni tegevuse kohta peaks olema suhteliselt usaldusväärne sõjakirjasaatja artikli kirjeldus - 28. juuli kohta käib siin parempoolne veerg (vasakpoolne veerg peaks olema 27. juuli):
https://foorum.rindeleht.ee/download/fi ... &mode=view

Ega sealt aru ei saa, kus täpselt need kaevikud olid, mille pärast võideldi, kuid sellist sügavat edasitungi Tirtsu lähedale või lausa Lastekodumäe lõunanõlvani ei näi siiski toimuvat (arvan, et Reigol pole seal asi päris täpne).

Niisiis 29. juuli hommikul läks 2. Löögiarmee 109. laskurkorpus Tannenbergi liinil üldpealetungile. Lisaks ründas Tannenbergi liini lõunatiiba Sooküla piirkonnas 2. löögiarmee 122. laskukorpuse 98. laskurdiviis. 109. korpuse pealetung kestis 1. augustini, 98. diviis katkestas rünnakud päev varem ehk 31. juulil.

Suurtükiväe ettevalmistav tuli algas 29.07 kl 06.15, jalavägi pidi rünnakule minema kl 07.

109. korpus rakendas 29. juulil ainult kahte oma diviisi kolmest ja tegelikult oli sel päeval ründav jalavägi ilmselt arvuliselt nõrgem kui näiteks 27. juulil Tannebergi liinil tegutsenud jõud. 29. juulil rünnakule läinud tanki- ja iseliikuvate polkude hulk (viis) oli samasugune olnud ka 27. juuli lahingutes.

Ilmselt tehti peamine panus suurtükiväele, mis oli 29. juuli hommikuks täielikult järele veetud ja tulepositsioonile asunud. Arvatvasti sisendas optimismi 25. juulil Narva jõe ääres libedalt läinud lahing, kus 2. löögiarmee suurtükiväe ettevalmistav tuli tegi üldiselt nö puhta töö.
Etterutates olgu öeldud, et pärast Sinimägede lahingute lõppu andsid kõrgemad ülemused oma (nõukogude) suurtükiväe tegevusele Tannenbergi liinil hävitava hinnangu – nõrk sihtmärkide luure, nõrk tulejuhtimine, vastase suurtükke ja miinipildujaid oluliselt maha suruda ei suudetud (oma suurtükiväe väga olulist rolli kaitselahingus mainisid Saksa ülemused).

Arvatavasti oli asi ka selles, et Narva jõe ääres oli 2. löögiarmee suurtükiväe tegevust aega ette valmistada pikemat aega, aga Tannenbergi liinil tuli tegutseda käigult ja muutuvates oludes. Üldiselt oli punaarmee suurtükiväe inimkvaliteet (väljaõpe, tulejuhtimine) madalam Saksa suurtükiväe omast.

Saksa suurtükiväe “torude” arv oli kordades väiksem vastasest, kuid Saksa “torud” tulistasid intensiivsemalt, mille üks põhjusi oli punaarmee madalamad laskemoonalimiidid (tulenesid NSV Liidu raskustest püssirohu tootmisel).

Absoluutarvudes tulistas punaarmee siiski rohkem laskemoona välja. Näiteks 27. juulist 6. augustini tulistas III SS-soomuskorpus välja 240 000 mürsku ja miinipildujamiini (ilma tt- ja õt-kahuriteta), aga osa sellest kulutati lahingutes 8. armee vastu lõunapool raudteed. Samal ajal tulistas ainuüksi 2. löögiarmee välja 379 000 76mm-203mm mürsku (ilma õt-kahuriteta) ja miiniildujamiini (lisaks veel 27 000 45mm tt-kahuri mürsku).

Lahingud 29. juulil mereäärsel tiival
1) Andmed punaarmee dokumentidest

Mereranniku-Ridaküla lõigus läks hommikul rünnakule 109. laskurdiviisi 381. laskurpolk, mis oli juba eelmisel kahel päeval kaotusi kandnud. Polgu põhjatiival tegutses III pataljon (197 inimest), tsentris I pataljon (247), lõunatiival II pataljon (193).

381. polku toetasid 1222. iseliikuva suurtükiväepolgu 2. patarei (kuni 4 soomusmasinat – täpne arv pole teada) ja terve 82. üksik tankipolk, milles oli hommikul lahingukorras 7 T-34/76, üks M4A2 “Sherman”, 2 MK9 “Valentine”, 4 T-60, 5 T-26. Kokku 19 tanki.

Mereäärsel tiival suutis III pataljoni vasaku tiiva 8. rood hommikul vastase kaevikusse tungida. I pataljoni 1. ja 2. rood jõudsid traattõkkeni, 3. roodul õnnestus see ületada ja väikese grupiga kaevikusse tungida. Lõunatiival jõudis II pataljon traattõkkest 50 meetri kauguseni.

82. tankipolgu 1. rood saavutas Tambi lõunaääre ja 2. rood tungis välja piirkonda Munamäest põhja pool. Polgu autasulehtede järgi tungisid T-26 ja MK9 allüksused Tambi juures vastase kaevikusse ja aitasid selle saavutada ka jalaväel. Põhja pool tungisid T-34-d vastase positsioonist läbi.

Järgnevalt löödi 381. polgu I ja III pataljoni grupid vastase poolt kaevikust välja.

82. tankipolk kaotas lahingus 17 tanki: põlesid 6 T-34, 2 T-60, 3 T-26; suurtükitulest said pihta 2 MK-9, 2 T-60 ja 2 T-26. Puuduvad andmed, kas 1222. polgu 2. patarei kandis ka kaotusi.

381. polgu lõunatiib asus õhtul Telliskivi juures (Ridakülast lõunas), põhjatiib mere ääres Mummasaare juures.

381. polgu kaotusteks loeti 18 surnut/kadunut, 88 haavatut (esialgsed andmed).

2) Andmed Saksa poolelt

Mereväe lahingpataljoni Ostland tegevus (mereväe dokument):
Hommikul tugev suurtükiväetuli kestusega u. 90 minutit.
Kl 07.20 vastane ründas suitsukatte all, tegevuses ka vastase ründelennukid. Rünnaku raskuspunkt 1. kompanii lõigus, seal tegutsesid ka vastase tankid.
Kl 07.56 Ostlandi 2cm Flak tulistas alla ründelennuki.
08.15 tõrjuti rünnak 2. kompanii ees.
08.30 tõrjuti rünnak 1. kompanii lõigus, abistasid ründesuurtükid, mis tulistasid puruks vastase tanke (vist on dokumendis arv 7 – nrw44). Lahingus Ostlandi kogu reserv.
Ennelõunal tugev vastase suurtükiväetuli. Saksa suurtükivägi tulistas vastase tankide ja jalaväe pealetungiettevalmistus.
12.40 vastane koondus 500-600 m peavõitlusliini ees ja paremal rannikutee ees.
13.03 vastase ründas 50 mehega 1. kompanii ees, hävitati täielikult.

Nederlandi dokumendid:
Kl 08.10: I/49 lõigus hävitatud kuus vastase tanki.
Kl 09: Meyeri grupi lõigus rünnakud tõrjutud, hävitatud 10 tanki.
Kl 13.10: vastase pataljonitugevused rünnakuettevalmistused põhjatiival. Umbes 60-meheline rünnak 3. kompanii lõigus (vist 3./49 – nrw44) tõrjutud.

Armeegrupi Narva sõjapäevikus omistati 3. raskele raketiheitjarügemendile vastase tankide toetatud rünnaku purustamist Mummasaarest läänes.

Eesti diviisi suurtükiväerügemendi 12. patarei veteran Eeri Erk – üks neist 20. diviisist, kes olid Nederlandi lõigus rindele pandud – mainib mälestustes, et oli positsioonil “mere pool”, jalavägi ründas tankide toel, tulistati vastase jalaväge püssidest, viis tanki lasti tankirusikatega põlema. (Tõenäoliselt 29.07 lahing, tankide purukslaskjad ei olndu tingmata 20. diviisi võitlejad – nrw44.)

Uno Raudkivi, 46. rügemendi side, mälestused: oli koos teiste taganejatega välisandarmeeria poolt kinni peetud ja pandud rindele maanteest veidi mere poole. Maastik oli ees täiesti lage, vasakul olid kaevikud paekivise pinnase tõttu ainult pool meetrit sügavad. Raudkivi ja ta kaaslaste positsiooni vastane ei rünnanud, kaotusi kanti suurtükiväetule läbi. Paremal pool maanteed nähti põlevaid tanke, üks tank sõitis kaevikuliini tagant läbi, lasti tankirusikaga põlemal. (Paistab, et asusid II/49. lõigus – nrw44)

Julius Mark (20. eesti diviisi mingist voorist): pandi mere ja maantee vahele, 28.07 õhtul liginesid tankid, neist 4 lasti põlema, üks tõmbus tagasi. (Pigem 29.07 lahing – nrw44.)

20. diviisi veteranide mälestustest jääb mulje, et taganejatest moodustatud allüksusi Nederlandi lõigus oli rohkem kui üks.

29. juuli lahingud Tannenbergi liinil Sinimägede ümbruses ja raudteest lõunas

(Täna 80 aastat tagasi.)

Pärast kl 06.15 alanud ettevalmistavat suurtükiväetuld pidid kl 07 rünnakule minema 109. laskurkorpuse 109. laskurdiviisi 456. laskurpolk (maantee ümbruses ja Lastekodumäelt) ning 125. laskurdiviis (lõunapool Sinimägesid) ja 122. laskurkorpuse 98. laskurdiviis (raudteest lõunas).

Eelnevalt sai juba mainitud, et enne seda, ööl vastu 29. juulit, tegi Saksa pool järekordse katse Lastekodumäge tagasi võtta. III SS-soomuskorpuse ettekande järgi alustati sellega kl 22 ja ettekande esitamise ajal – 29.07 kl 05.30 – oli operatsioon väidetavalt veel käimas. Saksa dokumentidest ei selgu, milline oli tulemus.

1) Andmed punaarmee dokumentidest

Saksa rünnak Lastekodumäele ööl vastu 29. juulit algas pärast seda kui mäelt tõmmati välja 256. laskurdiviisi 937. laskurpolgu allüksused. Mäele jäi nüüd 456. laskurpolgu pataljon (dokumentides nimetatakse seda kord I pataljoniks, kord III pataljoniks, vist tuleneb segadus sellest, et eelnevalt olid I ja III pataljon liidetud, kasutan edaspidi III pataljoni nimetust), samuti oli seal 456. polgu suurtükivägi, 109. diviisi tankitõrjedivisjon (täpsemalt hoonete piirkonnas mäe edelaküljel), 532. miinipildujapolgu 4. ja 5. patarei juhtimisrühmad ning 256. diviisi suurtükiväepolgu allüksusi (divisjonide või patareide juhtimisrühmi, tulejuhte).

Nõukogude andmeil püüdis vastane mäel olevaid jõude ära lõigata, haarates mäge põhja ja kagu suunast. Hundinurgast toetas rünnakut soomustehnika. Äralõikamine õnnestuski, sakslased tungisid ühtedel andmetel kas mäest idas oleva kaeviku kaudu või teistel andmetel põhjanõlva kaudu mäele, toimus käsitsivõitlus, lahingus osalesid ka suurtükiväelased. Kõiki jõude koondades, sh saabus väljaspoolt üks trahvirood, löödi rünnak tagasi, saadi 11 vangi. Võimalik, et rünnakukatseid oli rohkem kui üks, sest 532. miinipildujapolgu ettekandes mainitakse kl 05.30 alanud rünnaku tõrjumist 4. Ja 5. patarei juhtimisrühmade osavõtul.

Mis puutub trahviroodudesse, siis 29. juuli varahommikul anti neid 109. laskurkorpuse käsutusse kolm tükki – 268. ja 269. üksik trahvirood ja 8. eesti laskurkorpuse trahvirood.

Kaardil punaarmee pealetung esimestel hommikutundidel 269. trahvirood (u. 130 inimest) ja tõenäoliselt ka 268. trahvirood (u. 150 inimest) saadeti ettevalmistava suurtükiväetule lõppedes kl 07 koos 456. polgu III pataljoniga Lastekodumäelt Grenaderimäge ründama. Saksa kaitse murti järgnevalt läbi. 269. trahviroodu ülema kpt Babkini autasulehe järgi saadi mäe vallutamisel kuni 50 vangi, mis lubab oletada, et nimetatud roodul oli selles oluline roll (või siis kirjutati autasulehes teiste võetud vangid lihtsalt 269. roodu arvele), leidis aset käsitsivõitlust, millest Babkin isiklikult osa võttis. 268. roodu autasulehtedest olen leidnud vaid väite viie vangi võtmise kohta (toimetati 109. diviisi komandopunkti).

Grenaderimäele tungis ka 456. polgu III pataljon, mille allüksused saavutasid hiljemalt kl 09.30-ks mäe läänenõlva. Kava kohaselt pidi pealetung jätkuma üle Tornimäe, aga pärast Grenaderimäe hõivamist edenemine takerdus.

Grenaderimäest lõuna pool edenes 125. laskurdiviisi 657. laskurpolgu II pataljon ennelõunal kuni taluni kõrgendikust 47,8 mõnisada meetrit idas, kust aga enam edasi ei saanud.

Kaardil kujutatud olukorda 29.07 hilistest hommikutundidest kuni õhtuni Kl 11 andis 109. laskurdiviis käsu saata edu arendamiseks lahingusse 602. laskurpolgu II pataljon (602. polk oli seni diviisi reservis seisnud), mis pidi edenema Greanderimäe lõunanõlva mööda Tornimäe peale. Pataljoni 5. ja 6. rood jõudsid Grenaderimäele kl 14-15 paiku. Pataljoni 4. roodu jättis II pataljoni ülem reservi Lastekodumäe lähedale ning ta ise ka Grenaderimäele ei läinud (lahingut seal ei juhtinud). Olgu lisatud, et täiskoosseisulises laskurroodus pidi olema 60 meest (juurde võidi küll anda kuulipildureid ja miinipildureid).

Vahepeal kl 12 ajal oli 109. diviis käskinud Grenaderimäele saata ka 602. polgu I pataljoni, polgu reservina pidi järgnema III pataljon. Kuid need liikusid aeglaselt (põhjuseks oli ka vastase suurtükiväetuli) ja I pataljon jõudis Lastekodumäe läänenõlvale alles õhtuks (hiljemalt kl 19-ks), mil Grenaderimäe idanõlv oli juba uuesti vastase käes.

Vahepeal saadeti Grenaderimäele ka 8. eesti laskurkorpuse trahvirood (70 meest), mis paigutati seal kaitsele (alanud olid või algasid vastase vasturünnakud).

(Arvan, et kokku osales Grenaderimäe vallutamisel ja järgnevates lahingutes seal umbkaudu 600-700 punaarmeelast, kelle arv kaotuste tõttu muidugi pidevalt kahanes.)

Vastane alustas juba ennelõunal Grenaderimäele vasturünnakuid, samuti sattus vasturünnakute alla 657. polgu II pataljon Greanderimäest edelas. Nimetatud pataljoni rünnati Tornimäe suunast ja Kirikuküla koolist idas asuva metsa suunast. Pataljon ei suutnud hõivatud joonel kindlustuda ja taganes piirkonda Lastekodumäest edelas, läänepoole maha jäänud väiksemad võitlejate grupid hävitati.

Grenaderimäe vastu sooritas vastane 109. diviisi sõjapäeviku järgi päeva jooksul seitse vasturünnakut 150-250 mehega eri suundadest;
-Grenaderimäest põhjas asuva metsatuka suunast,
-Tornimäe suunast,
-edelast piki maanteed (kõrgendiku 47,8 piirkonnast),
-edelast Lastekodumäe ja Grenaderimäe vahekoha suunas.

109. laskurkorpuse ettekannetes mainitakse, et kl 10.30, 11, 12.30, 16.30 ja 18.15 sooritas vastane kokku seitse rünnakut ühe kompanii kuni 200 meheliste jõududega (iga kord 4-5 tanki toel) suundadest:
-põhja poolt Grenaderimäge,
-Tornimäe suunast,
-kõrgendiku 47,8 suunast, -
-Kirikuküla kooli suunast.

Kl 18.15 rünnaku tõrjumisel Tornimäe ja kõrgendiku 47,8 suunast (ründas kuni 200 meest), saadi 16 vangi 11./Danmarkist ja 20. eesti diviisist.

Ühe suurtükiväeüksuse ettekande järgi toimus kl 16 vastase rünnak kuni kahe pataljoniga Tornimäe piirkonnast (ründesuurtükkide toel) ja tõi kaasa Grenaderimäe põhja- ja kirdenõlva langemise vastase kätte.

109. korpuse ettekande jt dokumendi andmeil õnnestus vastasel 29.07 õhtul katkestada ühendus Grenaderimäe ja Lastekodumäe vahel (rünnakutega lõuna poolt, seejärel ka põhja poolt), pärast mida vallutas kolmest suunast teostatud rünnakutega lõplikult Grenaderimäe.

602. laskurpolgu I pataljon astus kl 19 paiku lahingusse Grenaderimäelt Lastekodumäe suunas ründava vastasega, hiljem saabus Lastekodumäe kaitsele ka III pataljon. Nõukogude dokumentides vastase järgnevat edu Lastekodumäe suunal ei kinnitata.

171. inseneri-sapööripataljoni sõjapäeviku järgi saadeti pataljoni luurejagu õhtul Grenaderimäele olukorraga tutvuma. Kl 20 mäel viibides satuti vastase rünnaku alla, mis koos trahviroodu mõne võitlejaga tõrjuti. Kaevikus piirati ümber 25 vastase sõjaväelast, kes alistusid, olid ilma dokumentideta trahviväelased, kelle hulgas oli vlassovlasi (võib-olla olid need trahviväelased 103. SS-ründekompaniist? – nrw44). Vangid lasti maha, kuna neid polnud võimalik evakueerida, mäelt oli võimalik lahkuda ainult roomates (luurejagu pääses mäelt tulema).
(Päriselt ei saa ka välistada, et siin on aetud segamini Grenaderimägi ja Lastekodumägi.)

Öösel saabus Grenaderimäelt Lastekodumäele tagasi väiksemaid võitlejate gruppe, nende hulgas 456. laskurpolgu III pataljoni ülem kpt Andrejev, kelle pataljon oli kandnud raskeid kaotusi.

Grenaderimäel võideldnud 602. polgu 5. ja 6. roodu jäi rivisse kokku 25 inimest (mõlemad rooduülemad olid teadmata kadunute hulgas).

268. trahvirood kaotas päeva jooksul 39 inimest hukkunute/kadunutena (kui arvestada ka haavatud, siis tõenäoliselt jäi roodus rivisse vaid käputäis, kes ilmselt tagalasse viidi, sest kinnitus roodu osalusest lahingutes järgnevatel päevadel puudub – nrw44).

269. trahvirood kaotas 29.07 13 inimest hukkunute/kadunutena, rivisse jäänud isikkoosseis viidi vastavalt käsule Grenaderimäelt minema (täpsemad andmed, kuidas see juhtus, puuduvad).

Kõige kergemini läks 8. eesti laskurkorpuse trahviroodul, mille tegevusaruande kohaselt tõrjuti Grenaderimäel viis rünnakut, misjärel öösel väljuti lahingust, olles kaotanud ühe mehe surnuna ja 13 haavatuna. Trahvirood tõmmati tagalasse ja rohkem neis lahinguis ei osalenud. (Niisugused on olemasolevad väited; võib oletada, et rood tõmmati koos teiste trahviroodudega enne lahingu lõppu mäelt välja, mis juhtus vast pimeduse katte all.).


Põhja pool Lastekodumäge maantee piirkonnas oli 29.07 hommikul rünnakule läinud 109. laskurdiviisi 456. laskurpolgu II pataljon koos kolme tanki- ja iseliikuva suurtükiväepolguga. Lahinguvalmis soomustehnika hulk oli hommikul järgmine:
31. kaardiväe läbimurde-tankipolk – 13 IS-2
185. üksik tankipolk - 9 T-34/85, 3 T-34/76
1222. iseliikuv suurtükiväepolk - 1 SU-122, 9 SU-85, 1 T-34/85.

Kokku 36 tanki ja liikursuurtükki, kuid siin hulgas on ka 1222. polgu 2. patarei (kuni 4 liikursuurtükki, täpsemad andmed puuduvad), mis tegutses põhja pool, toetades 109. diviisi 381. laskurpolku.

Soomusüksused hargnesid kl 07.05 maantee ümbruses lahingukorda. Tugeva suurtükiväetule all kaldus 456. polgu II pataljon talle määratud pealetungilõigust kõrvale (maanteest lõuna poole) ja lõppkokkuvõttes liikus vaid vähe edasi.

Soomustehnika sattus miiniväljale, millesse sapöörid asusid läbipääse rajama, samal ajal oli tehnika vastase suurtükiväetule all. Edasi tungides oldi oma jalaväest eraldatud, mis andis vastase jalaväelastele-tankihävitajatele soodsama võimaluse tegutseda (nende tegevuse läbi kanti kaotusi). Saksa soomustehnika väljus varitsusest ja astus lühikeselt distantsilt lahingusse. 31. kv tankipolgu aruandes kurdeti, et lühidistantsil jäid nende IS-2-d suurema laadimiskiirusega sakslastele alla (IS-2 eeliseks peeti lahingut kaugelt distantsilt), veel kurdeti, et enda otsesihtimisega suurtükid vastase soomusega ei võidelnud. Nõukogude andmeil saavutas osa soomusmasinaid ajutiselt Grenaderimäe läänenõlva piirkonna.

Pärast esimese soomusrünnaku läbikukkumist järgnes 109. diviisi ülema otsusel kl 16.20 uus katse, kuid ka see ebaõnnestus sarnastel põhjustel (eraldatus oma jalaväest, tugev suurtükiväetuli).

Kokku kaotati päeva jooksul 22 soomusmasinat:
185. tankipolk – 8 T-34 (4 põles, 3 sõitis miinile, ühe kaotuse põhjuse kohta andmed puuduvad).
31. kv tankipolk – 11 IS-2 (5 põles, 4 sai suurtükiväetulest viga, 2 sõitis miinile)
1222. iseliikuv suurtükiväepolk – 3 SU-85 (1 põles, 2 sai suurtükiväetulest viga). Ei ole teada, palju neist kaotustest kanti maantee piirkonnas (kaotused võisid olla ka 2. patareil sealt põhja pool).

31. kv tankipolgu staabi andmed kaotatud IS-2 tankide asukohast Põlesid: torninumbriga 705, 710, 712, 713, 717
Vigastatud: 701, 703, 708, 719
Sõitsid miinile: 704, 707
Eraldi punase värviga on tähistatud 711, 716 ja 718, mis olid kaotatud tõenäoliselt enne 29.07.


125. laskurdiviisi 657. laskurpolgu II pataljoni tegevust lõunapool Grenaderimäge juba vaatasime. II pataljonist lõunas läks hommikul pealetungile sama polgu III pataljon (I pataljon jäi reservi). III pataljon jõudis vastase tugeva tule all idapoolsete taludeni kuuest künkakesest põhjas, kust enam edasi ei saanud, kandis suuri kaotusi.

Raudteest veidi põhja pool ründas hommikul 125. diviisi 749. laskurpolgu I pataljon ja lõuna pool III pataljon (pataljonid olid juba paar päeva rindel olnud, seega ilmselt polnud enam täiskoosseisulised). Neid toetas 45. üksik tankipolk (lahingu alguses rivis 14-T-34/76 ja 4 SU-85). Osa soomusmasinaid tegutses põhja pool raudteed kuue künkakese sihil, teised lõuna pool raudteed. Kl 07.45 saavutasid tankid kuue künkakese piirkonna, kuid 749. polgu I pataljon käi kaugele maha (800-900 m) ega suutnud vastase kaitsepositsioonist läbi murda. Tankid, olles kandnud kaotusi, tõmbusid tagasi. III pataljon tungis metsasel maastikul lõuna pool raudteed välja vastase positsioonini, mille ees takerdus. Järgnevalt saadeti läbi I pataljoni lahingukordade raudtee rajoonis rünnakule reservist toodud II pataljon, kuid see samuti edu ei saavutanud.

657. polgu III pataljon tõrjus õhtul vasturünnakuid edelast (polgu vasak tiib asus Hundinurga juures).

45. tankipolk kaotas päeva jooksul 6 T-34 (2 põles, 1 sai suurtükiväetulest vigastada, 1 sõitis miinile, 2 jäi sohu kinni) ja 2 SU-85 (mõlemad suurtükiväetulest vigastada).

45. tankipolku toetas 29.-31.07 171. inseneri-sapööripataljoni üks rühm (pidi tankidel aitama ületada takistusi, miinivälju, evakueerima pihtasaanud tanke).

256. laskurdiviisi dokumentides on vastuolu. Ühtedel andmetel tõmmati diviisi 930. laskurpolk (Hundinurga juures) ja sellele allutatud 934. laskurpolgu III pataljon (Tirtus juures) ööl vastu 29. juulit rindelt välja. Kuid diviisi tegevusaruande järgi jõuti rindelt lahkumiseni alles 29. juulil kl 13 (jätsin nad oma kaardil 29.07 hommikul seega veel rindele). Pealetungidest 930. polk ja III/934 sel päeval osa ei võtnud.

122. korpuse 98. diviis läks lõuna pool raudteed hommikul pealetungile 4. ja 166. laskurpolguga (308. laskurpolk jäi reservi). Diviisis oli 4900 meest, mis tähendab, et pataljonid pidid olema täiskoosseisu (285 meest) lähedal. 98. diviisi allüksused olid eelnevalt välja vahetanud 48. diviisi omad, 98. diviis kurtis hiljem, et vastase positsioonide luuret enne pealetungi algust teha enam ei jõutud. Vastase positsioonist läbi murda ei suudetud, tõrjuti paar vasturünnakut. Kl 18.25 ründasid 166. polgu I ja III pataljon veelkord, laskemoona vähesuse tõttu oli rünnakule eelnev polgu tulelöök väheintensiivne. Pataljonide rünnak kukkus läbi.

109. laskurdiviisi sõjapäeviku järgi kaotas diviis 29.07 kokku 47 inimest surnutena/kadunutena ja 187 haavatutena (siin sees ka 381. laskurpolgu kaotused mereäärsel tiival). Kaotusnimekirjade järgi oli surnute/kadunute hulk 90. 456. polgu kohta raporteeriti ühe 45mm tt-kahuri ja ühe 120mm miinipilduja rivist väljalanegmisest.

125. laskurdiviisi sõjapäeviku järgi oli diviisil 116 surnut ja 379 haavatut. Kaotusnimekirjade järgi oli surnuid/kadunuid 79.

256. laskurdiviisi kaotusnimekirjade järgi olid diviisil 29.07 23 surnut/kadunut.

98. laskurdiviis raporteeris esialgu 34 surnust ja 93 haavatust. Kaotusnimekirjade järgi oli surnuid/kadunuid 40.

Soomusüksused kaotasid Saksa relvade (sh miinid) tõttu kokku 45 tanki ja liikursuurtükki (sh mereäärsel tiival tegutsenud 82. tankipolk). Neist osa suudeti järgnevalt evakueerida ja parandada.

109. korpus kandis õhtul ette, et saadud on 62 vangi eesti tagavarapataljonist (ilmselt III/47 – nrw44), Norgest, trahvipataljonist (ilmselt 103. SS-ründekompanii – nrw44). Eelnevalt oli 109. korpus raporteerinud ka, et vangide hulgas on 48. rügemendi ja 11./Danmarki liikmeid.

2. löögiarmee ettekande järgi võttis armee päeva jooksul 70 vangi (ilmselt on samad andmed Leningradi rinde sõjapäevikus pandud vigaselt 28. juuli alla – nrw44).

2. löögiarmee sõjapäeviku järgi saadi Grenaderimäe rajoonis vange Langemarckist, 103. SS-ründekompaniist, II/Norgest, III/Danmarkist.

109. laskurdiviis väitis päeva jooksul olevat hävitanud kolm tanki.


2) Andmed Saksa poolelt

Armeegrupi Narva sõjapäevikus mainitakse kl 17.10, et vastase rünnakud Nordlandi lõigus mõlemal pool raudteed tõrjuti, hävitati 10 tanki (45. tankipolgu kaotused Saksa relvade läbi olid tegelikult 6 masinat – nrw44). Lastekodumäelt ründas vastane lääne suunas. Maantee ümbruses tõrjuti korduvad rünnakud 35-40 soomusmasinaga (väike liialdus, pigem oli neid 30-35 – nrw44). Kokku puruks lastud umbes 40 soomusmasinat.

Kl 20.45 teatas III SS-soomuskorpus, et vasturünnakuga üle Grenaderimäe vallutati uuesti Lastekodumägi. Päeva jooksul on hävitatud vähemalt 56 soomusmasinat.
(56 hävitatud soomusmasinat on tõenäoliselt koos 11. jalaväediviisi andmetega, mis võitles Sirgala-Putki piirkonnas, ja sellisel juhul pole tegemist kuigi suure liialdusega.)

Armeegrupi sõjapäeviku 30.07 sissekannetest selgub, et rünnakut Lastekodumäele toetas tugevate tulelöökidega Saksa suurtükivägi. Hommikul tuli vaenlane üle Lastekodumäe vastupealetungile ja mägi langes uuesti vastase kätte, ehkki päeval (ettekanne kl 16.50 seisuga) pidas üks tugipunkt Lastekodumäel endiselt vastu.
(Tervet Lastekodumäge 29.07 õhtul siiski ilmselt ei vallutatud, küll viitavad need andmed, et Grenaderimäelt suudeti õhtul Lastekodumäele tungida. Nõukogude dokumentides seda küll ei mainita, aga ega need ka alati kõike ei sisalda.)

Nederlandi dokumendid (ei hakka kõike ümber kirjutama, valin ainult olulisemat infot pakkuvad kirjed):
Kl 09.10 teatab 49. rügemendi ülem Collani, et riivistamiseks jõude pole, end kaitstakse viimseni. (Paistab, et see teade on Collani reaktsioon vastase tungimisele Grenaderimäele või siis soomuse väljajõudmiseni põhja poole Grenaderimäge. Collani komandopunkt asus Tornimäe põhjanõlva kandis – nrw44.)
Kl 09.40 teatatakse Collanile, et Kauschi soomusgrupp läheb vasturünnakule Grenaderimäe piirkonnas. Nederlandi pioneeripataljon sai käsu riivistada Simu juures (Tornimäest idas).
Kl 09.41 ettekanne, et 49. rügemendi ülem Collani langes, juhtimise võttis üle rügemendi adjutant.
Kl 10.00: Nederlandi ees on rünnakud tõrjutud, hävitatud on tanke (siin võidakse silmas pidada mh tegevust mereäärsel tiival – nrw44).
Kl 10.20: Kausch on alustanud vasturünnakut.
Kl 10.25: Uus vaenlase tankirünnak mõlemalpool maanteed (20 soomusmasinat), tanke tulistab Nederlandi suurtükiväerügement. Olukord paremal tiival (ilmselt peetakse silmas Nordlandi – nrw44) ebaselge.
Kl 10.55: hoitakse enda käes peavõitlusliini kuni 100 m lõunapooll maanteed. Nordlandi lõigus on Saksa soomusmasinad pärast edasitungi Tirtsu juurde asunud julgestusse lõunapool Greanderimäge (ei ole selge, millal see edasitung toimus - nrw44).
Kl 11.45: Ridakülast lõunas on umbes 30 vaenlase soomusmasinat. Nordlandi õhutõrjedivisjoni võitlusgrupp tuuakse ettepoole.
Kl 12: põhjapool maanteed 40 soomusmasinat (kas siin peetakse silmas ka mereäärset tiiba? – nrw44)
Kl 12.40: vastase soomusrünnak maantee juures tõrjutud, kaks masinat hävitatud.
Kl 12.55: põhja pool maanteed uus soomusrünnak.
Kl 13: Õhutõrje võitlusgrupp saabus kohale. Nederlandi pioneeripataljon on Tornimäel.
Kl 15: uus soomusrünnak mõlemalpool maanteed.
Kl 17: Grenaderimägi jälle meie käes (tõenäoliselt siiski mitte veel täielikult – nrw44). 49. rügemendi lõigus välja langenud kaks tt-kahurit ja kaks ründesuurtükki.
Kl 17.50: lõunapool maanteed 100 meetrit peavõitlusliini kindlalt meie käes.
Kl 18.15: parempoolse naabri (Nordlandi – nrw44) vasturünnak Lastekodumäele edeneb.
Nederlandi ühe olukorraskeemi järgi on Saksa üksused tunginud hiljemalt kl 19-ks Grenaderimäelt Lastekodumäele ja kl 20.25 ründavad kuskil lastekodu piirkonnast kagusse.
Kl 22: Nederlandi pioneeripataljon tõmmatakse rindelt/jalaväelahingust välja, saab taas pioneeriülesanded.
29.07 jooksul lasti puruks 45 soomusmasinat (ilmselt räägitakse sõjapäevikus Nederlandi teenetest, sellisel juhul on 45 masinat liialdus, pealegi pretendeerisid maantee piirkonnas soomusmasinate hävitamisele ka Nordlandi allüksused – nrw44.)

Nederlandi hommikusel olukorrakaardil 29.07 on üks enda vägede positsioon märgitud Lastekodumäe põhjanõlva juurde. Ka Nõukogude poole 31. kv tankipolgu skeem kinnitab seal vastase allüksuse tegutsemist 29.07. (Panin selle ligikaudu ka oma kaardile – nrw44).

7./49 ülema Ostuf Scholzi Tammelehise autasustamise ettepanek:
Scholz oli võtnud üle II/49 juhtimise pärast pataljoniülema haavatasaamist (see juhtus 28.07 – nrw44). Hoolimata ebaselgest olukorrast parempoolse naabri juures hoidis pataljon kindlalt oma positsiooni. Kui 9 vastase tanki (osa neist rasked) sõitis üle positsiooni, siis võttis Scholz isiklikult koos oma staabiga osa võitlusest nende vastu, 3 vastase tanki hävitati lähivõitlusrelvadega. Enda käes hoiti ka kaevikut lõunapool maanteed, mis võimaldas anda flankeerivat tuld ründavale vastasele nii põhja kui lõuna suunas, samuti oli sealt võimalik jälgida vastast Lastekodumäe idanõlval. (Selle u 100 meetrise kaevikujupi panin ka 29.07 kaardile, võib-olla oli see Nederlandi käes pidevalt ka eelmistel päevadel, ei tea – nrw44.)

Tieke raamatu järgi laskis Scholz kaks tanki isiklikult puruks.

1./54. SS-pioneeripataljoni ülema Ostuf Ilgneri autasustamisettepanek:
Vastase sissemurde tõttu 29.07 suunati pataljon Nederlandi parema tiiva katmiseks Tornimäele. Nordland koondas allüksusi vasturünnakuks, osa neist takerdusid vastase tule all. Ilgner võttis omal algatusel nende juhtimise üle ja maastikut osavalt kasutades viis nad vasturünnakule, vastane löödi suurte kaotustega taganema.

11. SS-tankipataljoni ülema Kauschi autasustamisettepanek:
Koondas 28.07 vasturünnakuks kiiresti ründesuurtükid ja soomusgrenaderid, ründas vastast laial rindel, sulges lünga rindes. 29.07 sai rünnakut juhtides haavata. (Kuupäev 28.07 ei sobitu pilti. Pigem käib jutt 27.07 vasturünnakust – nrw44).

Ostuf Grathwoli (11.SS-tankipataljoni kompaniiülem) autasustamisettepanek:
Vasturünnakus Grathwoli juhtimisel hävitati 29.07 15 T-34 ja kaks IS-2 tanki.
(T-34 arv ilmselt tugevasti liialdatud – nrw44.)

Nederlandi tankitõrjedivisjoni Rottenführer Bruins lasi autasustamisettepaneku järgi oma ründesuurtükist 28. juulil puruks 6 tanki.
(Kuupäev ei ole ilmselt õige, pigem 29.07, võimalik, et tegutses 82. tankipolgu vastu mereäärsel tiival.)

7./Danmarki rühmaülema Oscha Hektori autasustamise puhul Rüütliristiga kirjeldati:
28.07 murdis vastane tema kompanii sektoris sisse, Hektor võttis kompaniiülema langemise järel juhtimise üle ja tõmbas kompanii tagasi riivistuspositsioonile. Kompanii riivistas kaks sissemurret, hävitas 7 tanki lähivõitlusvahenditega ja 3 muudeti liikumisvõimetuks. Hektor sai seejärel raskesti haavata.
(Kuupäev 28.07 ei klapi, sest siis mingit suuremat tankirünnakut ei toimunud. Pigem sobib 29.07. Näib, et 7./Danmark tegutses mägede ja maantee vahel.)

Danmarki adjutandi Hstuf Ternedde autasustamisettepanek:
Kui vastane vallutas 28.07 Lastekodumäe, siis suurtükiväetule ja õhurünnakute all langes Danmarki komandopunkti side rivist välja. Ternedde sai ülesande minna ja võtta vajadusel ühe reservis seisva pataljoni juhtimine üle ja takistada vastase edenemist iga hinna eest. Koordineeris seejärel Grenaderimäe kaitset, lõi kontakti kohaletoodud reservi ülemaga ja paigutas pataljoni rünnakuks. Vapper tegutsemine garanteeris II/Danmarki õigeeaegse vasturünnaku.
(Paraku ei ole selle infoga palju peale hakata, sest ei sobitu kuidagi muu pildiga. Autasulehed ei ole just kõige usaldusväärsemad allikad, kirjutati mõnikord tagantjärele nö põlve otsas mälu põhjal. II/Danmarki väljatõmbamisele lõuna poolt raudteed ja rünnakule saatmisele puudub mujalt igasugune kinnitus. Võib-olla on siin mõeldud II/Norge saatmist Grenaderimäele 27.07, aga II/Norge ei seisnud enne seda reservis. Võib-olla on silmas peetud mingi reservis seisnud pataljoni kasutamist 29.07 Grenaderimäe piirkonnas. Ega neid variante sellisel juhul palju pole – I/47 või 45. rügemendi pataljon.)

7./Norge rühmaülema Theilackeri autasuesildise järgi viidi kompanii riismed 29.07 III/Danmarki komandopunkti juurde, mida edukalt kaitses.
Ilmselgelt käib siia juurde kirjeldus Tieke raamatus sellest, kuidas 7./Norge võttis positsiooni sisse komandopunktist (majaderühm Grenaderimäe ja maantee vahel) põhjas olevas metsasalus, misjärel 28.07 tõrjus kõik lõunast ja kõrgendikult tulevad vaenlase rünnakud, hävitati mitmeid tanke. Landwehr oma raamatus “Narva 1944” väidab, et III/Danmark komandopunkt piirati ümber, misjärel 7./Norge rünnakuga sissepiiratud vabastati, kuid selles võib kahelda, sest Theilackeri autasuesildis säärast vägitegu ei maini.

Tieke raamatu järgi tungisid vastase tankid põhja poole Tornimäge, kus avasid tule punkrite, sh 49. rügemendi komandopunkti pihta, 49. rügemendi ülem Ostubaf Collani sai haavata. Kui komandopunkti ette ilmusid nõukogude sõdurid, siis laskis ta end maha. (Võib-olla jõudis sinna tõesti tanke, kuid jalaväelaste niivõrd kaugele väljatungimine ei näi usutav – nrw44). Järgnes Kauschi soomusmasinate vasturünnak lähtealuselt Tornimäe “lõunapoolse haru juurest”.

Sergei Soldatovi raamatus teatakse kirjeldada Kauschi soomusgrupi jagunemist vasturünnakul suuremaks rühmaks ja väiksemaks rühmaks. Väiksem rühm ründas lõuna pool Tornimäge ja suurem osalt mööda maanteed, osalt lõunapool Grenaderimäge.
(Arusaamatuks jääb, kust väited võetud on, usaldust ei ärata.)

Landwehri raamatus Narva 1944 kirjeldatakse lausa, kuidas Collani komandopunkti rünnati mitmest küljest, Collani viis isklikult oma staabi lähivõitlusse, sai haavata ja võttis vangilangemise vältimiseks endalt elu. Komandopunkt pidas siiski rünnakutele vastu.
(Nagu öeldud, ei ole eriti usutav, et jalavägi tegelikult sinna välja tungis. Miks Collani enesetapu tegi, jääb mõistatuseks. Kas ta üldse tappis end? Landwehri järgnev väide suurest tankilahingust väljadel lõunapool Grenaderimäge 29.07 on aga juba kindlalt sajaprotsendiline väljamõeldis.)

Laari raamatu järgi võttis 49. rügemendi juhtimise üle rügemendi adjutant Hstuf Ertel, kes viis järelejäänud mehed vasturünnakule ja tõrjus vastase jalaväe Tornimäelt tagasi, mille eest sai Rüütliristi. Kuid Erteli Rüütliristi esildises räägitakse ainult üldiselt kaitse edukast organiseerimisest Tannenbergi liinil tema poolt pärast seda kui ta juhtimise üle võttis.

Mis puutub veel sellesse, kas punaarmeelased tungisid ikkagi Tornimäele, siis tpigem uleb kõne alla ainult idanõlvani korraks väljajõudmine. Nii mainib III/47 veteran Olm, kes kirjutajana asus ise pidevalt Tornimäel, et korraks jõudis vastane isegi Tornimäe idanõlvale, kuid löödi sealt tagasi, vasturünnakus osalesid ka „meie poisid“.

Rebase pataljoni 6./47 veteran Toomla mainib mälestustes, et samal ajal kui 6./47 oli Tornimäel varupositsioonil, võideldi teise mäe pärast (6./47 seega justkui lahingus ei osalenud).

Tieke raamatu järgi suutis II/Norge ülem Bachmeier Grenaderimäe kaotamise järel koos väheste võitlejate pidama jääda mäe läänenõlvale. Seejärel organiseeris Bachmeier järelejäänud võitlejaid vasturünnakuks ja võttis Grenaderimäe õhtuks järk-järgult tagasi. Ilmselt 5./Norge Sturmmann Keilerti mälestustele toetudes mainib Tieke, et haavatud Keilert ja koos temaga veel 19 haavatut vangistati Grenaderimäel ja viidi venelaste poolt enne mäelt taandumist vangidena kaasa.

Laari väitel paiskas Steiner Grenaderimäe vastu Tallinnast õhku tõusnud Stukad, kuid venelased olid Lastekodumäele vedanud “mobiilsed õhutõrjeüksused”, mis tulistasid mitu sööstpommitajat alla. Allikaks on antud ühe venekeelse raamatu kolm lehekülge, kust leiab u. 20% Laari väidetust. Mingit Stukade rünnakut seal tegelikult ei toimunud ega olnud Lastekodumäel ka õhutõrjeüksusi.

20. SS-füsiljeepataljoni (Narva pataljoni) kohta kirjeldatakse sõjakirjasaatja artiklis, et sel päeval leidis aset vastase pealetung tugeva suurtükiväe tule toel. Pealetung tõrjuti raketiheitjate toel.


Nüüd siis jõuame eesti I/47 juurde. Nagu eelnevalt juba selgitatud, on 29. juuli I/47 rindelesaatmise kõige tõenäolisem aeg. Veteranide mälestused on üpris vastuolulised ja raskesti kasutatavad, aga ühe päeviku põhjal võib öelda, et ilmselt saadeti pataljon rindele enne keskpäeva (hommikul).

I/47 puhul on teada tema lahingutugevus 24.07: 439 meest, relvastuses oli 17.07 seisuga mh 28 kerge- ja 11 raskekuulipildujat, 8 8cm miinipildujat, 59 püstolkuulipildujat. Järgnevatel päevadel enne 29.07 pataljon suuremates lahingutes ei osalenud, meeste arv oluliselt ilmselt ei muutunud.

I/47 oli moodustatud 659. idapataljoni baasil, kuid „vanade“ veteranid kõrval oli palju mobiliseerituid, kelle lahingukogemus oli enne 29.07 piirdunud lühemaajalise positsioonisõjaga.

Paari idapataljoni kogemusega I/47 veterani mälestused seoses mobiliseeritutega Sinimägedes:
August Pendra 4. kompanii miinipildujarühmast: "Meie täiendus olid kõik värsked noored mehed, kes polnud üldse lahingut näinud, nii siis nendel ütles põhiliselt kõigil närvid üles ja püüdsid põgeneda, aga põhiliselt said ju jooksu peal kahurikildudest pihta. Meid oli lahingu minnes täis koosseis 52 meest, kella 10 ajal aga õhtul polnud rohkem kui mina ja 8 meest ja kõik olid vanad lahingu kalad."

Artur Hein: "Meile täienduseks antud meeste õnnetuseks oli see, et kohe nende esimene lahing oli suurlahing, ja nad ei omanud praktilisi lahingukogemusi, - nad lõid "verest välja"."

Veteranide mälestuste põhjal on kõige tõenäolisem, et I/47 viidi rünnaku lähtealusele kalmistu piirkonda Tornimäest lõunas. Olemasolevate allikate (mälestused) põhjal jääb mulje, et pataljon astus lahingusse pigem pärastlõunal kui ennelõunal.

Nagu nägime, Nõukogude andmeil tegi Saksa pool kl 10.30, 11, 12.30, 16.30 ja 18.15 kokku seitse rünnakut Grenaderimäele neljast erinevast suunast, sh ka kõrgendiku 47,8 suunast, mis enam-vähem ühtib kalmistuga. Pärast 18.15 järgnesid veel lõpprünnakud, millega Grenaderimäel ära lõigatud punaarmeelased hävitati (osal õnnestus ka minema imbuda).

Võib oletada, et nendes Saksa rünnakutes osalesid nii Grenaderimäelt varem taandud allüksused, samuti eesti III/47, aga ka I/47 ja 45. rügemendi allüksused (Maitla). Mäge rünnati Nõukogude andmeil ka põhja poolt, võib-olla tegutses seal Nederlandi Hohnschildi grupp (viimase tegevusest 29.07 leidub dokumentides vaid märge, et üksus võitles hästi, kõik ohvitserid langesid rivist välja).

Niisiiis ilmselt suunati I/47 rindele jõudes Grenaderimäe vastu, ehkki välistada ei saa ka päriselt, et anti ülesanne tungida Lastekodumäe suunas, et Grenaderimägi ida poolt ära lõigata (Nõukogude andmeil püüdis vastane edelast tungida kahe mäe vahekohta).

Mitme I/47 veterani mälestusest käib läbi suurtükiväetule alla jäämine rünnaku algfaasis, mille tulemusena kanti tõsiseid kaotusi (isegi veerand meestest).

4./47 ülem Ennu Männik meenutas 1978, et pataljon saadeti rünnakule ilma ettevalmistuseta (s.t kiirustades – nrw44), tuletoetust ei organiseeritud, ainult raskekuulipilduja- ja miinipildujarühmad toetasid kompaniisid.

Enamik veterane mainib mälestustes rünnakut Grenaderimäele, ilmselt osales pataljon või vähemalt osa selle allüksusi mäe vallutamises, ehkki on vastuolulised andmed, kui ägedat lahingut nad seal pidasid.

Saksa allikate põhjal rünnati pärast Grenaderimäe tagasivõtmist Lastekodumäge, kus ka kanda kinnitati. I/47 veteranide mälestused lubavad oletada, et Lastekodumäe ründamisest võttis õhtul või öösel osa ka I/47 allüksusi. Näiteks Jüri Estami sõnul ründas 60 meest pataljonist 2. kompanii ülema Ustuf Jüriado juhtimisel öösel Lastekodumäge, millele ka tungiti, misjärel hiljem taandus 30 meest sealt uuesti Grenaderimäe kaitsele (Jüriado sai enne haavata).

Anonüümse ohvitseri kirjeldusel jõuti mäe (ta ei täpsusta, millise) lõunanõlvale, kanti suuri kaotusi. Õhtupoolikul vastase vasturünnak, äge käsitsivõitlus. Pimeduse saabudes jäi mägi vastase kätte. Öösel selgus, et kompaniid on veel vaid 20-30 mehelised. Öösel tuli käsk enne koitu rünnakut jätkata, kuid enne koitu algas vastase turmtuli ja tema rünnak, mis viis pataljoni tagasi rünnaku lähtealusele.
(Pigem on siin juttu Lastekodumäe ründamisest, sest Grenaderimägi ei jäänud päeva lõpuks vastase kätte. Rünnaku lähtealus, kuhu taanduti, oli pigem Grenaderimägi.)

Eelnevaga klapivad üldiselt ka Ilo Hindreuse (2./47) mälestused: öösel koonduti paremale tiivale (Lastekodumäe nõlval? – nrw44), hommikul jätkati rünnakut, kuid edenemine oli väike.

Ka Oskar Kaat mainib õhtust rünnakut Lastekodumäele (ründesuurtükkide toel), ehkki küll justkui teise lahingupäeva õhtul.

Nüüd veel eesti 45. rügemendi tegevusest. Rügement oli 29.07 hommiku seisuga ilmselt reservis. Nagu kõigile hästi teada, sai I/45 ülem Hstuf Maitla Grenaderimäe tagasivallutamise eest Rüütliristi. Autasuesildise kohaselt õnnestus vastasel 28. juulil pärast kolmetunnist ettevalmistavat tuld vallutada oluline küngas. Mõni tund hiljem võttis I/45 vasturünnakuga künka tagasi ja jätkas taanduva vastase jälitamist. See andis eelnevalt vastase rünnaku all kannatanud Krügeli võitlusgrupile (Krügel oli Danmarki ülem – nrw44) võimaluse organiseerida uus kaitse.
(Paraku on see esildis ilmselt valmis visatud stiilis “kirjutame nüüd midagi kokku, sest mehele on otsustatud see autasu anda”. Juba kuupäev 28. juuli on vale. Kolmetunnine suurtükiväetule ettevalmistus pole õige. Mägi võeti tagasi mõni tund hiljem? Kui 7-8-9 tundi on “mõni”, siis võib nõustuda. Tõenäoliselt ei võtnud Maitla mäge üksinda tagasi, vaid see vallutati pigem jupphaaval erinevatest suundadest erinevate allüksuste poolt. Ei ole üldse kindel, et Maitla sealjuures mingit väga erilist rolli mängis – Rüütliristide jagamine oli paraku seotud ka poliitilis-propagandistlike kaalutlustega – võidi otsustada, et tarvis oleks ka eestlastele neid juurde anda ja valiti välja kandidaat.)

Dokumentide põhjal saab lisada veel niipalju, et 29.07 on I/45 kõik kompaniid kandnud kaotusi - kokku 15 teadmata kadunut, 10 haavatut. Surnute arvu kohta andmed puuduvad.

II/45 on kaotanud 2 surnute ja kadunutena (7. kompaniist) ja 12 haavatutena (7. ja 8. kompaniist).

Veteranide mälestusi sellest rünnakust kuigi palju pole.

Helmut Rand (8./45): I/45 ülem Maitla oli I ja II pataljoni meestest moodustatud võitlusgrupi eesotsas. Kõigepealt rünnati 28. juuli päikesetõusul “esimest mäge”, lähtepositsioon oli mäest 300 meetri kaugusel. Üks teine grupp ründas sama mäge vasakult, lähtealus oli mäele lähemal. Kui mäele jõuti, siis vastast seal ei kohatud, võib-olla oli teine grupp ta seal juba hävitanud. Maitla käskis edasi tungida järgmisele mäele, seal olev vastane löödi taanduma. 29. juuli varahommikul asuti ründama kolmandat mäge.)
(Kuupäevad ebaõiged, juba päikestõusul ründamine pole usutav, jutt esimese mäe ründamisest veidi kahtlane, ehkki võimalik ka, et ebaõigete andmete alusel arvati seal olevat vastane, misjärel osutus, et teda seal ikkagi pole.)

Richard Säägi (4./45):
Maitla võitlejate rünnak tuli vastasele ootamatult, kaotasid pea ja põgenesid joostes mööda mäe vastaskülge alla. Sel päeval järgnes vastase kaheksa vasturünnakut, mis tõrjuti. Maitla üksusest jäi õhtuks rivisse 26 meest.
(Pärast Grenaderimäe vallutamist Nõukogude vasturünnakuid samal päeval tegelikult ei järgnenud. Või siis teine võimalus – Maitla vallutas ainult mingi jupi mäest ja toimusid vaenlase kohalikud vasturünnakud, kuni lõpuks õhtuks terve mägi Saksa poole kätte langes.)

III/47 kohta veel niipalju, et veteran Loomäe mälestuste kohaselt osales tema 4. augustil Grenaderimäe tagasivallutamises, tungiti peale üle lageda välja. Loomäe kõrval olnud isiklikult 45. rügemendi ülem Riipalu, kes teda juhendanud.
(Selge, et kuupäev ei saa olla õige.)

Üks III/47 hobuvoori mees (Jürvetson) mainib, et hobuvoorist otsiti sobivaid mehi pataljoni rindeallüksuste täiendamiseks. Rindelesaadetute hulgas oli ka Jürvetson, sel hetkel oli kaks mäge venelaste käes.

29.07 sai punaarmee Grenaderimäe piirkonnas vangi Nederlandi sanitaarkompaniist, kes oli varem liidetud tagalameestest formeeritud ajutise kompaniiga. Vangi sõnul osales see kompanii vasturünnakul Grenaderimäe rajoonis.

Punaarmee kätte vangilangenute seletusel olid 5. ja 6./Norge 28.-29.07 lahingute tulemusena täielikult purustatud/hävitatud. 11. SS-pioneeripataljoni kaotused olevat olnud üle 60% ja II/Danmarki omad üle 80% isikkoosseisust (II/Danmarkist tegutses Grenaderimäe piirkonnas teadaolevalt vaid 7. kompanii. Võib-olla räägitakse selle kompanii kaotustest, kuid seda protsenti ei saaks sellisel juhul laiendada pataljoni ülejäänud kompaniide peale – nrw44). 103. SS-ründekompanii olevat oma 150 mehest kaotanud kõik. Langemarck oli täielikult purustatud, selle kompaniidesse olevat jäänud 6-8 inimest.

Armeegrupi Narwa kaotusnimekirjades katkeb Langemarcki pataljoni kaotuste arvestamine 29. juuliga (kokku selleks ajaks 59 surnut/kadunut, 137 haavatut). Flaami vabatahtlikest rääkivate ajalooraamatute järgi tõmmati pataljon rindelt välja 29. või 30. juulil, rivisse oli jäänud 37 või 50 meest.

103. SS-ründekompanii kohta puudub pärast 29. juulit kummagi poole dokumentides info.

Nederlandi kaotusteks 29.07 loeti 25 surnut ja 99 haavatut (arvestatud ainult Nederlandi koosseisu püsivalt kuuluvaid allüksusi, ajutiselt allutatute andmed siin puuduvad).

29.-30.07 langes Nederlandi korras tt-kahurite arv kuueni (kolm rasket ja kolm keskmist), märgitakse, et 7 rasket ja 2 keskmist tt-kahurit on kaotatud.

Saksa kaotused soomustehnikas: 29.-30.07 on lõplikult kaotatuks märgitud üks Nordlandi ründesuurtükk ja esialgu ka 3 Nederlandi ründesuurtükki, kuid viimased hiljem ikkagi evakueeriti ja saadeti parandusse.

Lahinguvalmis Pantrite arv langes 29.-30.07 viielt nulli peale (kõik viis saadeti lühiajalisse parandusse). Lahinguvalmis Pz IV arv langes samal ajal kolmelt ühe peale (kaks saadeti parandusse). Kokku võib niisiis rääkida kümnekonnast rivist väljalangenud soomusmasinast (ilmselt enamik kaotati 29.07).

[Tagantjärele kustutatud osutus Karl Sulgeri mälestustele - need siiski ilmselt 29.07 alla ei käi.]

Punaste ringidega on märgitud 45. tankipolgu lahinguväljale jäänud tehnika. Hundinurgast läände suunatud rünnaku esmane siht oli jõuda kuue künkani. Nagu fotolt näeme, see ülesanne ka täideti.
Aerofoto on võetud 7. augustil.
Tankirünnakud piki Hundinuga - koolimaja teed toimusid 27, 29,30 juulil ja 3 - 5 augustini. Kui nüüd vaadata sama aerofoto Sinimägedest põhja jäävat Tallinn - Narva maantee lahinguvälja, siis jäävad esimesed purukslastud tankid Tornimäest ikka väga kaugele.
Erinevad autorid on kirjeldanud kuidas venelased tankidel sõitsid ümber Grenaderimäe ja üks põrutas isegi Tornimäest mööda.
Kuidagi kahtlane tundub see jutt, mõni neist oleks ikka maha pidanud jääma. Kes need siis ära vedas, kas venelased või sakslased ja kui nii, miks alumisel teel asunud tehnikat siis ära ei veetud? Kaasaegsele aerofotole on märgitud kõige läänepoolsemad Grenaderimäel langenud ja leitud vene sõdurid. Säilmed on ümber maetud.

ivalO kirjutas: ↑T Juul 30, 2024 12:47 am Erinevad autorid on kirjeldanud kuidas venelased tankidel sõitsid ümber Grenaderimäe ja üks põrutas isegi Tornimäest mööda.
Kuidagi kahtlane tundub see jutt, mõni neist oleks ikka maha pidanud jääma. Kes need siis ära vedas, kas venelased või sakslased ja kui nii, miks alumisel teel asunud tehnikat siis ära ei veetud?

Evakueeriti neid masinaid, millele anti elulootust (pärast remonti) ja mida oli võimalik evakueerida (selge, et vastase rinde tagant seda ei suudetud teha ja mõnel puhul võis ka eikellegimaalt äraviimine olla võimatu,

Kui rääkida piirkonnast maantee ümbruses põhja pool mägesid, siis vaevalt küll, et nõukogude poolel oli võimalik evakueerida masinaid, mis jäid Grenaderimäe idaserva meridiaanist läände. Kui nüüd venelased ikkagi sellest meridiaanist läänes soomustehnikat kaotasid 29.07, siis näib olevat kaks võimalust: 1) 07.08.44 aerofotol on sealsed vrakid raskesti eristatavad, 2) sakslased vedasid need minema (sellisel juhul pidid need olema kergelt vigastatud ja meeskonna poolt maha jäetud). Igal juhul näib, et kui venelased seal kandis soomustehnikat kaotasid, siis ei olnud see arv kuigi suur (pigem üksikud) - valdav enamik masinaid kaotati 29.07 Grenaderimäe idaserva meridiaanist idas (ja 31. kv tankipolgu puhul ongi teada, et kõik masinad kaotati sealt idas).

Kuskilt hankisid sakslased ju selle: https://www.mil.hiiumaa.ee/vana/2000_09 ... index.html
Võib-olla on see 185. tankipolgu oma - 29.07 kaotas polk kaks T-34/76 (üks põles, teise kaotamise põhjust ei täpsustata). Aga pigem küll 45. tankipolgu oma - selle tornidel olid tõenäoliselt loosungid "Nõukogude Eesti eest!"

Täiendus: see järvest välja tõmmatud tank on siiski vist 221. üksiku tankipolgu oma (tegutses 8. armee koosseisus): https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 49#p639949

[Hiljem parandatud segiläinud ilmakaared]

Katse visualiseerida Grenaderimäge Sinimägede lahingute ajal. Reljeef on tänapäevane (Maa-ametilt). Rohelisega on kantud suurem taimkate nagu see paistis aprill 1944 aerfotolt. Pole selge, palju sellest 29.07 järel oli, igatahes lahingute lõpuks eriti midagi polnud. Kaevikud on pandud peamiselt 07.08.44 aerofoto põhjal, midagi oli näha ka reljeefpildil. Lisame siia ka 1944 septembri algusest pärit panoraami, mis on juba ühes teises teemas postitatud (uscha täiendustega/märkustega aerofoto põhjal) vaatega Lastekodumäelt (vaatleja asub umbes rohelise täpi piirkonnas): Grenaderimäge on kirjeldanud mälestustes Helmut Rand (Maitla võitlusgrupist):
"Mäe esikülg oli küllaltki kõrge ja järsu nõlvaga. Vasem külg meie juures oli samuti kõrge ja järsk, kus kasvas peenikesi kuusevibalikke. Sealt ülesronimine nõudis kahe käe ja jalgade suurt pingutust. Mäe esiotsa oli mingi mürsk lõiganud nii järsuks, et sealt ka üles tulla ei saadud. Püstloodis kruusane sein oli üle 2 meetri. Esiotsa paremal pool oli ainuke puude poolt varjatud koht. Muret tegi parem esikülg, mis läks pika langusega allapoole ja kus polnud ühtegi kaevikut ega varjendit."

Paar täiendust veel 29. juuli kohta.

1) 109. laskurdiviisi autasulehtede järgi sai diviisi luureroodu luuregrupp Ridaküla-Lastekodumäe piiirkonnas 5 vangi.

2) 3./45 sõduri Harald Martinsoo (Martinsoni) mälestused:
"Meid koguti kokku varjulisse orgu, kus peeti sütitav kõne, milles öeldi, et peame kolmanda mäe venelaste käest tagasi võtma. Toetuseks lubati kaks Sturmgeschützet (rünnakukahurit). Venelased olid kolmanda mäe kõvasti kindlustanud. Sinna oli veetud otsesihtimisega kahureid ja kuulipildujaid. Meiepoolne kahuritulelöök peaaegu puudus. See oli rumalalt organiseeritud rünnak, kus jaoülem Märja sai surma ja veel väga palju mehi langes mõttetult. Mina sain haavata."

Kaotusnimekirjade järgi on Martinson 29.07 haavata saanud. Allohvitser Märja kaotusnimekirjades silma ei hakanud, aga I/45 surnute puhul ongi nimekirjades lünk. Siiski leiame Sõjasurmade raamatust ta üles: SS-Uscha. Leo Märja (14.11.1925 - 29.7.1944) 3./W-Gren.Rgt.45

Martinsoo eelnevat Grenaderimäe võtmist ei maini. Kaks tõenäolist võimalust:
1) ta ajab Grenaderimäe ja Lastekodumäe segamini ja Maitlast eraldi toimus 3./45 ebaõnnestunud rünnak Grenaderimäele
2) 3./45 rünnakus Grenaderimäele ei osalenud (reservis?), toodi seejärel kohale rünnakuks Lastekodumäele

Kaotusnimekirjades on 29.07 kohta ka terve hulk 45. rügemendi ja I/47 teadmata kadunuid:
1./45 - 1 mees
3./45 - 13 meest
4./45 - 1 mees
7./45 - 1 mees
1./47 - 1 mees
3./47 - 1 mees
4./47 - 8 meest

4./47 kadunute taga on märge, et nad on tõenäoliselt langenud, 1./47 kompanii mehe puhul, et tõenäoliselt jooksus.

Niivõrd suur teadmata kadunute hulk Grenaderimäe vallutamisel ei näi usutav (kuhu neid sai niiväga kaduda kui lahinguväli jäi Saksa poole kätte), pigem on enamjaolt tegemist meestega, kes Lastekodumäe ründamisel said mäel pihta ja jäid taganemisel maha.

Eelnevate allikate põhjal võib niisiis arvata, et 29.07, ilmselt siis pärast Grenaderimäe vallutamist, saadeti Maitla võitlusgrupp (või osa sellest või siis hoopis Maitlast eraldi kohale toodud 3./45) edasi Lastekodumäe peale koos I/47 allüksustega (Saksa allikad mäletatavasti üldiselt kinnitavad, et 29.07 õhtul rünnati Lastekodumäge).

nrw44 kirjutas: ↑E Juul 29, 2024 12:03 pm Nüüd siis jõuame eesti I/47 juurde. Nagu eelnevalt juba selgitatud, on 29. juuli I/47 rindelesaatmise kõige tõenäolisem aeg.

Neid fotosid on varem raamatutes ja ka siin foorumis näidatud aga postitan sellegipoolest ka siia, sest haakub hästi teemaga. Ülesvõtted on tehtud Tornimäest lõunasse jääval Vaivara kalmistul ja fotodel on 47. rügemendi I pataljoni (ilmselt) 2. kompanii mehed, sest Ilo Hindreus, kellele need fotod kuulusid oli 2. kompanii koosseisus.

Mis sellel teisel fotol kuulipildurite selja taga presendiga kaetuna olla võiks, pak, flak?

oliver kirjutas: ↑N Aug 01, 2024 12:33 pm Mis sellel teisel fotol kuulipildurite selja taga presendiga kaetuna olla võiks, pak, flak?

Arvan, et seal on lihtsalt visatud telkmantel üle aia sedasi.

Lisan veel kaks ülesvõtet veel samast seeriast. Kui mu mälu mind ei peta siis Hindreus ülendati alljuhiks 2. või 3. augustil nii, et fotod peavad olema tehtud peale seda kuupäeva.