See nublakas täitis siis kirbu rolli täägistatud püssil? Või oli tal mingi muu otstarve?

Aitäh Borjale !

oliver kirjutas:See nublakas täitis siis kirbu rolli täägistatud püssil? Või oli tal mingi muu otstarve?

..kirbu jaoks oli see nublakas kindlasti liiga jurakas - ka tolleaegsed n-ö "salvpüssi-eelsed" tagantlaetavad ühelasulised vindid olid ikka juba vägagi täiuslike sihikutega
Lisaks on selle wiki-artikli pildilt näha, et täägikinnituse koht tolle püssi vintraual oli paremal pool(-nagu võiski arvata):
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0 ... 0%BB%D1%8F

..

Siin aga midagi nallanurga jaoks: ülepakutud hinnasoov + padujabur "ekspertiisile pretendeeriv" mula sellise hinnasoovi toetuseks
https://osta-ee.postimees.ee/vene-taak- ... src=search

Teemavärskenduseks veits uue aasta tulemit

Kõige huvitavam on too pikk jurakas - AustriaUngari m1849. Põhimõtteliselt nagu torutääk aga kasutatav ka jalaväemõõgana - täägil on selleks ülipikk mõõktera ning käepidemeks sobiv toruosa(-socket)..

Pikkuselt järgm torutääk on ka krd huvitav - need omapärase "liblikvedruga" täägid telliti koos püssidega 1849.a Saksamaalt Taani all oleva SchleswigHolsteini mässuliste jaoks, kes aga siis taanlastelt tappa said ning täägid ühes püssidega võeti 1854.a "üle" Taani armee relvastusse mudelinimega m1854..

Tupega tääk on kuulus saksa m1871/84 - mida õigusega peetakse maailma esimeseks universaalseks nugatäägiks..

No ja pisike ork on orgaaniline torketääk vene Mossini m1944 karabiinile - komplektne, s.t tähendab koos tääki püssiraua detaili külge fikseeriva kruvipoldiga..

Aushilfsseitengewehre S88/98

Nagu erakvähil tundub siduril olevat vasak sõrg ebaproportsionaalselt suurem...

Pole küll täägid(-peale vasakpoolse) aga lihtsalt shefid 1.MS saksa kaevikunoad

Kellel on, võiks ju ka siin näidata.....

Haruldane juhus pildistada koos kahte Eestis Arisaka-täägist briti püssile ümbertehtud tääki

Ja ühel neist näikse ka autentne Eestis tehtud tääginahk Arisaka-tupele

Üks eelmise posti tääkidest on teenistuses mustaks värvitud olnud - mustad olid tupp, täägi käepide, vahetükk ja tera jalam(-piltidel hästi näha). Tupel on praegu ca 50% musta värvi(-ülejäänu roostekarva), puitpõsed on ilusti mustad, vahetükilt on musta värvi osaliselt koorunud ning käepideme päismik(-pommel) on ka roostekarva..
Teine tääk on haljas ja värvimata - aga see ei välista (minu arust), et varasem omanik on samasuguse musta värvkatte sealt lihtsalt hoolega maha koorinud..

Mustavärvi all komplektis täägi tera on korrektse teritusega ning täies pikkuses terav kui kurat..
Halja komplekti täägi tera on samas absoluutselt nüri..

Aga muidu nagu vennad - näha, et ühest töökojast..

Mosina täägitupe uhkem versioon, ehk siis 1936 ratsaväeväitsa NKVD versioon (?), mille tupel on 3 järjestikust aasa, kuhu kinnitada mossina tääk. Mis arvate, kas jätan nii nagu on (lasen sellisel kujul ära konserveerida)? või teeks uue tupe ning ajaks vaskosad läikima, et väliselt seinal vähemalt ilus välja näeks? Tera puhul midagi väga päästa pole, hape või lüüs sööks selle päris ära.... Praegu istub vees, vastasel juhul jääks käepideme puidust ilma.

Mina konserveeriks!

NKVD-ga pole siin mingit pistmist.Sõduri ja nooremkomandööri mõõgatupel olid rõngad täägi jaoks,komandööri mõõgal neid polnud.Samuti ei vasta tõele,et NKVD ja miilitsa mõõgad olid nikeldatud, või valgest metallist osadega.

Selge, jälle targem! Internet ajab igasugust jama ikka. Mis üksus see siis olema pidi, et härrad mõõkadega ringi liikusid? Oli see 1941 aastal levinud praktika?

Minu teada oli NSVL sõjaväes 16 korpust,igas 3 diviisi statuudi järgi.kasutati erineval ajal erinevalt.Punaarmee peale tungides kasutati tihti koos tankidega.ratsavägi oli kaa Saksa poolel,Rumeenia armees ja nii edasi .

Sama jutt läks ka teemaasse TUVASTAMISEKS . Siia pandud seepärast ,et Borja esitas viimase täägi tuvastamise juures noodi . Selline tupe : pikkus 17cm.Noa tera laius mis läheb 2,5cm. Sees fiksaatorid korras.Fiksaatorid needitud . Kahest osast kokku joodetud vasega. Ei ole talumehe töö. Kelle töö on ?